Obsah (9)

§ 353§ 429§ 428§ 432§ 150§ 173§ 168§ 178§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2023.a.,Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11631 Tsiviilasi U. K. hagi Aktsiaselt

§ 353

lg 1 alusel kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik.

1. Hageja esitas 21.04.2023 taotluse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd hageja ei soovi enam asja menetlemist. Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-11631 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (210 eurot) hageja esindaja arveldusarvele Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX.
2. Äriregistri andmetel on kostja Aktsiaseltsi Sthenos Grupp uueks seaduslikuks esindajaks juhatuse liikmeks alates 03.04.2023 Y (isikukood xxxxxxxxxxx).
3. Kooskõlas

§ 429

lg-ga 3 teavitas kohus kostjat menetluse lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja oma seisukoha esitamiseks (mh menetluskulude jaotamise osas) kuni 03.05.

1. Kostja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Loobumise vastuvõtmine
2. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. 8.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud. 9. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. 10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 429

lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigilõivu tagastamine 11.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. 12. Hageja palub tagastada pool tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega kooskõlas

§ 150lg 2 p-ga 2.

Kohus leiab, et taotlus tsiviilasja hagimenetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele

§ 150lg 2 p 2 ja lg 3 alusel.

Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 420 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub

§ 150lg 2 p 2 alusel pool ehk 210 eurot.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot, tasudes selle hageja esindaja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohut teavitanud, et loobub hagist, kuna ei soovi asja edasist menetlemist. 15. Kooskõlas

§ 168lg-ga 2 ja 4 jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. 16. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 17.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik