4-23-925/6

4-23-925 HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.

1. a Tallinnas Väärteoasja number 4-23-925 Kohtukoosseis kohtunik Kristjan Paluteder Väärteoasi Vello Burki (isikukood: 35503140360) kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.12.
2. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,22,017092 RESOLUTSIOON
3. Jätta Vello Burki ennistamiseks rahuldamata. taotlus kaebetähtaja
4. Jätta Vello Burki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.12.
5. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,22,017092 läbi vaatamata ning tagastada kaebus Vello Burkile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule. Asjaolud Harju Maakohtule 20.03.
6. a esitatud kaebuses vaidlustab Vello Burk Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 01.12.
7. a otsust väärteoasjas nr 2302,22,
8. Kaebuses taotleb V. Burk kaebetähtaja ennistamist ja seda põhjusel, et talle ei ole kaevatavat otsust kätte toimetatud. Kaebaja ei ole ka ise esitanud taotlust otsuse e-toimiku vahendusel kättesaamiseks, talle esitati juba eeltäidetud ristikestega protokoll. Samuti puudub tal IT-alane võimekus ning ta ei ole võimeline iseseisvalt e-toimikut kasutama. Vaidlustatavast otsusest sai ta teada juhuslikult kohtutäituri tähtkirjaga
9. märtsil. Lahend on talle ka üllatuslik, sest ta esitas järgmisel päeval pärast väärteoprotokolli koostamist politseis vajaliku tunnistuse, sellest teavitati menetlejat ka telefoni teel ja valvelaua töötaja tegi tunnistusest koopia. Neid dokumente aga e-toimikust ei nähtu. Kõnealuse sündmuse ajal oli ta selgitanud politseinikele, et tegu on niisutatud kuivbetooniga ja lubas esitada täienduskoolituse tunnistuse järgmisel päeval. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kohtuesindusgrupp edastas kohtule väärteotoimiku koos seisukohaga kaebetähtaja ennistamise põhjendatuse kohta. Seisukohas märgitakse, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 27.12.
10. a. Kohtuvälisele menetlejale jääb selgusetuks, miks ei tulnud kaebaja tähtaja möödudes otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juurde. Lahendi kättesaamise aeg oli isikule teada, kuivõrd ta kinnitas 11.11.
11. a allkirjaga, et on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. Riigikohus on lahendis 3-1-1-83-08 p-s 13 asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et: „menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.“ Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et kuivõrd kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust ning puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks, siis tuleb kaebus jätta kaebus läbi vaatamata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kaebuse esitaja kaebusega, väärteotoimiku ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ja väärteokaebuse läbivaatamiseks alused puuduvad. Kohus tuvastas, et 11.11.
12. a koostatud väärteoprotokollis on tõepoolest ristiga tähistatud valik „Menetlusalune isik soovib lahendi tegemise kohta teavitust Avaliku e-toimiku kaudu“. Esiteks ei pea kohus siinkohal eluliselt usutavaks, nagu olnuks tegemist ekslikult ristiga märgistatud valikuga. Seda esmalt põhjusel, et varasema menetlusliku kogemuse pinnalt on kohtule teada, et elektroonselt koostatava väärteoprotokolli formulari valikukastide täitmiseks tuleb teha konkreetne valik ehk teisisõnu ükski valikukast ei ole eeltäidetud. Valikud tehakse menetlusaluse isiku küsitlemise põhjal ja seejärel prinditakse protokoll välja. Teiseks ei pea kohus seda eluliselt usutavaks ka põhjusel, et kõnesoleva nn kastikese kohal olev valik („Menetlusalune isik soovib, et lahend saadetakse tema poolt avaldatud e-posti aadressile“) on valimata (V. Burk ei ole avaldanud elektronposti aadressi) ning ülejäänud valikuvõimalused on jaotunud nii valikutega „jah“ kui „ei“. Seega ei ole kohtul tekkinud kahtlust nagu võinuks olla tegemist mingite valikute osas eeltäidetud väärteoprotokolliga. Lisaks sellele tuleb tähele panna, et avaliku e-toimiku kaudu saabuv teavitus lahendi tegemise kohta saabki olla üksnes informatiivse tähendusega ning see ei tähenda menetlejale kohustust lahendi kättetoimetamiseks. Ka juhul, kui lähtuda kaebuse esitaja väidetest ja eeldusest, et ta ei olnud teadlik lahendi kättesaamise teavitusest, pidi ta lahendi kättesaamise osas ise aktiivne olema. Nimelt on väärteoprotokollis märgitud, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 12.12.
13. a. Lisaks on protokollis välja toodud, et „Kohtuvälise menetleja lahendit isikule kätte ei toimetata. Menetlusalune isik saab lahendi kätte otsuse teinud kohtuvälise menetleja juures. Lahendile tuleb ise järele tulla. Soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku eposti aadressile või teavitatakse menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu (www.e-toimik.ee). Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikabetähtaegu.“. Osundatud lausetest esimene ja kolmas on seejuures protokollis kirjutatud paksus kirjas. Kaebuse esitaja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on väärteoprotokolliga tutvunud 11.11.
14. a (lk 1). Eeltoodu pinnalt pidi V. Burkile olema selgelt arusaadav, et lahendile tuleb ise järele minna. Seda enam, et talle oli teada, et tal puudub IT-võimekus, ta ei soovinud lahendi saatmist e-postile ning enda sõnul ei ole ta võimeline e-toimikut iseseisvalt kasutama. Seega ei saa kaebuse esitaja selgitusi kaebuse hilinenult esitamise kohta pidada mõjuvateks põhjusteks. Kohus viitab, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuasja nr 3-11-5-07 lahendis asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Käesoleval juhul ei ole kaebuses välja toodud selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks kaebuse esitajal olnud takistatud kohtuvälise menetleja juurest otsuse kättesaamine. Selliseks põhjuseks ei ole olukord, kus isik on teadlik kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajast ja sellest, et ta ise e-toimikut kasutada ei oska ning puuduvad lähemad abistajad, kuid samas ei ole ta ise lahendi osas rohkem kui 3 kuu jooksul mingisugust huvi üles näidanud. Kuigi see ei mõjuta lahendi kättesaadavuse küsimust, märgib kohus selguse mõttes sedagi, et hetkel on asjakohatu ka väide lahendi üllatuslikkusest olukorras, kus kaebaja esitas politseile õigustavad tõendid ja neid ei nähtu e-toimikust. Kohtule edastatud väärteotoimikus sisaldub kaebuses mainitud tunnistuse koopia, mis käib kutselise juhi koolituse läbimise kohta (lk 3). Kohtuvälise menetleja otsuse pinnalt saab tõdeda, et selle tõendi osas on antud hinnang. Väärteoprotokollis heideti ette mitut liiki rikkumisi (sh nt veose kinnitamata/katmata jätmist), seega ei saanuks ka keskmine õigusalaseid teadmisi mitteomav isik eeldada seda, et menetlus lõpetatakse kogu ulatuses ilma lahendit koostamata. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid antud juhul ei esine, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et isik ei oleks saanud kohusetundliku tegevuse korral kaebust õigeaegselt esitada ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust on tuvastatud, et kaebus on esitatud pärast kohtuvälise menetleja otsuses märgitud kaebetähtaega ja kohus ei rahuldanud ka selle tähtaja ennistamise taotlust. Seega peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 1 ja jätta kaebus läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik