1-23-3253/6

(20230101130)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. aprilli
2. a määrus, millega jäeti X ASi lepingulise esindaja vandeadvokaat Martin Männiku kaebus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X AS-i (reg.kood XXXXXXXX) vandeadvokaat Martin Männik, kaebus lepinguline esindaja RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. aprilli
4. a määrus muutmata ja X AS-i lepingulise esindaja vandeadvokaat Martin Männiku kaebus seoses kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisega rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on KrMS § 385 p-st 11 tulenevalt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 13.11.2020 alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur Y OÜ juhatuse liikme C (endise nimega C) lepingulise esindaja kuriteoavalduse alusel kriminaalasjas nr 20230101130 KarS § 209 lg 1 tunnustel menetlust selles, et ajavahemikul 01.05.2020 – 25.09.2020 oli Q, kelle kasutusse oli Y OÜ juhatuse liige C vabatahtlikult andnud OÜ-le kuuluva telefoninumbriga seotud mobiil-ID andmed, neid kuritarvitanud ja võtnud OÜ-le juhatuse liikme nõusolekuta kohustusi ja vormistanud viimase füüsilise isikuna kohustustele käendajaks. Selliselt tekitas Q OÜ-le ja C-le varalist kahju kokku ca 17 000 eurot. Samuti taotles Q OÜ nimel riigilt käibemaksu tagastust ca 3100 eurot, mille alusdokumente ta juhatuse liikmele ei esitanud.
6. 08.04.2021 esitati Q-le kahtlustus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muuhulgas selles, et Q kasutas OÜ juhatuse liikme C teadmata OÜ mobiil-ID lepingu sõlmimisel, millist ei olnud tal kavatsust täita ja nimelt 06.05.2020 sõlmis ta X AS-ga sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXXXXX väärtusega 17 000 eurot rendilepingu nr 4288 tähtajaga kuni 05.05.2022, igakuise maksega 360 eurot ja 18.06.2020 sõiduauto Opel Insignia reg nr KKKKKK väärtusega 17 000 eurot rendilepingu nr 4534 tähtajaga kuni 18.06.2022, igakuise maksega 381 eurot. Lepingud olid sõlmitud digitaalse allkirjastamise teel, kasutades Y OÜ juhatuse liikme C mobiil-ID. Lepingute järgi teostas Q makseid Y OÜ kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kuni 24.08.2020, seejärel katkestas arvete tasumise, millega tekitas X AS-le varalist kahju 4 759, 69 eurot. 1

