Obsah (5)
§ 199§ 68§ 74§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-4840 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tallin
§ 199
lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning teda karistati vangistusega 1 aasta ja 5 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.11.2020, s.o 1 päev karistusaja hulka ning R. Reiljanile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 29 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Reiljan ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Kohtuotsus jõustus 29.09.2021. Tartu Maakohtu 17.11.2021 määrusega määrati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel R. Reiljanile katseajaks
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuna R.
Reiljan rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 9.12.
- Tartu Maakohtu 7.02.2022 määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel R. Reiljanile mõistetud vangistus täitmisele, sest R. Reiljan rikkus kolmel korral registreerimiskohustust ning kaheksal korral alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumäärus jõustus 23.02.
- R. Reiljan toimetati vanglasse karistust kandma 17.03.
- Tartu Maakohtu 6.02.2023 määrusega vabastati R. Reiljan Tartu Maakohtu 13.09.2021 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 7.02.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. R. Reiljanile määrati katseaeg 6 kuuks alates määruse jõustumisest. R. Reiljan allutati katseajaks käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli raames kohustati R. Reiljanit järgima
§ 75
lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-des 2, 4, 5, 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest, laskma endale teha 1 kuu jooksul alates vabanemisest pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase raviprotseduuri (nn alkoholivastane süst), osalema käitumiskontrolli ajal riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Kohtumäärus jõustus 22.02.2023, mil süüdimõistetu vanglast vabanes. 16.03.2023 on Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitanud kohtule erakorralise ettekande ning 3.04.2023 ja 13.04.2023 ettekande lisad, milles taotletakse R. Reiljanile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande ja selle lisade kohaselt R. Reiljan 1.03.2023, 2.03.2023, 3.03.2023, 5.03.2023, 6.03.2023, 8.03.2023, 9.03.2023, 19.03.2023, 22.03.2023, 28.03.2023, 4.04.2023, 9.04.2023, 10.04.2023, 13.04.2023 alkoholi tarvitades rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Peale selle rikkus R. Reiljan 6.03.2023, 9.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023, 11.04.2023 registreerimiskohustust. Lisaks R. Reiljan rikkus kohustust lasta endale teha pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane raviprotseduur (nn alkoholivastane süst) 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. Lisaks R. Reiljan rikkus kohustust võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest või leida endale töökoht. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu R. Reiljan palub jätta karistus täitmisele pööramata. 2
(9)Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 76
lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette 1.03.2023, 2.03.2023, 3.03.2023, 5.03.2023, 6.03.2023, 8.03.2023, 9.03.2023, 19.03.2023, 22.03.2023, 28.03.2023, 4.04.2023, 9.04.2023, 10.04.2023, 13.04.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. 1.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 1.03.2023 kell 15.44 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,576 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 1.03.2023 alkoholi tarvitas. 2.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 2.03.2023 kell 13.27 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,701 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule avaldas, et tarvitas 2.03.2023 alkoholi „pea paranduseks“. 3.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 3.03.2023 kell 14.12 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,032 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, kõne aeglane, ajataju puudub (arvab, et on 4.03.2023), tasakaal ja koordinatsioon kergete häiretega, väriseb. 5.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 5.03.2023 kell 13.43 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,996 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 5.03.2023 alkoholi tarvitas, võib-olla käis keegi külas. 6.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 6.03.2023 kell 14.28 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,900 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. 3
