← Eesti

2-22-744/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-744 Kohtuasi X hagi C F vastu elatise vähendamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik C ja F
  4. aprilli
  5. a apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind C puhul 882 eurot F puhul 882 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja F (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate seaduslik esindaja Z Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsus osas, millega maakohus vähendas X-lt väljamõistetud elatist suuremas ulatuses, kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäär. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja vähendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani.
  9. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 2.
  10. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
  11. Muuta 11.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-5847 X-lt väljamõistetud elatist järgmiselt. 2.
  12. Mõista X-lt C kasuks välja elatis ajavahemiku 17.01.2022–11.05.2023 eest 3596 eurot 60 senti. ja 2-22-744 2.
  13. Mõista X-lt F kasuks välja elatis ajavahemiku 17.01.2022–11.05.2023 eest 3596 eurot 60 senti. 2.
  14. Mõista X-lt C kasuks välja igakuine elatis ajavahemiku 12.05.2023–07.12.2025 eest 260 eurot 33 senti kuus, mida indekseeritakse iga aasta
  15. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja
  16. 2.
  17. Mõista X-lt F kasuks välja igakuine elatis ajavahemiku 12.05.2023–25.06.2029 eest 260,33 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
  18. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  20. Rahuldada C ja F apellatsioonkaebus osaliselt.
  21. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  22. X (hageja) esitas 17.01.2022 Harju Maakohtule C ja F (kostjad, eraldi kostja I ja kostja II, tütar ja poeg) vastu hagi, milles palus vähendada Harju Maakohtu 11.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-5847 väljamõistetud elatist. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kohtumäärusega määratud kummalegi lapsele makstava elatise suuruseks 260 eurot kuus. Pärast asja lahendamist kadus hagejal püsiv töökoht ning vähenesid kulud laste hobidele. Maakohtu määratud suhtluskorra (tsiviilasi 2-18-6504), kohaselt on lapsed hageja juures keskmiselt 10 päeva kuus. Sellel ajal täidab hageja ülalpidamiskohustust oma laste ees vahetult. Elatise maksmine senises määras põhjustab olukorra, kus ajal, mil lapsed on isa juures, ei ole isal võimalik laste kulusid vajalikul määral kanda. Laste emal on elukaaslane - leibkond moodustub kahest tööl käivast täiskasvanust ning kohaliku omavalitsuse makstav lastekasvatamise toetus laekub laste ema kontole. Kostja vastuväited
  23. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Elatise suurus määrati 11.03.2021 kohtuasjas nr 2-20-5847 kompromissiga. Pärast seda ei ole ükski asjaolu muutunud. Hageja nõudis elatise vähendamist juba 07.08.2019 esitatud 2 2-22-744 avaldusega. Pärast seda sõlmiti kompromissleping. Seega on hageja oma kalkulatsioonide alusel juba elatist vähendanud ning seda on arvestatud kompromisslepingus. 2) Tõele ei vasta hageja väide, et ta on töötu. Hageja lõpetas
  24. aastal vabatahtlikult oma palgatöösuhte eelmise tööandjaga (XXX), et alustada omaenda ettevõtlusega samas valdkonnas. Kompromiss kinnitamise ajal oli X juba ise oma palgatöösuhte lõpetanud. 3) Hageja on temale endale kuuluva F OÜ juhatuse liige, mille alt ta osutab ettevõttele „W” teenust. Ettevõtte „W” omanik on K, kes on hageja ülikoolikaaslane ja parim sõber. Hageja saab tulu oma ettevõttest, töötukassalt ning XXX, Tallinn asuva korteri üüritulu. 4) Hageja mängib regulaarselt tennist, kuulub tenniseklubidesse, käib võistlustel nii Eestis kui ka välisriikides. Viimane välisreis oli Hispaaniasse
