← Eesti

2-22-7773/22

Obsah (5)§ 101§ 96§ 82§ 116§ 108

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-7773 Määruse kuupäev Tartu, 15. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Kohtuasi A.D. hagi

) § 101 lg-s 1 sätestatud määras. 1.

  1. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja T.D. (hageja ema) ja kostja suhtest, kuid hageja põlvnemist kostjast ei ole seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Hageja taotles põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi tegemist. Hageja ema on kostjaga elatise maksmisest rääkinud, kuid kostja on olnud nõus tasuma elatist üksnes 30 eurot kuus. 1.
  2. Harju Maakohus võttis
  3. mai
  4. a määrusega põlvnemise tuvastamise hagi menetlusse, selle menetlemine jätkus tsiviilasja nr 2-22-6767 raames. Maakohus eraldas elatisenõude eraldi 2-22-7773 menetlusse ning selle menetlemist jätkati praeguses tsiviilasjas nr 2-22-
  5. Harju Maakohus peatas
  6. mai
  7. a määrusega menetluse käesolevas tsiviilasjas kuni põlvnemise tuvastamise hagi kohta tehtud lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-
  9. Kostja esitas
  10. septembril 2022 avalduse, milles võttis elatisehagi õigeks ning selgitas, et tema sai
  11. septembril 2022 kätte DNA-ekspertiisiakti, mille kohaselt on ta >99,999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa.
  12. Harju Maakohus rahuldas
  13. novembri
  14. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

§ 101kohaselt arvutatud muutuva suurusega igakuise elatise alates hagi esitamisest 5.

mail 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles igakuine elatis mõisteti välja alates hagi esitamisest, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista igakuine elatis välja alates hagi õigeksvõtust
  2. septembril
  3. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  5. jaanuari
  6. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt menetlusökonoomia kaalutlustel, leides, et apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Ringkonnakohus leidis, et kostja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu, sest see tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kostja on hagi õigeks võtnud, tal ei ole võimalik õigeksvõtust TsMS § 652 lg 7 kohaselt taganeda ning ta ka ei vaidlusta õigeksvõtu kehtivust. Kostja leiab üksnes seda, et maakohus mõistis kostjalt elatise ebaõigesti välja alates hagi esitamise kuupäevast
  7. maist 2022, mitte alates hagi õigeksvõtust
  8. septembril
  9. Ringkonnakohus selgitas, et isaduse tuvastamise korral tekib isa ja lapse õigussuhe tagasiulatuvalt alates lapse sünnist ning kohus saab igakuise elatise välja mõista alates elatisehagi esitamisest (RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p-d 12 ja 13, RKTKo 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10). Asjakohatu on kostja viide kriminaalkolleegiumi lahendile (RKKKo 06.12.2019, 1-18-5813/52, p 27), sest selles ei käsitleta igakuise elatise väljamõistmise aega. Maakohus mõistis kostjalt põhjendatult välja igakuise elatise alates hagi esitamisest, sest
  10. novembril 2022 jõustus kohtuotsus, millega tuvastati, et hageja põlvneb kostjast, hagejal on

§ 96ja § 97 p 1 kohaselt õigust saada kostjalt ülalpidamist ning kostja on hagi 9.

septembril 2022 tehtud avaldusega kehtivalt õigeks võtnud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule tagasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, sest ringkonnakohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Riigikohtu praktika on vastuoluline. Ringkonnakohus tugines varasematele lahenditele, kus on selgitatud, et põlvnemine tekib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Samal ajal võib hiljutisemast praktikast lapsendamise kehtetuks tunnistamise kohta järeldada, et isa ei saa lugeda enne õiguslikult isaks, kui põlvnemise tuvastamise kohtulahend on jõustunud (RKTKm 10.02.2021, 2-18-11489/76, p 15). 2

(4)2-22-7773 Pooltele saavad õigused ja kohustused tekkida jõustunud kohtulahendiga. Elatisehagi esitamise ajaks ei olnud põlvnemise tuvastamise hagi rahuldatud, seega ei peaks sellest ajast alates välja mõistma ka elatist. Hageja ja kostja vahel ei saanud igal juhul olla põlvnemissuhet varem, kui DNA testist ilmnes, et hageja on kostja laps ning kostja võttis hagi õigeks
  1. septembril
  2. Praegu on elatis kostjalt välja mõistetud tagasiulatuvalt ja see rikub õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet.
  3. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 kohaselt jätta muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus keeldus kolleegiumi hinnangul põhjendatult kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu. Kostja oli maakohtus elatisehagi õigeks võtnud, TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtis õigeksvõtt ka apellatsiooniastmes ning kostja ei ole õigeksvõtu kehtivust kahtluse alla seadnud.
  5. Pooled vaidlevad Riigikohtus selle üle, kas alaealine laps saab nõuda isalt elatist perioodi eest, mil põlvnemist isast ei olnud veel seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud

§ 82mõttes.

