) § 44 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja rikkus diskretsiooniõigust ja jättis ehitusloa menetluse uuendamata, kuigi selleks esines
Tegemist on olulise diskretsiooniveaga, sest
2) Vastustaja 01.08.2022 kiri on olemuselt haldusakt. Kaebajate hinnangul omab vastustaja 01.08.2022 kiri selgelt regulatiivset toimet (vastustaja võtab seisukoha, et ehitusluba on õiguspärane ja kehtiv). Vastustaja 01.08.2022 kirjaga lahendatakse sisuliselt kaebajate taotlus ehitusloa menetluse uuendamiseks seoses uue selgunud asjaoluga ‒ normi vastuoluga. Vastustaja lahendas kaebajate 13.07.2022 taotluse viisil, millega keeldus ehitusloa menetluse uuendamisest (alternatiivselt on tegemist haldusaktiga, millega vastustaja otsustab ehitusloa menetluse uuendamise tulemuse ehk selle, et ehitusluba jääb kehtima) leides, et „Ehitusluba on õiguspärane ja kehtiv“. 3) Ehitusluba on õigusvastane vastuolu tõttu standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“, vastuolu tõttu detailplaneeringuga ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti vastuolu tõttu ehitamise aluseks olevate nõuetega. Ehitusloa õigusvastasus kohustas haldusorganit ka iseseisvalt kaaluma, kas ehitusloa osalist muutmist või selle osalist kehtetuks tunnistamist või tunnistama selle täies ulatuses kehtetuks. Lisaks oleks pidanud vastustaja viima detailplaneeringu lahenduse täpsustamiseks läbi avatud projekteerimistingimuste menetluse (ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 5 ja § 31 lg 1), mida vastustaja ei teinud. 4) HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt loetakse kaebuse muutmise korral kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebajad esitasid kaebuse halduskohtule 18.08.
Pöördumisest nähtuvalt on S. O. üksnes teavitanud vastustajat kaebaja I ja kolmanda isiku vahelistest erimeelsustest ning rajatud tee väidetavast vastuolust standardiga EVS 843.2016 „Linnatänavad“. Mistahes taotlust haldusmenetluse uuendamiseks nimetatud pöördumisest ei nähtu. 2) Haldusorgani poolt oma seisukohtade kokku võtmine ei ole käsitletav haldusorgani tahteavaldusena õigussuhte reguleerimiseks. 3) Kaebajate 19.09.2022 taotluse tühistada vastustaja 01.08.2022 haldusakt, millega vastustaja keeldus haldusmenetluse uuendamisest, puhul on tegemist tühistamiskaebusega HKMS § 37 lg 2 p 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt saabus HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg hiljemalt 31.08.2022. Seega on kaebajate taotlus vastustaja 01.08.2022 e-kirja tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja I 13.07.2022 taotlus uuesti läbi, esitatud ilmselgelt kaebetähtaega rikkudes. 4)
lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kaebajad ei ole uusi tõendeid esitanud. 5) Viigi tee vastab kõikidele ehitamisele esitatavatele nõuetele ning on ehitusstandardi, detailplaneeringu ja ehitusloaga kooskõlas. KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kõigepealt lahendab kohus vastustaja poolt viidatud kaebeõiguse puudumise küsimuse seoses vaidlusaluse S. O. pöördumisega.
Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.
Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-2559 p-s 15 selgitanud, et dokumendid toimetatakse kätte esindajale. Eeltoodu kehtib mõistagi üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud. Ühtlasi sätestab
lg 3, et haldusmenetluses kohaldatakse esindusele 6 tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TSÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Lisaks selgitab Tallinna Ringkonnakohus oma 12.10.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10-1295 ps 18, et „/…/ Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et AS Elveso ja AS Vensen vahelisest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingust (p 3.1.1 – tl 95 pöördel ja tl 105) ei tulenenud AS-le Vensen selgesõnaliselt õigust esindada AS Elveso huve kinnisasjale sundvalduse seadmise haldusmenetluses. Siiski ei saa vaatamata
ÜS § 128 lg-le 1 pidada vaidlusalust otsust AS-l Vensen taotluse esitamiseks esindusõiguse puudumise tõttu tühiseks, sest antud juhul on esiteks tegemist pigem TsÜS § 128 lg-s 2 nimetatuga sarnase olukorraga ning AS Elveso ei ole tema kasuks sundvalduse seadmisele vastu vaielnud, kuigi pidi olema AS Vensen esindusõiguse puudumisest teadlik. Kolmas isik on tema kasuks Lõhe kinnistule sundvalduse seadmisest olnud teadlik ning on sellega selgesõnaliselt nõustunud ja AS Vensen poolt tema esindamist aktsepteerinud. Teise ja olulisemana tuleb aga rõhutada, et haldusakti andmise taotluse esitamise näol on siiski tegemist üksnes haldusmenetlust käivitava menetlustoiminguga ning
lg 1 ega § 63 lg 2 kohaselt ei mõjuta haldusakti kehtivust ega tingi selle tühisust iseenesest asjaolu, et haldusakti andmise taotluse esitas puudutatud isiku nimel selleks esindusõigust mitteomav isik/…/“. TSÜS § 128 lg 2 kohaselt kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, kohaldatakse vastavalt TSÜS §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma. TSÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis
lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan haldusmenetluse menetlusosalise taotluse alusel.
lg 1 kohaselt haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Taotlus on isiku tahteavaldus, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks, annaks haldusakti või sooritaks toimingu. Mõistmaks, kas kaebaja I on soovinud ehitusloa menetluse uuendamist, tuleb pöördumist ja nõupidamise memo uurida ja vajadusel tõlgendada. 7 Taotluse tõlgendamisel on kohaldatavad halduskohtumenetluses kaebuse tõlgendamise reeglid ning ka eraõiguses tahteavalduse tõlgendamise kohta sätestatu. Pöördumise eseme piiritlemisel ei ole tähtis pöördumise keeleline sõnastus vaid esitaja tegelik tahe. Samas ei tohi pöördumise tõlgendamisel distantseeruda pöördumise esemest ja taotletavast eesmärgist. TSÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Pöördumise ja nõupidamise tõlgendamisel tuleb selgeks teha, kas pöördumise ja nõupidamise puhul on tegemist üldse tahteavaldusega, milline on tahteavalduse sisu ja kas vastustaja pidi selle sisust teadma. 13.07.2022 pöördumise puhul soovib S. O. alustada poolte vahel läbirääkimisi ning soovib korraldada selleks valla ruumides kohtumise. 21.07.2022 toimunud kohtumise memost selgub, et see sisaldab kolme ettepanekut kaebajate väitel normidele mittevastava sõidutee ehitamise probleemi lahendamiseks. Sisu hindamisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas vastustaja teadis või pidi teadma pöördumise ja nõupidamise sisust. Kui vastustaja ei teadnud või ei pidanudki teadma pöördumise sisust, vajab kaitset tahteavaldusele ootamatu tähenduse andmise eest tahteavalduse saaja, mistõttu tuleb sellisel juhul tõlgendada tahteavaldust selliselt, nagu sellest oleks aru saanud sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel. Pöördumisest, nõupidamisest ega ka vastustaja 01.08.2022 antud vastusest ei selgu, et kaebajad oleksid soovinud ehitusloa menetluse uuendamist. Kaebajad soovisid kolmanda isikuga läbi rääkida