(9)R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 6.03.2023 alkoholi tarvitas. 8.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 8.03.2023 kell 15.32 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,272 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn, väga aeglane reaktsioon, aeglane kõne, ajataju puudub (ei oska öelda kuupäeva), tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (taarub), väriseb. On saanud peksa, kuid ei mäleta kelle käest, kiirabi ei soovi. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 8.03.2023 alkoholi tarvitas. 9.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 9.03.2023 kell 16.18 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,147 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, aeglane kõne, väriseb. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 9.03.2023 alkoholi tarvitas. 19.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 19.03.2023 kell 12.26 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,230 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, aeglane kõne, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (taarub). R. Reiljan 27.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule ei ole mäletanud, miks ta 19.03.2023 alkoholi tarvitas ehk oli stressis. 22.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 22.03.2023 kell 11.35 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,780 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), silmade punetus, reaktsioon häiritud, tasakaal ja koordinatsioon kergete häiretega. R. Reiljan 27.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule on avaldanud, et tarvitas 22.03.2023 alkoholi uneprobleemide tõttu – oli magamata ja arvas, et viina tarvitanuna saab varem uinuda. 28.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 28.03.2023 kell 15.38 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,318 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud väga määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon väga aeglane, aja-, isiku-ja kohataju puudub, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. 4.04.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 4.04.2023 kell 12.54 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,556 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud väga määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud (voodi ees kägaras maas, ei suuda tõusta). 4
(9)9.04.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 9.04.2023 kell 13.50 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,117 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud väga määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju puudub, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud. 10.04.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 10.04.2023 kell 9.27 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,015 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon väga aeglane, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju puudub, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. 13.04.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 13.04.2023 kell 7.42 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,797 mg/l). Protokollis on alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena märgitud väga määrdunud välimus, alkoholilõhn (lõhn suust), reaktsioon häiritud, kõne aeglane, aja-, isiku- ja kohataju puudub, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, väriseb. Kohtuistungil R. Reiljan kinnitas, et on kõikidel temale etteheidetavatel kordadel alkoholi tarvitanud ning jäi oma varasemate seletuste juurde. R. Reiljan on 28.02.2023 allkirjastanud dokumendi „Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“, milles on R. Reiljanile tema õigusi ja kohustusi (sh käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmist) selgitatud. Peale selle on R. Reiljan 28.02.2023 allkirjastanud dokumendi „Kriminaalhooldusaluse, kellele on määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume, kohustust selgitav lisa“, kus R. Reiljanile on muu hulgas selgitatud alkoholi tarvitamise keelu tähendust. Kohtu hinnangul on kõik R. Reiljanile etteheidetavad alkoholi tarvitamise keelu rikkumised tahtlikud, sest R. Reiljan oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust ning talle oli põhjalikult selgitatud selle keelu tähendust. Valdavalt R. Reiljan pole mäletanud, miks ta alkoholi tarvitas. R. Reiljan on tarvitanud alkoholi ka „pea paranduseks“, stressi ja uneprobleemide tõttu, kuid need esile toodud põhjused ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Tarvitades 1.03.2023, 2.03.2023, 3.03.2023, 5.03.2023, 6.03.2023, 8.03.2023, 9.03.2023, 19.03.2023, 22.03.2023, 28.03.2023, 4.04.2023, 9.04.2023, 10.04.2023, 13.04.2023 alkoholi, rikkus R. Reiljan
