Obsah (7)

§ 424§ 121§ 76§ 64§ 68§ 75§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6360 Kohtulahend Tartu Maakohtu 16.11.2022 otsus Kalev Jaski süüdimõistmises

§ 424

lg 2 ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Laura Jõgisoo Süüdimõistetu Kalev Jask (isikukood: 36708192759; elukoht: xxx x-xx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx, viibib vangistuses Tartu Vanglas) Toomas Alp (lepinguline kaitsja) Kaitsja tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Jätta Kalev Jask vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Kohtumäärus edastada Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kalev Jask on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.11.2022 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja karistatud vangistusega 10 kuud ja on süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendades mõistetud üksikkaristusest raskeimat mõisteti Kalev Jaskile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 25.-27.03.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja loeti kandmata karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kalev Jask viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 24.09.2022 ja lõpeb 21.05.

1. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 12.04.
2. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Kalev Jask kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuses viibib seitsmendat korda. Kuriteo dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on taaskord oma xxxxxx, antud juhul xxx vastu vägivalda kasutanud. Varasemalt on karistatud narkootikumide suures koguses käitlemise, joobes juhtimise ja süstemaatiliste varguste, ähvardamise ja korduvalt pereliikmete (xxx, xxx ) väärkohtlemise eest. Põhjuseks on puudulikud probleemi lahendamise oskused ja alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod on toime pandud alkoholi joobes. Kuriteod on toime pandud nii ette planeerimata kui ka otsese tahtlusega. Praegusteks kuritegudeks on kehaline väärkohtlemine (korduv, lähisuhtes) ja joobes juhtimine. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, vägivaldne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetava iseloomustuses ja 06.04.2023 lisatud õiendist nähtuvad Kalev Jaski individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: K. Jask on määratud vanglas majandusabitöödele, töötamisega ei ole probleeme esinenud. K. Jask on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, struktureeritud vestlused lähisuhtes vägivallast hoidumiseks ning probleemide lahendamise oskuste arendamiseks, on saanud võimaluse juhendada täiendava erivajadusega kinnipeetavaid spordieriprogrammis. Treeningud toimuvad kaks korda kuus. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Kalev Jask kõrgohtlik. Oht seisneb joobes juhtimises, narkootikumide suures koguses käitlemises ja kehalises väärkohtlemises (korduv, lähisuhtes). Oht on kõige tõenäolisem alkoholi kuritarvitamisel ja majanduslike raskuste tekkimisel, kui jätkab riskivat ja teisi ära kasutavat elustiili, ei leia endale sobivat tööd ja elamiskohta ning ei muuda oma mõtlemist, käitumist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26% .Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tartu Vangla Kalev Jaski vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Kalev Jaski tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata

§ 76

lg 5 alusel Kalev Jaskile käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 21.05.2024, millest esimesed 2 kuud tuleks Kalev Jask allutada elektroonilise järelevalve alla, juhul kui kõik elektroonilise valve määruse tingimused saavad täidetud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Kalev Jaski kohustada järgima

§ 75

lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 9 alusel järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks võtma end arvele Töötukassas kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kalev Jask on pannud toime korduvalt varguseid ning ametlik töötamine annaks isikule võimaluse elada õiguskuulekat eluviisi; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kinnipeetava iseloomustusele on lisatud dokument, millest nähtub, et 28.02.2023 teostas kriminaalhooldusametnik Karmen Dräbtšinski elukohakontrolli aadressil xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxx x-xx, et kontrollida Kalev Jaski elukoha sobivust elektroonilise 2 valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt on eelpool toodud elukohas võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet, kuna kõik elektroonilise järelevalve määruse tingimused on täidetud. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung 29.05.2023 Süüdimõistetu Kalev Jask avaldas kohtuistungil antud ütlustes, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Reaalses vangistuses viibib ta seitsmendat korda. Vangistusest vabanedes on tal on garanteeritud töökoht. Vangistuses on võtnud osa vangla töödest, jooga huviala juhina töötab kord nädalas ning käib tööl köögis kokaabina. Tal on kokadiplom. Ta on üle 10 aasta tegelenud joogaga ja on vanglas personaalne läbiviija. Individuaalses täitmiskavas on kõik läbinud, on jäänud ainult vabanemiseelne vestlus kontaktisikuga. Ta muretseb väga oma vanemate pärast, kuna nad ei tule enam toime ja soovib olla vanematele toeks ja abiks. Elektrooniline valve on just see, mis tagab ühiskonnakeskse ja distsiplineeritud elu. See oleks edasises elus fundamentaalne pind, mis väldiks väärastumised. Alkoholiga ta ei näe probleeme. Täiendavad programmid on võimalik läbida, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks Süüdimõistetu kaitsja leidis, et elektroonilise jälgimisseadme kohaldamise tähtaeg võiks olla mõnevõrra pikem, kui seda taotletakse, mis annaks täiendava garantii, et inimene järgib neid nõudeid, mis seadus ette näeb. Inimene töötab, vanglas on näidanud ennast hästi. Riigikohus on öelnud, et vabastamata jätmist ei saa põhjendada üksnes toimepandud süüteo raskusega. Vangla esialgne seisukoht 27.03.2023 on muutunud. Õiend iseloomustuse juurde on üdini positiivne, mis annab suundumuse kohta oma informatsiooni. Kõik tingimused on täidetud ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja palub Kalev Jask vabastada. Kaitsja on esitanud kohtule täiendavate tõenditena: 1) Tartu Vangla vanemkaplani 24.05.2023.a. e-kirja, millest nähtub, et süüdimõistetu Kalev Jask huvitub religiooniga seotud tegevustest, külastab kabelit ja loeb usualast kirjandust, lisaks sellele viib läbi kahte huviringi – erisport ja jooga; 2) A.J 03.05.2023 avalduse kohtule, milles A.J palub tema xxx K.J vabastada Tartu Maakohtu 16.11.2022.a. mõistetud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, põhjendades seda sellega, et tema suhted Kalev Jaskiga on paranenud, samuti märgib A.J, et tema ja ta abikaasa on eakad inimesed, kes vajavad oma tervisliku seisundi tõttu kõrvalabi Kalev Jaski näol; 3) A.J ja V.J tervislikku seisundit tõendavad dokumendid. II Kohtu põhjendused

