lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.
Amoni eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2022, s.o 1 päev karistusaja hulka ning M. Amonile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
Amonile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Amon ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.09.2022. Käitumiskontroll algas kohtuotsuse jõustumisel.
Amonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 8.10.
lg 1 ja 3 alusel asendati täitmisele pööratud vangistus üldkasuliku tööga 179 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud alates määruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati M.Amonit üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning §-s 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 3.05.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. M.Amon on talle käesolevas menetluses etteheidetava ühe rikkumise ( 19.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu väidetav rikkumine) toime pannud ajal, mil kehtisid veel talle Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega
Käesolevaks ajaks on jõustunud 14.04.2023 kohtumäärus, millega M.Amonile mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ning allutatud ta käitumiskontrollile
Kuna vangistus on juba üldkasuliku tööga asendatud, ei saa kohtu arvates seda enam pöörata täitmisele
sätete alusel, vaid
69 sätete alusel. Seda enam, asjaolu valguses, et teised etteheidetavad rikkumised (8.05.2023 ja 10.05.2023 kontrollile allumise kohustuse väidetavad rikkumised) on süüdimõistetu toime pannud peale Tartu Maakohtu 14.04.2023 määruse jõustumist. Käesoleval juhul ei ole vangistuse täitmise pööramise õiguslikul alusel määravat tähendust, sest alkoholi tarvitamise keeld ning kontrollile allumise kohustus on süüdimõistetul olnud nii 22.09.2022 kohtuotsuse kui Tartu Maakohtu 14.04.2023 määruse kohaselt. Kriminaalhooldusametnik heidab M. Amonile ette 19.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 19.04.2023 kell 11.38 kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduses M. Amoni joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,099 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn. Protokolli kantud M. Amoni avaldatu kohaselt jõi ta kella 11.00 ajal lonksu viina. Kohtuistungil jäi M. Amon oma varasema seletuse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et M. Amon tarvitas 19.04.2023 alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest M. Amon oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust, milline oli talle määratud juba kohtuotsusega. Tarvitades 19.04.2023 alkoholi, rikkus M. Amon
Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Amonile ette 8.05.2023 ja 10.05.2023 kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustuse rikkumist. 3
Kohtu arvates on M. Amon vähemalt 8.05.2023 rikkumise toime pannud tahtlikult. Süüdimõistetu pole viidanud ühelegi mõjuvale põhjusele, mis takistas tal ametniku kõnet vastu võtta või hiljem tagasi helistada. Kohus peab eluliselt usutavaks M. Amoni ütlusi, et ta unustas 10.05.2023 telefoni teise autosse, mistõttu polnud tal võimalik ametniku kõnele vastata. Telefoni kuhugi maha unustamist tuleb aeg-ajalt ette paljudel inimestel. Seetõttu kohus leiab, et 10.05.2023 kontrollile allumise kohustuse rikkumine võis aset leida ka inimliku hooletuse tõttu ning see pole iseenesest aluseks vangistuse täitmisele pööramisele. Nagu kohus eespool tuvastas, on M.Amon erinevaid käitumiskontrolli nõudeid ( sh ka alkoholi tarvitamise keeldu ning kontrollile allumise kohustust) rikkunud korduvalt varemgi. Seega pole käesolevas menetluses tuvastatud rikkumiste ( alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 19.04.2023 ja kontrollile allumise kohustuse rikkumine 8.05.2023) näol tegemist esmakordsete juhuslikku laadi rikkumistega. Nagu kohus juba oma 14.04.2023 määruses tuvastas, esineb rida süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Registreerimislehelt nähtuvalt on M.Amon registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt. Ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“. M.Amon läbis 5.01.-30.01.2023 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus alkoholi tarvitamise vastase statsionaarse ravi. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel M.Amon pole toime pannud uusi süütegusid. M. Amonile anti kohtuotsuse tegemisel võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. M. Amon neid tingimusi ei ole täitnud. Seni ei ole M. Amonit mõjutanud käitumiskontrolli nõudeid täitma kriminaalhooldusametniku hoiatused, katseaja pikendamine, alkoholi tarvitamise vastane statsionaarne haiglaravi, programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine ega ka hirm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.