← Eesti

3-22-2677/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2677 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 27.10.2

) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (

§ 5lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

15. Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (

§ 5lg 3 p 2).

Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (

§ 5lg 3 p 3).

  1. Eesti Töötukassa tugineb töövõime hindamisel ka töövõime hindamise metoodikale, mis on avalikult kättesaadav dokument.1 Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
  2. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
  3. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (

§ 7lg 1).

Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,

§ 7

lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). 1 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika 4

(7)
  1. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud seitsme valdkonna võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
  2. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
  3. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
  4. Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses piiranguid liikumise, käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Lisaks märkis kaebaja, et tal esineb tablettide kõrvalmõjusid ning pärast retroviiruse ravi võtmist pea tavaliselt käib ringi.
  5. Töövõime hindamise menetluses koostas 24.10.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Kersti Pari (vastustaja vastuse lisa 2). Ekspertarst hindas eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega
  6. 2) Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Ekspertarst tuvastas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Lümfoom ehk hematoloogiline haigus oli diagnoositud
  7. aastal ja retsidiiv oli
  8. aastal. Kaebaja sai keemiaravi ja kiiritust. Haigus on olnud remissioonis alates
  9. aastast.
  10. aastal on diagnoositud HIV, mille kandlus on HAART raviga kontrolli all. Põhjust väljendunud koormustaluvuse piiranguteks ei ole. Raske füüsiline koormus (nt treppidest liikumisel) võib põhjustada väsimust ja õhupuudust. Ekspertarst tugines liikumise hindamisel olemasolevatele TIS andmetele. Ekspertarst sai üksnes tuvastada, et töövõime ei ole vähenenud, kuivõrd võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
  11. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 27.10.2022 otsuse. Dr Kersti Pari jäi oma esialgsele seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 19.12.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus (vastustaja vastuse lisa 4). Nimetatud hinnanguga nõustus oma 08.03.2023 seisukohas ka Ita Kukk (vastustaja vastuse lisa 6).
  12. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Töövõime hindamise otsuses on märgitud, millise raskusastmega piirangud kaebajal tuvastati ja millised haigusseisundid on nende põhjuseks. Täpsemad selgitused on toodud 24.10.2022 eksperdihinnangus, milles on välja toodud täpsemad asjaolud ning terviseandmed, millele tuginedes vaidlustatud otsus on tehtud. Töövõime 5
(7)hindamise otsuse põhjendused saab lugeda HMS § 56 lg-st 1 lähtudes esitatuks ka eksperthinnangus, millele on otsuses viidatud. Kohus saab arvesse võtta ka põhjendusi, mille Töötukassa on esitanud kohtumenetluses. Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16). See tähendab, et kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast esialgse otsuse tegemist. Kohus võtab arvesse kohtumenetluses esitatud vastustaja 08.02.2023 vastust kaebusele ja dr Ita Kukk 08.03.2023 allkirjastatud kirjalikke seisukohti, sest nimetatud dokumentides on põhjalikumalt selgitatud, miks kaebaja puhul leiti, et tema töövõime ei ole vähenenud.
  1. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
  2. Kohus leiab, et dr Kersti Pari 24.10.2022 ja 19.12.2022 eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnangud ja nende põhjendused ei anna alust kahtluseks, et ekspertarst hindas kaebaja piirangud põhjendamatult kergeks. Kaebaja kirjeldas töövõime hindamise taotluses oma piiranguid liikumise, käelise tegevuse ja teabevahetuse valdkonnas muutlikuna (tähistatud eksperthinnangus arvväärtusega 9). Kaebaja on kaebuses tuginenud peamiselt väitele, et Ukrainas on talle määratud II invaliidsuse grupp tervise tõttu. Kohus selgitab, et Töötukassa poolt läbi viidav töövõime hindamise metoodika ei võimalda võtta arvesse teise riigi tervishoiuteenuse osutaja hinnanguid. Töövõime hindamine toimub Eestis kehtivate seaduste kohaselt ning Töötukassa otsus kas töövõime on vähenenud või mitte, teostatakse töövõime ekspertiisi käigus teostatud püsivate töövõimet mõjutavate piirangute ulatusest lähtuvalt. Seega ei ole käesolevas asjas tähendust sellel, millise hinnangu kaebaja töövõimele on andnud Ukraina pädevad organid.
  3. Töötukassa on kaebusele koostatud vastusele lisanud dr Ita Kukk 08.02.2023 seisukoha. Seega on asjas olemas ka teise arsti arvamus, kes nõustub dr Kersti Pari seisukohaga, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohtul puudub põhjus arvata, et ekspertarstid oleksid kaebaja töövõimet hinnates läinud vastuollu kaebaja terviseandmetega (Eesti Töötukassa 08.02.2023 vastuse lisa 5). Ekspertarstil puudus praegusel juhul võimalus kaaluda teistsuguse otsuse tegemist, sest kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
  5. Kohus leiab, et dr Kersti Pari on välja toonud asjakohased kaalutlused selle kohta, miks puuduva või osalise töövõime asemel hinnati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal tuvastati üks kerge piirang liikumises, mis võib põhjustada kerget koormuspuhust väsimust ja õhupuuduse tunnet. Muid piiranguid kaebajal ei tuvastatud. Arvestades, et töövõimet mõjutavaid piiranguid ei tuvastatud, ei saanud vastustaja lugeda kaebaja töövõimet vähenenuks. Kaebaja töövõimet ei saa lugeda vähenenuks ka erijuhtumi alusel (erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud ja ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud). Kaebajal ei esine haigust, mis töötamisel süveneks või välistaks tema töötamise kas osaliselt või täielikult. Kaebaja peab käima regulaarselt infektsiooniarsti 6
(7)vastuvõtul ja tarbima regulaarselt HAART ravimeid, kuid see ei vähenda kaebaja töövõimet. Ekspertarst on tuvastanud, et
  1. aastal diagnoositud lümfoom on olnud remissioonis alates 2016 aastast, HIV kandlus on HAART raviga kontrolli all, mistõttu ei ole ka HIV kandlusega seotud piiranguid. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud väiteid, mis annaksid alust dr Kersti Pari poolt välja toodud kaalutlustes kahelda.
  2. Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Töötukassa 27.10.2022 otsus nr TVH/22/043135 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja ei väida, et vaidemenetluses oleks rikutud tema õigusi vaide esemest sõltumata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2840 tühistamiseks. Kuna Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  5. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.