ja omavahelised erimeelsused võimalusel lahendada, kaasates arutelusse ka valla, kuid tahet ehitusloa menetluse uuendamiseks kaebajad ei avaldanud ja vastustaja ei saanud kaebaja I poolt esitatud pöördumisest ja nõupidamisel toimunust selliselt ka aru, mida näitab vastustaja poolt esitatud vastuses toodu. Kuigi vastustaja on ehitusloa väljastaja ja võiks väita, et vastustaja oleks pidanud sellisest võimalikust tahtest aru saama, oli vastustaja tahte välja selgitamiseks piisavalt hoolas, sest osales kaebajate, kolmanda isiku ja vastustaja vahelisel nõupidamisel. Kaebajal I oli üheks esindajaks nõupidamisel vandeadvokaat, kes oleks pidanud vastavale tahtele tähelepanu juhtima, kui kaebajal I ka tegelikult selline tahe oleks olnud. Kaebaja I tahte puudumist menetluse uuendamiseks tõendab ka asjaolu, et kaebuse esitamisel ei maininud kaebaja vajadust ega soovi ehitusloa menetluse uuendamiseks vaid tõi selle võimaluse välja alles pärast kohtupoolset kaebuse käiguta jätmist kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on ka varasemalt välja toonud, et Vabaduse 15c elanik S. O. 13.07.2022 pöördumisest ja Kohila Vallavalitsuse 01.08.2022 vastusest ei selgu, et tegemist oleks menetluse uuendamise taotluse lahendamisega või et esitatud oleks uusi asjaolusid, mida vastustaja poleks varasemalt käsitlenud. Ka ei ole arusaadav, mille pinnalt oleks vastustaja pidanud mõistma, et tegemist on taotlusega menetluse uuendamiseks. Pöördumine Kohila Vallavalitsuse poole pole formuleeritud menetluse uuendamise taotlusena. 24. Isegi kui hinnata, et S. O. pöördumine koostoimes osapoolte vahel toimunud nõupidamisega on käsitletav menetluse uuendamise taotlusena, ei oleks menetluse uuendamine enam teadaolevate asjaolude pinnalt lubatav. Kaebajad tuginevad kaebuses ja kaebuse täienduses ning täiendavates seisukohtades läbivalt vajadusele ehitusloa menetlus uuendada, sest ehitusloa ja selle aluseks olev ehitusprojekt on vastuolus standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“, kehtiva detailplaneeringuga ja ehitamise aluseks olevate nõuetega. Kaebajad väidavad, et vastuolust standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“ said kaebajad teada alles 11.07.2022, kui nad kaasasid õigusteadmistega isiku.
Kaebajate põhjenduste kohaselt tuginevad kaebajad ehitusloa menetluse uuendamise vajaduse puhul eelkõige
Nii eelnimetatud sätte kui kohtupraktika kohaselt (vt näiteks Tallinna Halduskohtu 19.04.2022 määrus asjas nr 3-22-211 p 13, Tartu Ringkonnakohtu 30.12.2022 otsuse asjas nr 3-21-2188, p 42) peab menetluse uuendamiseks haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2 järgi tegemist olema uute oluliste tõenditega, mis ei olnud haldusmenetluse ajal teada. S. O. 01.08.2022 kirjast vastustajale selgub, et juba 01.05.2020 on arendajale antud tagasiside, et „me ei luba teed lähemale ehitada kui 2,25 m“. Seega oli tee asukoha probleem varasemalt teada ja ka üles tõstatatud. Detailplaneeringu koostamise aluseks olevate dokumentidena oli ära toodud ka Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Seega oli nimetatud standard ka aluseks detailplaneeringule ja selle alusel antud ehitusloale. Tegemist polnud seega uue asjaoluga, mis ei saanud olla detailplaneeringu või ehitusloa väljastamisel teada, mistõttu poleks menetluse uuendamine lubatud ka nõuetekohase menetluse uuendamise taotluse esitamisel. Samas viitavad kaebajad, et haldusorganil on õigus haldusmenetlus enda initsiatiivil uuendada juhul, kui taotluse sisu võib anda haldusorganile põhjuse oma varasemaid seisukohti muuta. Kui haldusorganile saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et haldusakt võib olla õigusvastane ning rikkuda seetõttu kolmandate isikute subjektiivseid õigusi, siis peab ta kontrollima haldusakti õiguspärasust ning vajadusel algatama haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse. Kohtu hinnangul ei saaks antud juhul haldusorgan ka iseseisvalt menetlust uuendada.