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette registreerimiskohustuse rikkumist 6.03.2023, 9.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023, 11.04.2023. Registreerimisleht tõendab, et R. Reiljan 6.03.2023, 9.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023 ja 11.04.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerima ei ilmunud. R. Reiljan oli 6.03.2023 registreerimiskohustusest teadlik, kuna see aeg sai kokku lepitud eelmisel registreerimisel (28.02.2023). Asjaolu, et ta oli teadlik 9.03.2023 registreerimise ajast, kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil. R. Reiljan oli teadlik 22.03.2023 registreerimiskohustusest, kuna see aeg sai kokku lepitud eelmisel registreerimisel (16.03.2023). R. Reiljan oli 23.03.2023 registreerimiskohustusest teadlik, mida kinnitab 5
(9)asjaolu, et ta samal päeval teavitas kriminaalhooldusametnikku vastuvõtule ilmumata jätmisest. Lepiti kokku uus registreerimisaeg 24.03.2024. R. Reiljan oli 10.04.2023 registreerimiskohustusest teadlik, kuna see aeg sai kokku lepitud eelmisel registreerimisel (27.03.2023). Kodukülastuse leht tõendab, et 11.04.2023 registreerimisaeg lepiti kokku 10.04.2023 toimunud kodukülastuse ajal. Seega on R. Reiljan olnud teadlik 6.03.2023, 9.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023 ja 11.04.2023 registreerimiskohustusest. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikes seletustes kriminaalhooldusametnikule on avaldanud, et ta ei ilmunud 6.03.2023 ja 9.03.2023 kriminaalhooldusosakonda registreerima, kuna unustas registreerimisaja ära. R. Reiljan on 27.03.2023 kirjalikes seletustes kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et 22.03.2023 registreerimisele ta ei ilmunud, kuna jalad ei kandnud (perearstiga ei suhelnud) ning 23.03.2023 registreerimisele ta ei ilmunud, kuna ei jõudnud tulla. Kodukülastuse leht tõendab, et 23.03.2023 on kriminaalhooldusametnik L. Kasak käinud R. Reiljani elukohas, kuna R. Reiljan jättis 22.03.2023 ja 23.03.2023 registreerimisele ilmumata. Kodukülastuse ajal oli R. Reiljan oma elukohas ja kaine. Et süüdimõistetu oli siis kaine, kinnitab ka 23.03.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, mille kohaselt kriminaalhooldusametnik kontrollis 23.03.2023 kell 15.21 kriminaalhooldusaluse elukohas R. Reiljani joovet ja indikaatorvahendi tulemus oli negatiivne. R. Reiljan avaldas kriminaalhooldusametnikule registreerimisele mitteilmumise põhjusena, et ei jõua kõndida, jalad on nagu kõrsikud all. R. Reiljan 27.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule on avaldanud, et 24.03.2023 ta registreerimisele ei ilmunud, kuna jalad ei kandnud ja ei jõudnud tulla. Kodukülastuse leht tõendab, et 10.04.2023 on kriminaalhooldusametnik L. Kasak käinud R. Reiljani elukohas, kuna R. Reiljan jättis 10.04.2023 registreerimisele ilmumata. 10.04.2023 toimunud kodukülastuse ajal avaldas R. Reiljan kriminaalhooldusametnikule, et ta unustas samal päeval toimuva pidanud registreerimisaja ära. 10.04.2023 kodukülastuse ajal oli R. Reljan alkoholi tarvitanud, mida kinnitab 10.04.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll. Kohtuistungil jäi R. Reiljan oma varasemate seletuste juurde ja kinnitas, et vahepeal takistas registreerimisele ilmumist tervislik seisund, aga vahepeal ka alkoholi tarvitamine või unustamine. Kohtu hinnangul on kõik R. Reiljanile etteheidetavad registreerimiskohustuse rikkumised tahtlikud. R. Reiljan on olnud teadlik registreerimiskohustusest, kuid jättis ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Unustamine ja alkoholi tarvitamine ei vabanda registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Ka ei ole R. Reiljan esitanud arstitõendit, mis võiks kinnitada R. Reiljani kõndimisraskust kui terviseprobleemi, mis ei võimaldanud kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonda ilmuda. Süüdimõistetu kinnitusel peale vanglast vabanemist ta arsti poole polegi pöördunud. Seega on paljasõnaline ja tõendamata süüdimõistetu väide, et registreerimiskohutuse täitmist on takistanud tervislik seisund. Seega, jättes 6.03.2023, 9.03.2023, 22.03.2023, 23.03.2023, 24.03.2023, 10.04.2023 ja 11.04.2023 mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata, on R. Reiljan rikkunud
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette töötuna arvele võtmata jätmist 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. 6
(9)R. Reiljan vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega 22.02.
- Seega oli R. Reiljan kohustatud hiljemalt 8.03.2023 võtma end arvele Töötukassas või asuma tööle. R. Reiljan 16.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule avaldas, et ta helistas Töötukassasse ja sai vastuvõtuaja 6.03.
- Kokkulepitud ajal ta kohale ei läinud, kuna oli alkoholijoobes. Hiljem Töötukassasse pöördunud ei ole. Eesti Töötukassa 23.03.2023 vastus päringule tõendab, et töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri alusel oli R. Reiljan viimati arvel tööotsijana perioodil 17.08.2021-1.05.
