← Eesti

2-19-16517/66

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-16517 Määruse kuupäev Tartu,

  1. juuni 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaühing DELIVER hagi Silv 1 179 733 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Silv Hooldus OÜ kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Osaühing DELIVER, vandeadvokaat Ilja Santašev Hooldus OÜ lepinguline vastu esindaja Kostja Silv Hooldus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlustoiming Kassatsioonkaebuse menetluse lõpetamine kassatsioonkaebusest loobumise tõttu RESOLUTSIOON
  4. Võtta vastu Silv Hooldus OÜ avaldus Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebusest loobumiseks.
  5. Lõpetada Silv Hooldus OÜ tsiviilasjas nr 2-19-16517 Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlus kassatsioonkaebusest loobumise tõttu.
  8. Mõista Osaühingult DELIVER Silv Hooldus OÜ menetluskulude katteks välja pool Silv Hooldus OÜ poolt kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2380 eurot. Nimetatud summa tuleb Osaühingul DELIVER tasuda Refinance Capital OÜ arveldusarvele nr EE247700771005915568 (Swedbank AS) hiljemalt käesoleva määruse tegemisele järgneval tööpäeval.
  9. Jätta muud kui käesoleva määruse resolutsiooni p-s 3 nimetatud menetluskulud Riigikohtus poolte endi kanda. 2-19-16517 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Osaühing DELIVER (hageja) esitas
  11. oktoobril
  12. a Harju Maakohtule hagi, milles palus kohtul mõista Silv Hooldus OÜ-lt (kostja) hageja kasuks välja võla 1 179 733 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja hageja hilisemate väidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
  13. mail
  14. a kinnisasja müügilepingu (müügileping), mille alusel hageja müüs ja kostja ostis aadressil Suur-Sõjamäe põik 9, 11415 Tallinn asuva kinnisasja hinnaga 1 809 343 eurot. Lepingu sõlmimisel esindas nii hagejat kui kostjat mõlema äriühingu juhatuse liige Natalja Nikolajeva. Müügihinnast tasaarvestati müügilepingu p-de 4.3 ja 4.4 kohaselt 1 314 343 eurot kostja väidetavate nõuetega hageja vastu, mis tulenesid müügilepingu p-i 2.7.1 kohaselt ajavahemikus 12.09.2016–03.05.2017 sõlmitud ja kohaselt täitmata müügilepingutest, ning tasaarvestatud nõuded olid muutunud sissenõutavaks. Hagejale tasuti 213 996 eurot 2 senti, ülejäänud ostuhinna 281 003 euro 98 sendi eest tasuti kinnisasjal lasuva hüpoteegi vabastamiseks. Hageja leidis, et tasaarvestuse tegemise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd hagejal ei olnud võlgnevust kostja ees ning kostjal ei olnud seega õigust oma nõuet tasaarvestada hageja nõudega, mis tekkis hagejal kostja vastu kinnisasja müügilepingust. Kuivõrd kostjal ei ole hageja suhtes nõuet, siis võlasuhe ei lõppenud VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega ja kostja on hagejale müügilepingu alusel jätkuvalt võlgu.
  15. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  16. Harju Maakohus jättis
  17. oktoobri
  18. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 2200 eurot. Maakohus leidis otsuses, et hagejal oli kostja ees rahaline kohustus 1 314 343 eurot, mistõttu oli tasaarvestus kehtiv ning kostjal oli õigus oma nõue tasaarvestada hageja nõudega, mis tekkis hagejal kostja vastu kinnisasja müügilepingust.
  19. Hageja esitas
  20. novembril
  21. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
  22. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  23. veebruari
  24. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu
  25. oktoobri
  26. a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus määras, et menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
  27. Kostja esitas
  28. märtsil
  29. a ringkonnakohtu
  30. veebruari
  31. a otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  32. Riigikohus keeldus
  33. juuni
  34. a määrusega kostja
  35. märtsi
  36. a kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kassatsiooniastme menetluskulud jättis Riigikohus kostja kanda. Kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega jõustus ringkonnakohtu
  37. veebruari
  38. a otsus, millega ringkonnakohus saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  39. Maakohus rahuldas asja uuel läbivaatamisel
  40. novembri
  41. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 179 733 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 11 190 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele 2