(6)1-23-3253

1. 21.12.2022 lõpetas PPA (otsuse kinnitas 08.03.2023 Põhja Ringkonnaprokuratuur) osaliselt menetluse Q kriminaalasja KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi.
2. 24.03.2023 lõpetas (27.03.2023 koostati lõpetamise määruse juurde põhistus) Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja täielikult KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnaprokurör tugines põhistustes tunnistajate C (13.11.2020) ja B (02.12.2022) ütlustele ning viimase poolt e-posti vahendusel antud selgitustele, niisamuti Q kahtlustatavana antud ütlustele (08.04.2021), Y OÜ arvelduskonto väljavõttele perioodil 01.01.2020 – 01.12.20202, Z OÜ esindaja G 18.12.2020, X AS esindaja F 14.12.2020 ja D OÜ esindaja M 10.12.2020 nõudekirjade vastustele. Menetleja jõudis tõendeid kõrvutades järeldusele, et kriminaalmenetluse käigus ei leidnud kinnitust kahtlus, et Q pani Y OÜ esindaja, Z OÜ, X AS-i ja D OÜ suhtes toime kelmuse.
3. 30.03.2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X AS lepingulise esindaja vandeadvokaat Martin Männiku kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kaebaja taotles lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalmenetlusega jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
4. Riigiprokuratuuri
5. aprilli
6. a määrusega jäeti X AS lepingulise esindaja vandeadvokaat Martin Männiku kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud, kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Riigiprokurör märkis, et kuivõrd määrust vaidlustas üksnes X AS, siis vaadatakse vaidlusalune menetlusotsus läbi üksnes kaebajat puudutavas osas. 6.
7. Riigiprokurör leidis, et X AS-i osas on kogutud kõik asjakohased ja vajalikud tõendid, lisatõendite kogumise võimalused on ammendunud. Kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada Q poolt Y OÜ nimel X AS-ga 06.05.2020 ja 18.06.2020 sõiduautode rendilepingute sõlmimise ja nende osalise täitmise asjaoludes kelmuse tunnuseid. 6.
8. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite vahendusel jäi tuvastamata Y OÜ juhatuse liikme C ja Q vahel suuliselt sõlmitud kokkulepe sisu ehk millised olid Q-le juhatuse liikme C poolt antud volitused, samuti seegi, kes tegelikult sõlmis lepingud ja kasutas Y OÜ-le kuuluvat mobiili-ID tehingute tegemisel (kas selleks oli Q või siiski juhatuse liige C ise). Nimetatud asjaolude osas teadsid ütlusi anda kannatanu esindaja C, kahtlustatav Q ja tunnistaja B. Nende isikute ütlustest selgusid Qle Y OÜ raames tegutsemiseks antud volituste osas olulised vastuolud, millised kokkuvõttes ei võimaldanud lugeda tõendatuks Y OÜ esindaja C poolt väidetut, et Q kuritarvitas talle antud OÜ mobiili-ID ja võttis ilma OÜ esindaja loata sellele kohustusi. Tunnistaja B kinnitas, et C soovis Y OÜ müüa ja Q selle osta. OÜ osa ostu-müügi tehing venis, kuid kuna Q soovis kohe asuda OÜ-d kasutama (holding ettevõttena), andis C talle üle äriühingu mobiiltelefoni SIM-kaardi koos PIN1 ja PIN2 koodidega. Tunnistaja B väitis sedagi, et Q-l oli C luba kasutada OÜ mobiil-ID ja seda nii LHV pangas kontoga kui ka MTA-ga toimetamiseks. Kogutud tõendite pinnalt puudub alus lugeda tõendatuks Q poolt teadlik Y OÜ juhatuse liikme loata tegutsemine, sh OÜ-le ebaseaduslikult kohustuste võtmine. Vastuolud kannatanu, tunnistaja ja kahtlustatava ütlustes ei loo ühest arusaama sellest, et Q ei saanud Y OÜ juhatajalt koos OÜ mobiili-ID ja pangakonto kasutamise võimalusega ka volitust tegutseda äriühingus tegevjuhina. Et Q toimingud pidid piirduma üksnes äriühingu omanikuvahetuse või selle enda nimele registreerimisega, samas ka maksuametiga suhtlemisega, on menetluse raames jäänud tõendamata. 6.
9. Selles olukorras pole võimalik tuvastada, et Q jättis kavatsetult lepingud täitmata. Lisaks ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid kaebaja väidet, et Y OÜ nimel X AS-ga sõiduautode 2

(6)1-23-3253 rendilepingute sõlmimisel ei kavatsenud Q neid täita, s.o et ta sõlmis need pahatahtlikult sõiduautode kasutamisõiguse saamiseks, Y OÜ-le kohustuse võtmiseks ning rendifirmale kahju tekitamiseks. Pole tõendeid selle kohta, et Q sõlmis X AS-iga rendilepingud eesmärgiga jätta nende alusel võetud kohustused täitmata ehk panna toime kelmus. Q kahtlustatavana antud ütlustest selgub, et ta soovis alustada Y OÜ raames äritegevust, pakkuda kaupade ostu-müügi vahendusteenust. Selleks üüris ta kontoripinna, võttis tegevuse alustamiseks laenu ja rentis kaks sõidukit. Viimaste eest hakkas ta maksma igakuiseid rendimakseid, mis laekusid kuni 24.08.

1. Q toiminguid Y OÜ raames majandustegevuse arendamiseks kinnitab ka OÜ konto väljavõte, mille järgi oli äriühingul lühiajaliselt majandustegevus. Seega oli Q-l Y OÜ olemasolevate ja tulevaste vahendite arvel võimalik planeerida (ja ka täita) sõiduautode rendilepingutest tulenevaid kohustusi. Tuvastatud asjaolud ei anna alust väita, et Q-l puudus soov ja võimalus rendiepinguid sõlmides neid täita. Kokku tasuti rendimakseid 2754,16 eurot. Riigiprokurör järeldas tõenditest, et Y OÜ-s tegevjuhi ülesandeid täitnud Q-l oli soov ja valmidus hakata X AS-ga sõiduautode rendilepinguid sõlmides neist tulenevaid kohustusi täitma. Seda tegi ta kuni septembrini 2020, kui ta tagastas autod tekkinud võlgnevuse tõttu. Äriühingu kontolt nähtuv lühiajaline majandustegevus kinnitab, et rendilepingust tulenevaid kohustusi täideti sellest tegevusest saadud rahaliste vahendite arvelt. Järelikult ei täitnud Y OÜ rendilepinguid rahaliste vahendite puuduse tõttu ja see omakorda oli tingitud ebaõnnestunud äriplaanist. Tegemist ei olnud ettekavatsetud pahatahtliku tegevusega. 6.
2. Riigiprokurör märkis, et kuigi kaebuse esitaja hinnangul tuleks Q täiendavalt kahtlustatavana üle kuulata, ei ole see põhjendatud. Kahtlustatav kirjeldas 08.04.2021 ülekuulamisel, mis plaanid tal Y OÜ-ga olid. Seda, et ta viis planeeritu ellu, kinnitab äriühingu pangakonto väljavõte. Riigiprokuröri hinnangul pole põhjust arvata, et Q võiks mäletada kolm aastat tagasi toimunud tehingute detaile üksikasjalikumalt, kui varem või et ta sooviks seda jätkuvalt teha, kuigi edastatavad detailid võiksid teda süüstada. Riigiprokurör ei pidanud menetlustoimingut sel põhjusel perspektiivikaks, objektiivselt edukaks ja asjale lisaväärtust andvaks. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
3. X AS lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik esitas kaebuse vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse peale, milles palub rahuldada kaebus ja tühistada kriminaalmenetluse lõpetamise ning Riigiprokuratuuri
4. aprilli
5. a määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr
6. 7.
7. Kaebuse esitaja leiab, et Q suhtes tuleb jätkata kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 2 p 1 tunnustel. Riigiprokuratuur eksib selles, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei saa prokurörile ette kirjutada seisukohti tõendatuse osas. Tallinna Ringkonnakohus saab kaebuse alusel vastavalt KrMS § 208 lg 4 p 2 anda mh Riigiprokuratuurile korraldusi täiendavateks menetlustoiminguteks ning KrMS § 208 lg 6 kohaselt asuda seisukohale, et esineb alus jätkata kriminaalmenetlust ning selleks Riigiprokuratuuri kohustada. 7.
8. X AS leiab erinevalt Riigiprokuratuurist, et käesolevas kriminaalasjas ei ole ammendunud lisatõendite kogumise võimalused. Kriminaalasjas ei ole kogutud teavet, mis võiks kinnitada Q kaitseversiooni sellest, et ta oleks püüdnud olla Y OÜ „tegevjuht“. Puuduvad tõendid selle kohta, millist väidetavat äriplaani pidi realiseerima Q poolt
9. a mais ja juunis laenu võtmine, äriruumide üürimine ning kahe sõiduki rentimine ja kuidas seda äriplaani takistas COVID-19 pandeemia. Seetõttu ei ole kriminaalasjas tehtud kõiki vajalikke menetlustoiminguid. Q ainus eesmärk lepingute sõlmimisel oli neid pettuslikul teel mitte täita ning omandada mh kasutuseeliseid X AS-i omandis olevate sõidukite kasutamisest. 3

(6)1-23-3253 7.

1. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa õigustada vastuolud C, kahtlustatava ja tunnistaja B ütluste vahel. Q-le ei ole kahtlemata antud nõusolekuid ega volitusi Y OÜ nimel laenude võtmiseks ega lepingute sõlmimiseks, mh X AS-ga. Q kasutas Mobiil-ID paroole Y OÜ esindajana äriühingule rahaliste kohustuste võtmiseks, teades, et tegelikkuses ei ole valmidust ega võimalust neid kokkuleppeid täita. Olukorras, kus Q teadis, et temale anti mobiil-ID koodid vaid äriühingu võõrandamiseks, kinnitab juba ainuüksi lepingute sõlmimine endast kelmust, kuna ta esitas X AS-le oma tahte ja võimaluste kohta lepingu täitmiseks valeandmeid. Võttes arvesse kahju tekitamise fakti sai X AS-ga lepingute sõlmimise ainukeseks eesmärgiks olla kahtlustatava poolt kelmuse toimepanemine. 7.
2. Kahtlustatava kaitseversioon Ameerikasse näomaskide tarnimise soovi kohta, mis väidetavalt ei õnnestunud koroonaviirusesse haigestumise ja haiglasse sattumise tõttu, ei ole eluliselt usutav ning tõendatud. Pangakonto väljavõte kinnitab, et äriühingu esindajana võeti laen ning selles arvel osteti asju ja telliti teenuseid isiklikeks vajadusteks. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas võis laenude võtmine ning maksete tegemine olla seotud äriühingu majandustegevusega. Esimesed maksed rendiautode kasutamise eest laekusid Q isiklikult kontolt ja järelikult rentis kahtlustatav sõidukid enda, mitte äriühingu tarbeks. Kelmuse toimepanemist ei välista ega piira asjaolud, et kahtlustav tagastas renditud sõidukid. Q ei hüvitanud sõiduki kasutuseelised kuni nende tagastamiseni ja see oligi kelmuse toimepanemise motiiviks. 7.
3. Kaebaja hinnangul tuleks asjas koguda täiendavaid tõendeid. Näiteks kuulata üle kolmandad isikud, kellega kahtlustatav tegi pangakonto väljavõtte järgi tehinguid. Eeltoodu on vajalik kaitseversiooni kummutamiseks. Nii oleks võimalik tuvastada, et tegelikult ei olnud kahtlustataval tõsiseltvõetavat äriplaani, vaid ta soovis ärühingu pangakontot ära kasutades rikastuda. Tehingute tegemine oli kantud Q tahtlusest panna kolmandate isikute, sh X AS-i suhtes toime kelmus. 7.
4. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja hinnangul tegemist pelgalt tsiviilõigusliku vaidlusega, sest isegi kui kannatanu ja kahtlustatav omavahel vaidlevad, siis ei saa olla vaidlust selles, et kui X AS oleks teadnud, et Y OÜ-d ei esinda rendilepingute sõlmimisel esindusõiguslik isik, vaid üksnes kuritarvitatakse esindusõigusliku isiku Mobiil-ID paroole, ei oleks ta rendilepinguid sõlminud. See nõuab kriminaalõiguslikku kaitset. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, Riigiprokuratuuri määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
6. Ringkonnakohus nõustub menetlejatega, et antud juhul pole võimalik tuvastada, et Q võis panna toime KarS § 209 tunnustele vastava teo, kui ta sõlmis Y OÜ nimel X AS-ga sõiduautode rendilepingud. Riigiprokuratuurile ja Ringkonnakohtule esitatud kaebustes sisalduvad väited kattuvad valdavas osas, uusi ja olulisi asjaolusid kohtule esitatud kaebuses pole välja toodud. Riigiprokurör on kõiki kaebaja esitatud argumente igakülgselt analüüsinud ning seega pole põhjust prokuratuuri määruses kajastatud asjakohaseid põhjendusi korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Riigiprokurör viitas õigesti, et Q ja C (end. C) suuliste kokkulepete sisu ei õnnestunud menetluse käigus välja selgitada. Vaidlus puudub selles, et C andis Q-le oma mobiil-ID ja koos sellega ka ühtlasi võimaluse äriühingu nimel tehingute tegemiseks. Seda, kas volitus oli piiratud, ei õnnestunud 4

(6)1-23-3253 kindlaks teha, sest isikud andsid vastuolulisi ütlusi. Tõenäosus, et nad oma ütlusi muudavad, on olematu. Vaatamata vastuoludele võib mõlema ütlustest järeldada, et C soov oli anda äriühingu tegevus üle Q-le ning viimane tahtis hakata seal tegutsema. Tehingute tegemine on majandustegevuse lahutamatuks osaks. Tunnistaja B selgitas, C andis Q-le ettevõtte mobiilinumbrile loodud mobiil-ID, sest Q soovis kiiresti äritegevusega alustada. Mobiil-ID kasutades sai Q hakata kohe ettevõtte LHV pangas asuvat kontot kasutama ning e-maksuametis aruandeid esitama. Tunnistaja kinnitas sedagi, et mingisugust volikirja C Q-le ei andnud ja selleks vajadust ei olnud. Tunnistaja ütlustega on seega tõendatud, et Q hakkas äriühingu pangakontot kasutama C nõusolekul. Kuigi tunnistaja B ja C ütluste kohaselt sai C lepingute sõlmisest teada alles siis, kui kohustuste täitmata jätmise tõttu hakati nõudeid esitama, nähtub asja materjalidest, et nt laenuleping ja käendusleping ning nende sõlmimisega seotud kirjavahetus edastati paralleelselt äriühingu elektronposti aadressile XXX. Seda, et e-posti aadressi kasutab ja seega ka kasutas C, kinnitab näiteks esitatud kuriteokaebus. Järelikult oli C-l võimalik lepingutega ning seega ka äriühingute nimele võetud kohustustega tutvuda. Kirjeldatud olukorras pole võimalik täie kindlusega öelda, et C ei olnud äriühingu nimel tehtud tehingutest teadlik ja ei andnud nende tegemiseks nõusolekut või ei olnud nende sõlmimisega seotud. Tulles tagasi selle juurde, et C ja Q kokkuleppe sisu pole võimalik üheselt määratleda, siis ei ole võimalik ka väita, et Q poleks tohtinud äriühingu nimel vaidlusaluseid lepinguid sõlmida. See, et Q tegutses teadlikult Y OÜ juhatuse liikme loata ja võttis OÜ-le ebaseaduslikult kohustusi, ei ole tõendatud.

1. Lisaks pole vettpidavaid tõendeid selle kohta, et juba lepingute sõlmimise hetkel ei olnud Q-l tahet või valmidust neid täita. Sellele viitab eelkõige tõsiasi, et Q tasus sõidukite kasutamise eest kokkulepitud tasu kuni septembrini
2. Siis tekkisid makseraskused ning seejärel tagastas Q kohe autod rendileandjale. Pole kahtlust, et sõidukite ennetähtaegne tagastamine võis tähendada lepingutingimuste rikkumist ja sellega võis kaasneda teisele poole kahju, kuid eesmärgistatud pettuslikku tegevust on tuvastatud faktide põhjal keeruline jaatada. Äriühingu majandustegevuse kohta kogutud andmed kinnitavad Q soovi tegeleda majandustegevusega. Lisaks laenu võtmisele, kontoriruumide ja sõidukite rentimisele näitab ka äriühingu pangakonto, et seal toimusid liikumised ehk arvete alusel laekumised kaupade/teenuste eest mitmetelt äriühingutelt. Nende vahendite arvel täideti ka Y OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Menetleja järeldus, et äriühingul vähemalt mingil hetkel olemas sisuline majandustegevus ja Q lootis ilmselt selle veelgi hoogsamalt käima lükata, põhineb tõenditel. Q selgitas, et plaane ei õnnestunud realiseerida – majandustegevus ei käivitunud koroona tõttu. Asjaolu, et sellel ajal oli keeruline aeg väga paljude – ka juba pikalt tegutsenud – äriühingute jaoks, on üldteada. Väikese äriühingu käimalükkamiseks oli aeg ilmselgelt ebasobiv. Kokkuvõtvalt räägivad kõik tuvastatud faktid ja kogutud tõendid seda, et Q käitumisest pole võimalik järeldada, et tal puudus lepingute sõlmimisel tahe ja võimalus neid täita. Y OÜ-ga sõlmitud rendilepingust tulenevate kohustuste täitmine katkes eelkõige majandusraskuse ja sellest tingitud rahaliste vahendite puudumise, mitte pettusliku teo tõttu.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida, kas kriminaalasjas on võimalik ja vajalik koguda täiendavaid tõendeid, juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel selgitada mõnda õiguslikku asjaolu. Kaebaja hinnangul pole asjas tehtud kõiki võimalikke menetlustoiminguid ja sel põhjusel pole tõendite baas täielik. Oluline puudus on kaebaja arvates tõsiasi, et menetleja on jätnud kogumata tõendid, mis võiksid Q kaitseversiooni kummutada. Selleks võiks üle kuulata kolmandad isikud, kellega kahtlustatav tehinguid tegi. Ringkonnakohus märgib, et kolmandad isikud (n.ö kliendid) ei tea mitte midagi Q ja C vahelistest kokkuleppetest, s.o sellest, millised olid Q-le antud volituse piirid ja kas ta võis n.ö tegevjuhina tegutseda. Samuti ei ole alust arvata, et kliendid teaksid midagi Q äriplaanist ja majandustegevusest. Arvestades, et kolmandad isikud tegid arvete alusel teenuste/kaupade eest äriühingu kontole ülekandeid, ei olnud neil tõenäoliselt kahtlust, et nad on osa tavapärasest majandustegevusest: nemad tasuvad teenuse/kauba eest arve ja saavad soovitu vastu. 5

(6)1-23-3253 Seega ei ole alust arvata, et kolmandate isikutega läbiviidavad menetlustoimingud võiksid anda uut olulist informatsiooni väidetava kelmuse kohta. Ringkonnakohus peab enam tõenäoliseks, et kolmandad isikud kinnitavad seda, mis on käesolevaks hetkeks juba tuvastatud – Q-l oli alguses plaan tegeleda sisulise majandustegevusega.

1. Kuivõrd KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistamise aluseks üksnes süüteokoosseisule vastav ja õigusvastane tegu, siis puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks alus, mis KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMS § 200 kohaselt tuleb kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetlus lõpetada. Eeltoodust lähtuvalt on kriminaalmenetluse lõpetamine ringkonnakohtu hinnangul antud juhul igati põhjendatud ja seaduslik.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. aprilli
4. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6