Alternatiivselt tuleks jätta menetluskulud
Võttes arvesse hagi esitamise, kostja tegevuse ja hagi tagasivõtmise põhjuseid, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejad peaksid kandma kostja menetluskulud. 4. Kostja teatas oma 19.05.2022 vastuses, et hagi tagasivõtmisele tal vastuväiteid pole. Kostja taotles
Kostja hinnangul puudub alus rakendada
lg 5 erandit, mille kohaselt ei kanna hageja kostja menetluskulusid juhul, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja pole hageja nõuet rahuldanud, sest mittetunnustamise nõuet polegi kostjal võimalik rahuldada. Teiseks on hagi igal juhul perspektiivitu ning tuleks 2 jätta läbi vaatamata või rahuldamata sõltumata sellest, kas hagejad võtavad hagi tagasi või mitte. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Maakohus jättis 31.01.2023 määrusega
Maakohus jättis menetluskulud
S § 106 lg-te 2 ja 3 alusel oli võimalik kohtusse pöörduda teise võlausaldaja varasema nõude või pandiõiguse tunnustamise vaidlustamiseks (tunnustamata jätmiseks). Hagejate eesmärk oli saavutada, et kostja nõue pankrotimenetluses jääks tunnustamata ja seega võlgniku pankrotivara arvel rahuldamata. Kostja loobus käesoleva tsiviilasja menetluse kestel vaidlusalusest nõudest võlgniku pankrotimenetluses, seega on hagejad kostja tegevuse tulemusel oma eesmärgi saavutanud ja nõudest loobumisega on kostja hagejate nõude
See, et sisuline vaidlus kostja nõude tunnustamise õigustatuse üle lahendust ei saanud, praegusel juhul tähtsust ei oma. Maakohus otsustas määrata hagejatele hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest (
Määruskaebus 6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmisel puudub seadusest tulenev alus. Hagejate nõue oli perspektiivitu ja sellise hagi oleks pidanud kohus jätma menetlusse võtmata. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 4 kohaselt loeti nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud kohtulahendiga. Kostja nõude aluseks oli Pärnu Maakohtu 21.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud kohtuotsus. Hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse sätetest tulenevalt on nõude, mis tuleneb jõustunud kohtulahendist, kaitsmiseta tunnustatuks lugemine võlgniku pankrotimenetluses otsene ja vaieldamatu seadusest tulenev tagajärg. See tähendab, et jõustunud kohtulahendiga rahuldatud nõude osas ei pidanudki toimuma nõude tunnustamise menetlust. Hagejate hagi rahuldamine eeldanuks seda, et kohus tühistab tehtava kohtuotsusega juba jõustunud kohtuotsuse õigusjõu ja seadusest tuleneva otsese tagajärje – kostja nõude tunnustatuse pankrotimenetluses. Selline lahend ei ole kehtiva seaduse kohaselt võimalik. Kogu PankrS § 106 lg 2 ja 3 loogika on rajatud sellele, et nõue vaadatakse sättes nimetatud asjaolude ilmnemisel võlausaldajate üldkoosolekul uuesti läbi. Nõuet, mida võlausaldajate üldkoosolekul läbi ei vaadatud, ei saa uuesti läbi vaadata. Kostja loobus oma nõudest võlgniku vastu, kes ei ole käesoleva kohtumenetluse pooleks. Tegemist ei olnud sooritusega, mis oleks ühelgi viisil olnud seotud kostja nõude tunnustamisega või mittetunnustamisega võlgniku pankrotimenetluses. Veel vähem oli tegemist sooritusega hagejate kasuks, mida võiks lugeda hagejate mistahes nõude rahuldamiseks. Kuna hagejate hagi rahuldamine oli igasuguse perspektiivita ja kostja ei ole hagejate hagis esitatud nõuet rahuldanud
lg-te 4 ja 5 mõttes ega ka mingis muus mõttes, on hagejate menetluskulude kostja kanda jätmine õigusvastane. Selline menetluskulude jaotus on 3 ka oma olemuselt ebaõiglane. Kostjal ei olegi võimalik hageja hagiavalduses esitatud nõuet rahuldada, sest kostja ei saa võlgniku pankrotimenetluses kohtuotsusega tunnustatuks loetud nõuet tunnustamata jätta. Hagejate seisukoht 7. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Menetluse edasine käik 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kostja määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust
lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas.
lg 4 teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas edasi kaebamata jõustunud. 11. Maakohus jättis menetluskulud
lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 12. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole tegemist
S 106 lg-te 2 ja 3 alusel. PankrS § 106 lg 2 nägi ette, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Lg 3 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tulenes tsiviilasjas nr 2-18-7634 tehtud õigeksvõtul põhinevast jõustunud kohtuotsusest. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse kaitsmiseta tunnustatuks mh nõue, mis on kohtu jõustunud lahendiga rahuldatud. Kohtulahend võib olla saavutatud mh hagi õigeksvõtu või kompromissi sõlmimise teel. Eelnimetatud viisidel saadud kohtulahendid võivad olla tehtud olukorras, kus võlausaldaja ja võlgnik on olnud huvitatud nõude kiirest kohtulahendiga tunnustamisest enne pankrotimenetluse algust ning kohtulahend tehakse enne 4 seda, kui algatatakse võlgniku pankrotimenetlus. Sellised lahendid kuuluvad sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu enne seda, kui võlausaldaja esitas hagi kohtusse (RKTKm 12.12.2018, 2-18-4731, p-d 16.1 ja 16.3). PankrS § 106 lg 2 ei sätesta võimalust avada kohtulahendiga rahuldatud nõude kohta uus sisuline kohtuvaidlus. Vastavalt PankrS § 106 lg-s 2 sätestatule ei ole välistatud hagi esitamine võlgniku vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse (RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718, p-d 14 ja 17). Eeltoodust tulenevalt ei panda jõustunud kohtulahendist tulenevat nõuet kaitsmisele, vaid see loetakse PankrS § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohtulahend tehti hagi õigeksvõtu tõttu ning kas kohus haginõude olemasolu sisuliselt hindas või mitte. Seega ei saa nõuete kaitsmise koosolek kohtulahendist tulenevat nõuet PankrS § 106 lg 2 alusel uuesti läbi vaadata. Järelikult ei saa sellise nõude puhul nõude tunnustamist PankrS § 106 lg 3 alusel uuesti läbi vaadata ka kohus, kuna see tähendaks jõustunud kohtulahendi osas uue sisulise vaidluse avamist. See ei ole aga kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseadusest tuleneva nõuete kaitsmise ja tunnustamise korraga kooskõlas. Hagis esitatud nõuet ei oleks olnud võimalik seega rahuldada.
lg 5 kohaldamise eelduseks on see, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult (vt
I komm
lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmiseks ja menetluskulud tuleb
lg 4 alusel hagejate kanda jätta.
lg 4 viimase lause kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagejad on osalenud menetluses ühiselt ning sarnases ulatuses, jätab ringkonnakohus menetluskulud
13. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
lg 1 ja
14. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud hagejate kanda, tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulude rahaline suurus.
lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest (vt RKTKo nr 3-2-1-14215 p 21). (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.