  25. a oktoobris. Lisaks omab hageja 2 autot – hiljuti ostetud Audi isiklikuks kasutamiseks ning ettevõtte nimele võetud tööauto. 5) Laste emale kuulub üksnes väike 4-toaline korter Mustamäel, milles ta elab oma perega, ning laste ema töötasu on ainult 1500 eurot. Perel on üks auto. 6) Tõele ei vasta, et lapsed viibivad isa juures 10 päeva kuus. Tegelikkuses viibivad lapsed isa juures maksimaalselt 4 päeva kuus. 7) Kulud lastele on järgmised: - Tütre võistlustantsu treeningtasu 70 eurot kuus; - Tütre võistlustantsu eratreeningute tasu 250 eurot kuus; - Tütre võistlustantsu ladina-ameerika kingad 200 eurot aastas; - Tütre võistlustantsu standard tantsude kingad 200 eurot aastas; - Tütre võistlustantsu treeningriided 200 eurot aastas; - Tütre võistlustantsu laagrid ainult Eestis 3 x aastas 1500 eurot + välislaagrid ja võistlused. Tütre võistlustants 2x võistluskleidid 1000 eurot aastas; - Tütre võistlustantsu võistlused mitu korda Eestis, 100 eurot kuus; - Poja jalgpalli treeningtasu 55 eurot kuus; - Poja jalgpalli eratreeningute tasu 1 x 15 eurot ehk kuus 30–45 eurot kuus; - Poja jalgpalli riiete ja putsade tasu 200 eurot aastas; - Poja jalgpalli laagrite tasu 700-900 eurot aastas; - Poja jalgpalli võistluste osavõtutasu 70 eurot kuus; - Kommunaalmaksete osa lastele (küte, elekter, vesi) 2x 45 eurot ehk 90 eurot kuus; - Laste telefonide arved – kuutasu 2 x 15 eurot ehk 30 eurot kuus; - Laste isiklikud sünnipäevad 2 x 300 eurot ehk 600 eurot aastas; - Laste meelelahutus (kino, teater, bowling, väliüritused, kontserdid, sünnipäevadel osalemised) 2 x 150 eurot aastas ehk 300 eurot aastas; - Toit 2 x 50 eurot ehk 100 eurot kuus; - Kooliüritused – ekskursioonid, õppe-väljasõidud, teatrietendused, klassiõhtud, kooli jõulukingitused, sünnipäeva kingitused, klassiraha kogumised koolitarvete ostmiseks klassis – 2 x 150 eurot aastas ehk 300 eurot aastas; - Õppevahendid kooliks – vihikud, kirjutusvahendid (2 tintenpenni iga kuu), joonistustarbed (joonistuspaberid, guaššvärvid, vesivärvid, plastiliin, pintslid, vildikad), kehalise kasvatuse riided ja jalanõud, kilekaaned, paberid raamatutele ja töövihikutele, kustutuskummid, teritajad, joonlauad) + koolikotid 2 x 200 eurot ehk 400 eurot aastas; - Kütuse kulu – treeningud, sõidud sõprade juurde ja tagasi, võistlused, laagrid, arstil käigud jm vajalikud väljasõidud 45 eurot kuus; - Riided/jalanõud keskmiselt 50 eurot kuus; 3 2-22-744 Maakohtu otsus ja põhjendused
  26. Harju Maakohus rahuldas 31.03.
  27. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus muutis 11.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-5847 hagejalt väljamõistetud elatist. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja igakuise elatise 164 eurot kuus alates 17.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni, s. o 07.12.
  28. Maakohus mõistis kostja II kasuks välja igakuise elatise 164 eurot kuus alates 17.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et väljamõistetud elatist indekseeritakse iga aasta
  29. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja
  30. 3.
  31. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohtuotsuse põhjendused esitas kohus lühendatud kujul. 3.
  32. Maakohus selgitas, et elatis kujuneb järgmiselt: elatis 200 (elatise baassumma) + 43 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 30 (pool lapsetoetust) = elatis 213 eurot. Seejärel korrutada elatis 213 eurot kuude arvuga aastas (213×12=2556) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2556÷365=7). Kohustatud vanem veedab lapsega aasta jooksul keskmiselt 7 ööpäeva kuus, seega tuleb igakuiselt elatiselt maha arvata 7 eurot iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ehk kokku 49 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohustub kostja tasuma lapsele elatist 164 eurot (200+43–30–49). 3.