(4)2-19-16517 kuuluvatelt menetluskuludelt (11 190 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  1. Kostja esitas
  2. detsembril
  3. a maakohtu
  4. novembri
  5. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  7. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  8. oktoobri
  9. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1820 eurot apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks.
  10. Kostja esitas
  11. novembril
  12. a ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused täies ulatuses. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja hagi kostja vastu jäetakse täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jäetakse hageja kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  13. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  14. Riigikohus võttis 27 märtsi
  15. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse.
  16. Riigikohus määras
  17. mail
  18. a avalduste ja seisukohtade esitamise viimaseks tähtpäevaks
  19. mai
  20. a.
  21. Hageja ja kostja esitasid
  22. mail
  23. a Riigikohtule taotluse pikendada avalduste ja lõplike seisukohtade esitamise tähtaega
  24. juunini
  25. a.
  26. Riigikohus pikendas
  27. mail
  28. a avalduste ja lõplike seisukohtade esitamise tähtaega
  29. juunini
  30. a.
  31. Pooled esitasid
  32. juunil
  33. a kohtule kompromissilepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks kompromissiga.
  34. Riigikohus saatis
  35. juunil
  36. a pooltele kirja, milles palus täpsustada kompromissilepingu sisu ning määras selleks tähtaja
  37. juunini
  38. a. Riigikohus palus muuhulgas täpsustada seda, kas kostja soovib kassatsioonkaebusest loobuda või soovivad pooled lõpetada asja menetluse kompromissiga.
  39. Kostja esitas
  40. juunil
  41. a avalduse ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusest loobumiseks. Avaldusega ühines ka hageja, kes kinnitas menetlusdokumendi p-s 2.1, et kostja kassatsioonkaebusest loobumisel ta kostjalt kassatsioonimenetlusega seotud kulude hüvitamist ei soovi ja nõustub sellega, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Lisaks avaldas hageja menetlusdokumendi p-s 4.1, et hüvitab kostjale pool kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2 380 eurot, tehes selleks ülekande Refinance Capital OÜ arveldusarvele nr EE247700771005915568 (Swedbank AS) ühe tööpäeva jooksul arvestatuna menetluse lõpetamise määruse tegemisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 3
(4)2-19-16517
  1. Kolleegium leiab, et kostja loobumine kassatsioonkaebusest on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 683 mõttes lubatav. Riigikohus teeb määruse, millega võtab avaldaja kassatsioonkaebusest loobumise vastu. TsMS § 683 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kassatsioonkaebuse esitajal õigus loobuda Riigikohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kassatsioonkaebusest kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Avaldaja esitas kassatsioonkaebusest loobumise avalduse
  2. juunil
  3. a, seega enne Riigikohtu määratud avalduste esitamise tähtaja möödumist.
  4. Kolleegium selgitab, et kassatsioonkaebusest loobumise korral ei saa avaldaja TsMS § 683 lg 3 kohaselt esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ning ühtlasi loetakse, et kassaator ei ole kassatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Kostja on avalduse p-s 1.5 kinnitanud, et on teadlik kassatsioonkaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Riigikohus lõpetab TsMS § 683 lg-te 1 ja 3 kohaselt kassatsioonkaebuse menetluse.
  5. Kassatsioonkaebuse esitaja kannab TsMS § 683 lg 3 kohaselt kassatsioonkaebusest loobumise korral kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sellest hoolimata on pooltel tulenevalt tsiviilkohtumenetluses kehtivast dispositiivsuspõhimõttest (TsMS § 4) muuhulgas õigus loobuda menetluskulude hüvitamise nõudest teise poole suhtes ja võtta endale kohustus tasuda teise poole menetluskulud.
  6. juuni
  7. a menetlusdokumendis on hageja väljendanud tahet tasuda kostjale pool kostja poolt kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s,o 2380 eurot. Samuti on pooled ühiselt leidnud, et muud menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 2380 eurot ning ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled on avaldanud tahet, et hageja tasuks menetluskulude hüvitise Refinance Capital OÜ-le hiljemalt menetluse lõpetamise määruse tegemisele järgneval tööpäeval. Seega tuleb hagejal tasuda menetluskulude hüvitis Refinance Capital OÜ-le hiljemalt käesoleva määruse tegemisele järgneval tööpäeval. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.