Kostja leiab, et kuna elatisehagi esitamise ajaks ei olnud jõustunud kohtuotsus, millega oleks tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast, ei saanud elatist alates hagi esitamise ajast välja mõista. 10. Iseenesest on õige kostja seisukoht, mille järgi elatisehagi rahuldamine eeldab poolte vahel põlvnemissuhte olemasolu. Samuti on perekonnaseaduses reguleeritud õigussuhete, sh põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse (

§ 96

jj), puhul relevantne üksnes niisugune ühe isiku põlvnemine teisest isikust, mis on kindlaks tehtud mõnel seaduses sätestatud viisil, eelkõige

§-de 82–95 ja 161 alusel. Ekslik on aga kostja arusaam, nagu mõjutaks põlvnemissuhte olemasolu hagi õigeksvõtt või DNA-test, millega tuvastatakse, et kostja on >99,999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Väljaspool seaduses sätestatud korda, mh DNA-testi tegemisega, võidakse välja selgitada küll ühe isiku bioloogiline pärinemine teisest, kuid sellega ei teki õigusliku tähendusega põlvnemissuhet. Põlvnemise tekkimine ega lõppemine ei ole ka seotud rahvastikuregistri kandega (RKTKm 12.01.2022, 2-19-1719/87, p-d 12–15).

  1. Kuni
  2. juunini 2010 kehtinud perekonnaseaduse kontekstis on kolleegium asunud seisukohale, et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist (RKTKo 07.03.2007, 3-2-2-2-07, p 10; RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-129-09, p 11; RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-78-11, p 10). Ehkki selle seisukoha järgi saab põlvnemise kohtus tuvastamise korral lugeda mehe lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist, ei tähenda see siiski, et põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi oleks täies mahus võimalik teostada tagasiulatuvalt. Kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt, isaduse kohtuliku tuvastamise korral alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest. Näiteks ei ole vanema hooldusõigust (

§ 116jj) selle olemuse tõttu enamasti võimalik tagasiulatuvalt maksma panna ajavahemiku puhul, mis jäi lapse sünni ja isast põlvnemise kindlakstegemise vahele. 3

(4)2-22-7773 12. Küll aga võib seadusest tuleneda, millistel juhtudel ja ulatuses on võimalik teostada põlvnemissuhte alusel tekkivaid õigusi ja kohustusi ka põlvnemise kindlakstegemisele eelnenud aja eest. Nii võimaldab

§ 108

nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi esitamisest. Eeltoodut on kolleegium selgitanud ka enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse kontekstis (RKTKo 16.05.2003, 3-2-1-57-03, p 9; RKTKo 11.06.2008, 3-2-1-36-08, p 12; RKTKo 09.12.2009, 3-2-1-129-09, p 11). 13. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtule on esitatud isaduse kohtuliku tuvastamise (

§-d 94 ja 95) ja elatisenõue (

§ 96jj), on üldjuhul otstarbekas lahendada need nõuded samas kohtumenetluses.

Elatisenõude rahuldamine eeldab

§ 82

ja § 96 lg 1 kohaselt, et hageja põlvnemine kostjast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud ning selliselt on need nõuded omavahel õiguslikult seotud. Ühe kohtumenetluse korral saab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise ja elatise väljamõistmise otsustada samas kohtulahendis. Praeguses asjas esitaski hageja põlvnemise tuvastamise ja elatisenõude ühes hagiavalduses, kuid maakohus eraldas elatisenõude iseseisvaks menetluseks. Nõuete eraldamine on menetluse korralduslik küsimus, mille kohus otsustab kaalutlusõiguse alusel. Kohtu otsustada on, kas nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt TsMS § 375 lg 1 mõttes. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei peaks siiski omavahel õiguslikult seotud nõudeid mõjuva põhjuseta eraldama. Kui põlvnemise tuvastamise nõue on esitatud koos elatisenõudega, ei ole nende nõuete eraldamine üldjuhul põhjendatud. Kuna elatisenõude rahuldamine eeldab põlvnemissuhet, võib hagide eraldamine põhjustada hoopis tarbetut ebaselgust sarnaselt praegusele asjale. 14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.