  33. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus
  34. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. 11.03.2021 kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-20-5847 kompromissi. Hageja nõustus, et tema poolt ühele lapsele makstav elatis on 260 eurot (elatis kahele lapsele kokku 520 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. 10 kuud hiljem, 17.01.2022 esitatud hagiavalduses, tugineb hageja asjaolude muutumisele, kuid see väide ei ole hageja enda poolt tõendatud või tõene. 2) Hagejal ei puudu püsiv töökoht, vaid ta vahetas oma palgatöö isikliku (kahe erineva) ettevõtluse vastu ning saab igakuist tulus antud ettevõtetest (panga väljavõtetes nimetatud erinevate toetustena), kaasa arvatud märtsis makstud 7500 eurot dividende enda ettevõttelt F OÜ. 3) Mõlemad lapsed tegelevad endiselt samade spordialadega, millega tegelesid eelmise kohtuotsuse ajal tsiviilasjas 2-20-
  35. Tütar osaleb võistlustantsu treeningutel ja laagrites ning temaga seoses on kulud treeningriietele. Võistluskulusid hetkel pole. Poeg käib jalgpallitennis Kuna poeg sai A-taseme meeskonda, on tema kulud seoses pidevate võistlustega välisriikides , laagrite ning lisatreeningutega Eestis kahekordistunud. 4) Tsiviilasjas nr 2-18-6504 lepiti kokku, et lapsed ja isa suhtlevad igal paarisnädala laupäeval kella 11.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni (kooliperioodil kella 19.00) nii, et isa tuleb lastele koju järele ja viib lapsed enda juurde ning toob lapsed koju tagasi. Suhtluskorra määrus jõustus juba eelmise elatisnõude kohtuasja lahendamise ajal tsiviilasjas 2-20-5847, seega ühtegi muudatuse alust ei esine ning lapsed viibivad isaga kohtumääruse alusel maksimaalselt 4 päeva kuus. Lapsed ei viibi isa juures ka suvistel ja sügisestel vaheaegadel. 4 2-22-744 5) Tõendamata on väide, et elatise maksmine senises määras põhjustab selle, et isal ei jätku laste tema juures viibimise ajal piisavalt vahendeid lastega seotud kulude tegemiseks. Hagejal on kaks kinnisasja (XXX asuv 2-toaline korter ning TTT asuv 3-toaline korter), 3 erinevat autot (Audi, Škoda ja Mini Cooper) ning ettevõttele laekuvad sissetulekud.
  36. märtsis sai hageja 7500 eurot dividende. Vastustaja seisukoht
  37. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus vähendas hagejalt välja mõistetud elatist suuremas ulatuses, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumäär. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  39. Maakohus leidis õigesti, et hagejal on õigus nõuda 11.03.2021 kohtuasjas nr 2-20-5847 kohtuliku kompromissiga kindlaks määratud elatise vähendamist. 7.
  40. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu enne 01.01.2022 kohtu määratud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kuigi viidatud säte reguleerib olukorda, kus kohtulahendist tuleneb kohustus tasuda elatist miinimummääras, saab seda kohaldada ka nendes olukordades, kus kohtulahendist tulenev elatis on väiksem kui enne 01.01.2022 kehtinud miinimummäär, kuid suurem, kui uue redaktsiooni miinimummäär. 7.
  41. Et hagejal oli õigus nõuda elatise vähendamist ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele tuginedes, ei pidanud ta esile tooma ega tõendama, et võrreldes elatise maksmiseks kohustava kohtulahendi tegemisega ajaga esinevad tema varalises seisundis muutused. Seega ei ole hageja väited, et tema sissetulekud ning laste vajadused on vähenenud, nõude esitamise eelduseks. Küll aga saab neid väiteid hinnata PKS § 102 lg 3 järgi hindamaks, kas hageja suudab PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras elatist maksta või tuleb elatis välja mõista alla miinimummäära. 7.