- R. Reiljan ei ole kokkulepitud ajal Töötukassasse pöördumistele ilmunud või telefonile vastanud 1.11.2021, 6.12.2021 ja 3.03.
- Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt R. Reiljan tööl ei käi ja 16.03.2023 seisuga ei ole ta end töötuna arvele võtnud. 23.03.2023 kriminaalhooldusametniku ja Töötukassa infospetsialisti e-kirjavahetusest nähtuvalt on võimalik, et R. Reiljan on broneerinud aja Võrumaa osakonda, kuid broneeringud infosüsteemis ei kajastu. Töötuna arvele võtmise avaldust R. Reiljan esitanud ei ole. Kohtuistungil R. Reiljan kinnitas, et käesolevaks ajaks on ta Töötukassas ennast töötuna arvele võtnud. Kohtu poolt määratud tähtajaks arvele võtmist takistas purjus olek. Asjaolu, et süüdimõistetu on Töötukassas alates 27.03.2023 töötuna arvel, kinnitas kohtuistungil ka kriminaalhooldusosakonna esindaja. Eesti Töötukassa vastusega päringule, viidatud e-kirjavahetusega, R. Reiljani kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et R. Reiljan kohtu poolt määratud tähtajaks ennast Töötukassas töötuna arvele ei võtnud. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega. R. Reiljanil ei ole olnud mingisuguseid takistusi Töötukassas enda töötuna arvele võtmiseks. Pideva alkoholi tarvitamisega seadis süüdimõistetu ennast ise olukord, kus kohtu poolt määratud kohustus jäi tähtajaks täitmata. Seega on R. Reiljan rikkunud temale
§ 75
lg 2 p 4 alusel määratud kohustust - otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest. Kuna süüdimõistetu on käesolevaks ajaks siiski selle kohustuse täitnud, ei loe kohus antud rikkumist sedavõrd oluliseks ja raskeks, mis iseenesest annaks alust vangistust täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik heidab R. Reiljanile ette pikatoimelise alkoholisõltuvuse vastase raviprotseduuri (nn alkoholivastane süst) tegemata jätmist 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. R. Reiljan vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega 22.02.
- Seega oli R. Reiljan kohustatud alkoholivastase süsti laskma endale teha hiljemalt 22.03.
- R. Reiljan 27.03.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule on avaldanud, et ei ole teinud „torpeedo süsti“, sest pole suutnud eelnevalt 10 päeva kaine olla. Kohtuistungil jäi R. Reiljan oma varasema seletuse juurde ja lisas, et süsti tegemist on takistanud ka raha puudus. R. Reiljani enda ütlustega on tõendatud, et alkoholivastane süst on käesoleva ajani tegemata. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest süst on jäänud tegemata R. Reiljani enda käitumise tulemusena (pole suutnud püsida kaine vajalik arv päevi). Ravile allumise kohustuse näol on tegemist süüdimõistetu enda nõusolekul talle määratud kohustusega. Seega pidi süüdimõistetu juba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses sellise väljaminekuga arvestama ning vabaduses võtma tarvitusele kõik abinõud, et kohustus saaks täidetud. Süüdimõistetu on leidnud võimalusi alkoholi hankida. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et alati on R.Reiljan saanud alkoholi tarvitada teiste isikute kulul, vaid tõenäoliselt on ta alkoholi hankimiseks pidanud siiski ka ise rahaliselt panustama. 7
(9)Seega on R. Reiljan rikkunud temale
§ 75
lg 2 p 5 alusel määratud kohustust teha 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane raviprotseduur (nn alkoholivastane süst). R. Reiljan on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud käimasoleval katseajal ka varasemalt. R. Reiljan rikkus 23.02.203 registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Nimetatud rikkumised on tõendatud registreerimislehe, 23.02.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, kodukülastuse lehe ja R. Reiljani 28.02.2023 kirjalike seletustega. Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik R. Reiljani 28.02.2023 kirjalikult hoiatanud. R. Reiljan rikkus 27.02.2023 registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Nimetatud rikkumised on tõendatud registreerimislehe, 27.02.2023 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli ja R. Reiljani 28.02.2023 seletusega. Nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik R. Reiljani 28.02.2023 kirjalikult hoiatanud. Kuna nimetatud rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik R. Reiljani kirjalikult hoiatanud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 76 lg 7 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et R. Reiljan on alates katseaja algusest asunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi korduvalt rikkuma. Erakorralise ettekande kohaselt on R. Reiljan kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning ta pöördub vaimse tervise õe vastuvõtule 17.03.
