Obsah (9)

§ 338§ 371§ 663§ 659§ 654§ 696§ 372§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16136 Kohtuasi X ja Y avaldus pä

) § 371 lg 1 p-i 10 ja lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajad tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu. Samuti ei ole avaldust piisaval määral põhistatud ning õiguslikult põhjendatud. Avalduses esitatu põhjal ei ole kohtul võimalik hinnata, kas praegusel juhul esineb mõjuv põhjus pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks (pärimisseadus (PärS)1997 § 118 lg 21 p 1. Avaldajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad said alles 3. oktoobril 2022 pärandaja surmast teada. Seega ei vasta avaldus

§ 338lg 1 p-s 6 sätestatud nõuetele.

2.

1. Maakohtu hinnangul ei ole avaldust võimalik menetleda ka siis, kui avaldajad avalduse asjaolusid täpsustavad ning täiendava riigilõivu ära tasuvad. Maakohtu hinnangul ei ole avaldajatel (PärS)1997 § 118 lg 3 kohaselt võimalik enam pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kuna pärandi avanemisest on möödunud üle kümne aasta. Pärandi vastuvõtmise tähtaeg oli
2. august
3. Seega on pärandi avanemisest möödunud üle 20 aasta. 2.
4. Pärandi vastuvõtmise või loobumise tähtaja ennistamise taotluse eesmärk on võimaldada pärima õigustatud isikul taotluse rahuldamise korral pärand vastu võtta või sellest loobuda PärS1997 § 118 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. PärS1997 § 118 lg-test 2 ja 3 koosmõjus tuleneb, et pärima õigustatud isiku õigus taotleda pärandi vastuvõtmise või loobumise tähtaja ennistamist on kaitstud kümne aasta jooksul pärandi avanemisest, st pärandaja surmast. Kui pärandi avanemisest on möödunud üle kümne aasta, ei anna seadus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks õiguskaitset, sest ka tähtaja ennistamise korral ei ole 2 2-22-16136 PärS1997 § 118 lg-st 3 tulenevalt võimalik pärandit vastu võtta või sellest loobuda. Seega esineb

§ 371lg 2 p 2 kohaselt alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.

Seadus ei anna taotluse esitamiseks õiguskaitset ning taotlusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki (pärandi vastuvõtmine või sellest loobumine) saavutada. 2.5. Eelnevaid asjaolusid ja sätteid arvestades jättis maakohus avalduse

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. 3.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt tuleb avaldus tagada, et peatada notariaaltoimingute tegemine (pärimistunnistuse väljastamine), kuna notar teatas, et pärimistunnistus väljastatakse
3. novembril
4. Pärimistunnistus väljastatakse ainult Z-le, kelle puhul pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud. Sellega rikutakse avaldajate õigust pärida. 3.
5. Avaldajad kordasid määruskaebuses samu väiteid selle kohta, kuidas ja millal nad pärandaja surmast teada said. 3.
6. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

6. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, et kuna avaldajad said pärandi avanemisest teada 20 aastat pärast pärandi avanemist, ei ole pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamine enam võimalik. PärS1997 sätestas pärandi vastuvõtmiseks õigust lõpetava tähtaja. Praegu kehtiva pärimisseaduse seletuskirja kohaselt asendati uue seadusega senine pärandvara vastuvõtusüsteem loobumissüsteemiga. Uue seaduse seletuskirja kohaselt kulges PärS1997 kohaselt pärandi vastuvõtmise tähtaeg sõltumata sellest, kas pärima õigustatud isik üleüldse oma pärimisõigusest teadis. Notari määratud vastuvõtmistähtaja möödumisel kaotas tähtaja mööda lasknud pärija põhimõtteliselt ka oma pärimisõiguse, varuvariandina oli tal võimalik taotleda üksnes tähtaja ennistamist kohtu poolt. Seejuures on kohtupraktika ennistamistaotluste rahuldamisel olnud range, ennistamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et pärija ei olnud teadlik pärandi avanemisest ja vastuvõtmise tähtajast. 1 Samale seisukohale asub I. Mahhov Juridica artiklis „Pärimise käik uues pärimisseaduses“. PärS1997 sätestatud pärandi vastuvõtmise piirang on absoluutne, mis tähendab, et pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud kümme aastat – seega ei saa ka kohus pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaega pikendada üle selle tähtpäeva.2 Seega on maakohus jätnud avalduse õigesti

§ 371lg 2 p 2 tuginedes menetlusse võtmata.

Vt

1. aastal vastu võetud uue pärimisseaduse seletuskiri, lk 2, kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bf9178a0-a068-736c-7b0f-654c7b4fa81f/parimisseadus 2 Vt I. Mahhov. Pärimise käik uues pärimisseaduse eelnõus. Juridica 1997/7, lk 288-
2. 1 3 2-22-16136 7.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. 8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldajate kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lõige 4 kohaselt ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4