KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-110882 Kohtuasi J. E. hagi T. I. vastu võlgn

) § 487 lg-st 11 jätkas kohus ülejäänud nõude osas asja menetlemist hagimenetluses

§ 487lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt.

1. Tartu Maakohus kohustas
2. mai 2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagejale toimetati kohtumäärus

§ 3111lg 3 alusel kätte 8.

mail

1. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise, täiendava riigilõivu tasumise ja esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamise tähtpäev saabus
2. mail
3. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel.

5.

371 lg 1 p-d 9, 10 ja 12 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334-340, 363-370).

§ 339

lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument.

§ 147

lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist.

§ 487

lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

§ 487

lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab

§ 3401

lg 2 esimene lause, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus

1. mail
2. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis ei esitanud, samuti ei tasunud hageja täiendavat riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik (hageja lepinguline esindaja) ei tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. 2

§ 371lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 487 lg 3 alusel.

1. Tartu Maakohus selgitas
2. mai 2023 maksekäsu määruses, et kui kohus keeldub

§ 487

lg 3 alusel ülejäänud nõude hagimenetlusse võtmisest, siis kohus määrab samas määruses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja tekkinud menetluskulude rahalise suuruse.

§ 172

lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja

§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et arvestada tuleb

§ 163

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud seoses nõudega, mille osas on tehtud maksekäsk, võlgniku kanda. Tsiviilasja hind maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid arvestades oli

§ 124lg 1 ja § 133 järgi 4090,90 eurot.

Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 122,73 eurot lähtuvalt riigilõivuseaduse § 59 lg-s 6 sätestatust. Kuna kohus tegi maksekäsu 2140 euro väljamõistmise kohta, mis moodustab kogunõudest 52,31%, tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista ka tasutud riigilõivust 52,31% ehk 64,20 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskuludest 52,31% ehk 10,46 eurot, kokku 74,66 eurot. Hageja menetluskulud, mille osas kohus maksekäsku ei teinud, arvatakse hagimenetluse kulude hulka. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad hagimenetlusega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

7.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3