  42. Kostjate seaduslik esindaja on menetluses avaldanud, et kui kohus peab võimalikuks elatise määra ümber vaadata uue redaktsiooni järgi, tugineb ta elatise määramisel PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärale.
  43. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult lähtunud asjaolust, et 05.03.2021 määras kohus kindlaks tsiviilasjas nr 2-18-6504 laste ja isa suhtlemiskorra, mille kohaselt lapsed viibivad isaga vähemalt 7 päeva kuus. 8.
  44. Harju Maakohtu 05.03.
  45. a määruse (dtl 32) kohaselt lapsed ja isa suhtlevad igal paaris nädalal laupäeval kella 11.00 kuni pühapäeval kella 20.00 (kooliperioodil kella 19.00). Suvise suhtluse lepivad vanemad kokku hiljemalt 15.03 nii, et lapsed veedavad isaga vähemalt kaks nädalat järjest. Talvise suhtluse lepivad vanemad kokku nii, et lapsed veedavad isaga vähemalt ühe nädala järjest. 8.
  46. Et teha kindlaks, millised on ööpäevad, mil laps viibib teise vanema juures kuus PKS § 101 lg 6 mõttes, tuleb lähtuda täisööpäevast 24 tundi või selle võimatusel ühes kuus veedetud tundide arvust. Kohtuliku suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed seega isa juures kooliperioodil 5 2-22-744 kahe nädala peale 32 tundi ehk keskmise kuu (30,5 päeva) peale 2,93 päeva. Arvestades koolivaheaegu tuleb keskmiseks (30,76+14+7)÷365×30,5=4,32 päeva kuus. 8.
  47. Apellatsioonimenetluses oli hagejal võimalik tõendada, et tegelikult on lapsed isa juures kohtu määratud suhtluskorrast rohkem, kuid selle kohta kontrollitavat arvestust ega seda kinnitavaid tõendeid ei esitatud. Seega leidis maakohus ekslikult, et lapsed on isa juures keskmiselt 7 päeva kuus ning vähendas PKS § 101 lg 1 sätestatud elatist alusetult PKS § 101 lg 6 järgi.
  48. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund ei võimalda elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras tasuda. 9.
  49. Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo 28.03.2018 2-16-11905, p 18). 9.
  50. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et
  51. aastal kaotas ta püsiva töö ja sissetuleku. Kostjad on esile toonud, et hageja alustas pärast palgatöölt lahkumist ettevõtlusega ning tema elustandard võimaldab järeldada, et sissetulekud on pigem kasvanud kui kahanenud. 9.
  52. Hageja ei ole ka tõendanud, et laste vajadused oleksid vähenenud. Kostjad on apellatsioonimenetluses esile toonud laste vajadused (dtl 220) ning võrreldes maakohtu menetluse seisuga ei ole need vähenenud. Esile toodud vajadusi hageja apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud. 9.
  53. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest lähtudes saaks järeldada, et elatise tasumine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära oleks põhjendatud. Kolleegium vähendab kohtulahendist tulenevat elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärani.
  54. Hageja on nõudnud elatise vähendamist alates 17.01.
  55. Perioodil 17.01.2022– 31.03.2022 oli elatise suurus lapsele 213,44 eurot kuus ja kokku 547,82 eurot. Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 oli elatise suurus 225,64 eurot ja kokku 2256,40 eurot. Perioodil 01.02.2023–31.03.2023 oli elatise suurus 215,64 eurot ja kokku 431,28 eurot. Perioodil 01.04.2023–12.05.2023 oli elatise suurus 260,33 eurot ja kokku 361,10 eurot. Ühe lapse kohta on sissenõutavaks muutunud elatis seega 3596,60 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja sissenõutavaks muutnud elatise ning alates kohtuotsuse tegemisest edasiulatuvalt 260,33 eurot lapse kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  56. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.