- Lõuna-Eesti Haigla AS 17.03.2023 tõend kinnitab, et R. Reiljan osales alkoholi tarvitamise häire ennetus ja nõustamise esmahindamisel. Teostatud lühisekkumine. R. Reiljan jätkab vastuvõttudega. Järgmine nõustamise aeg on 3.
- R. Reiljan kohtuistungil kinnitas, et ta käis nõustamisel 4.04.2023 ning jätkab programmis osalemist. Kohus ei sea seda süüdimõistetu väidet kahtluse alla. Kohtu hinnangul osalemine programmis „Kainem ja tervem Eesti“ iseloomustab R. Reiljanit positiivselt. R. Reiljanile anti kohtuotsuse tegemisel võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. R. Reiljan neid tingimusi ei täitnud. Registreerimiskohustuse korduva rikkumise tõttu määras kohus R. Reiljanile alkoholi tarvitamise keelu. Seejärel rikkus R. Reiljan korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu Tartu Maakohtu 7.02.2022 määrusega pöörati R. Reiljanile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele. R. Reiljan kandis vanglakaristust 17.03.2022-22.02.
- Tartu Maakohtu 6.02.2023 määrusega vabastati R. Reiljan vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.08.
- R. Reiljan ka peale karistuse osalist ära kandmist jätkas käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist, rikkudes kahel korral registreerimiskohustust ja kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik R. Reiljanit kahel korral kirjalikult hoiatas. Vaatamata hoiatustele jätkas R. Reiljan käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste süstemaatilist rikkumist. Ta rikkus neljateistkümnel korral alkoholi tarvitamise keeldu, seitsmel korral registreerimiskohustust, peale selle kohustust otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest ja kohustust teha 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest pikatoimeline alkoholisõltuvuse vastane raviprotseduur (nn alkoholivastane süst). R. Reiljani senise kriminaalhoolduse pinnalt saab järeldada, tegemist on alkoholi kuritarvitajaga, kes ei suuda alkoholi tarvitamise keelust kinni pidada.Kohtu hinnangul mõjutab alkoholi tarvitamine ka teiste kontrollnõuete ja 8
(9)kohustuste täitmist negatiivselt – R. Reiljan unustab registreerimisaegu, R. Reiljani sõnul pikema kainusperioodi puudumine on takistanud tal alkoholivastase süsti saamist ning ka Töötukassasse jäi kokkulepitud ajal kohale minemata alkoholijoobe tõttu. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi R. Reiljani poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu arvates ei ole R. Reiljan mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Vaatamata sellele, et esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ( käesolevaks ajaks on ta ennast Töötukassas arvele võtnud, osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“), peab kohus vajalikuks R. Reiljanile mõistetud ja kandmata karistuse täitmisele pöörata. Kuigi peale vanglast vabanemist on tegemist R. Reiljani suhtes esitatud esmakordse erakorralise ettekandega, siis just asjaolu, et käesolevas menetluses tuvastatud rikkumisi on olnud arvukalt, rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja isegi peale kohtule erakorralise ettekande esitamist, tuleb R. Reiljanile mõistetud ja kandmata karistus pöörata
§ 76lg 7 alusel täitmisele.
Tartu Maakohtu 13.09.2021 otsusega mõistetud karistusest 1 aasta 4 kuud 29 päeva kandis R. Reiljan ajavahemikul 17.03.2022-22.02.2023 ära 11 kuud 5 päeva. Seega on karistusest kandmata 5 kuud 24 päeva vangistust, mis tulebki täitmisele pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
(9)