lg 3 sätestab, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Lisaks sätestab
lg 1 kohaselt kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lõiked 2 ja 3 sätestavad, et menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Ehitusluba, mille menetluse uuendamist kaebajad soovivad, on väljastatud 19.04.2020 ehk väidetavast ehitusloa menetluse uuendamise avalduse esitamisest ja ehitusloa väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat. Menetlustähtaegade järgimine tagab teatava õiguskindluse ja stabiilsuse ühiskonnas ning takistab haldusorganil ükskõik kui vanu haldusakte ümber vaadata, kui selleks pole just olulist vajadust. Kaebajad ei ole esitanud menetlusse uusi olulisi tõendeid ega välja toonud objektiivseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse ehitusloa menetluse uuendamiseks. Kõik kaebajate poolt välja toodud asjaolud esinesid juba ehitusloa menetluse ajal ning kaebajatel oli võimalik ehitusluba õigeaegselt vaidlustada pärast ehitusloa väljastamist. Kaebajad on välja toonud, et nad olid ehitusloa menetlusse kaasatud, mistõttu oli neil võimalik õigeaegselt ehitusluba vaidlustada. Kohus on varasemalt välja toonud, et ka kasutusloa menetluses kontrollitakse ehitise või rajatise vastavust detailplaneeringule, mistõttu oleks sobivaks nõudeks kasutusloa vaidlustamine. Kohus leidis, et olukorras, kus ehitusloa vaidlustamise võimalus on mööda lastud, tuleks kaebajatel vaidlustada just väljastatavat kasutusluba. Lisaks on kohus selgitanud, et kui kaebajad leiavad, et ehitamine rikub nende õigusi, siis saavad nad ka taotleda kohalikult omavalitsuselt riikliku järelevalve teostamist EhS § 130 lg 2 alusel. 25. Eeltoodust selgub, et kaebaja S. O. pöördumist ning osapoolte vahel toimunud nõupidamist ei saa lugeda taotluseks ehitusloa menetluse uuendamiseks. Kuna ehitusloa menetluse uuendamiseks taotlust ei tehtud, ei saa ka tühistamisnõudega vaidlustatud vastustaja 01.08.2022 antud vastust pidada ehitusloa menetluse uuendamisest keeldumiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.10.2009 otsuse nr 3-3-1-50-09 p-st 12 selgub, et menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on haldusakt. Kuivõrd haldusmenetluse uuendamise taotluse 9 eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega. Nagu juba eelnevalt selgus, ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kaebajad on taotlenud haldusmenetluse uuendamist ja vastustaja on haldusmenetluse uuendamisest keeldunud. Kohtu hinnangul on vastustaja 01.08.2022 saadetud vastus erimeelsuste lahendamiseks toiming
tähenduses.
lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
lg 1 kohaselt on toiminguks haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Riigikohtu halduskolleegium on oma 13.10.2010 otsuse nr 3-3-144-10 punktis 12 selgitanud, et
lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul see tunnus puudub. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium oma 02.11.2015 otsuses nr 3-3-1-22-15 p 10 selgitanud, et haldusaktiga saaks olla tegemist näiteks siis, kui hoiatusest nähtuks haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida üksikjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Vaidlustatud hoiatus on pelgalt teavitus tagajärgedest, mis võivad saabuda järgmise raske õigusrikkumise tuvastamise korral. Püüd suunata isiku käitumist tema informeerimise abil ei kujuta endast juriidilise kohustuse pealepanekut ega tema õigusliku staatuse muutmist. Kaebajate poolt tühistamiskaebusega vaidlustatud vastustaja 01.08.2022 antud vastusest ei selgu haldusorgani tahe panna isikule peale kohustus või keeld või konkretiseerida üksikjuhtumil seadusest tulenevat üldist kohustust või keeldu või muuta isiku õiguslikku staatust. Vastustaja kirja puhul on tegemist vastustaja kokkuvõtva positsiooni, vastustaja arvamusega. Vastustaja kirjast ei nähtu tahet menetluse uuendamisest keelduda, sest sellist taotlust pole vastustajale esitatud ning kaebajad ei olnud nimetatud tahet väljendanud ka mõnel teisel viisil. Eeltoodu kohaselt on kohtu hinnangul tegemist toiminguga. Toiming võib teatud juhtudel olla samuti kohtus vaidlustatav kui nad peaksid tugevalt riivama isikute õigusi.
sätestab, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Antud juhul aga vaidlusalune 01.08.2022 vastustaja poolt saadetud kiri kaebaja õigusi ei puuduta ega riku, mistõttu tuleb jätta kaebus tühistamisnõudes rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.