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kalev Jask on temale mõistetud karistusajast ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega 3 (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et süüdimõistetul Kalev Jaskil on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral olemas elektroonilise valve nõuetele vastav elukoht (aadressil: xxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx) ja võimalus tööle asuda OÜ V.P, mille kohta on olemas vastavasisuline garantiikiri. Lisaks eeltoodule on positiivne, et süüdimõistetu on vangistuse vältel osalenud vanglas majandusabitöödel, on saanud võimaluse juhendada täiendava erivajadusega kinnipeetavaid spordieriprogrammis, tegeleb vanglas jooga personaalse läbiviijana ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti on positiivne, et süüdimõistetule ei ole vangistuse vältel määratud distsiplinaarkaristusi ja tema käitumine on olnud korrektne. Kannatanu A. J 03.05.2023 kiri tõendab, et süüdimõistetu ja kannatanu omavahelised suhted on paranenud ning kannatanu süüdimõistetu xxxxxxxx toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Tartu Vangla kaplani kirjaga on tõendatud süüdimõistetu huvi religiooni vastu ning vanglas kahe huviringi läbiviimine. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK nr 1-09-14104, p 21). Eeltoodust järeldub, et vangistus on oma eesmärgi täitnud üksnes siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsus oht on väike. Kõnealusel juhul kohus märgib, et kuigi Kalev Jaski käitumine vangistuses on olnud korrektne ja ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, on kohtu hinnangul Kalevi Jaski retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Negatiivsed on süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Kalev Jask on kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Antud hetkel kannab süüdimõistetu seitsmendat korda reaalset vangistust. Kalev Jask viibib vangistuses ja kannab käesolevalt karistust vastavalt Tartu Maakohtu 16.11.2022 kohtuotsusele - karistuseks on liitkaristusena mõistetud 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt pani Kalev Jask toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, kusjuures kannatanuks oli tema eakas xxx . Kohtuotsusest nähtuvad kehalise väärkohtlemise süüteo asjaolud, milliseid kohus peab äärmiselt jõhkrateks. Kalev Jask lõi rusikaga oma kõrges eas xxx näkku – vastu nina, mille tagajärjel kanntanu kukkus selili maha, seejärel laskus Kalev Jask kannatanule peale ning lõi kannatanule vastu vasakut kõrva ja parema õla pihta, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning ninaluude murru ja 2 sentimeetrise haava vasakule kõrvalestale. Asja materjalidest ja kohtuinfosüsteemist nähtub, et Kalev Jask on ka varasemalt korduvalt toime pannud vägivallategusid oma vanemate vastu. Kalev Jask on süüdi tunnistatud oma isa suhtes tapmisega ähvardamises Tartu Maakohtu 19.08.2020 otsusega

§ 120

lg 1 järgi ja mõlema vanema suhtes korduvas kehalises väärkohtlemises Tartu Maakohtu 14.11.2017 otsusega

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja Tartu Maakohtu 18.12.2020.a.

kohtuotsusega

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

Sealjuures on K. Jaski suhtes kohaldatud vangistus jäetud ühel korral tingimisi kohaldamata (14.11.2017) ja ülejäänud kordadel (19.08.2020, 18.12.2020) kohaldatud vangistust reaalse vangistusena. Seega on süüdimõistetu vägivald pikema aja vältel suunatud oma kõrges eas olevate vanemate vastu. Karistusregistri registriteatest nähtub, et süüdimõistetul Kalev Jaskil on käesoleval hetkel 4 kehtivat kriminaalkaristust, mis kinnitab Kalev Jaski kõrget kuritegelikku aktiivsust. Seega arvestades Kalev Jaski varasemat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, millest nähtub, et tema korduvate vägivalla tegude ohvriteks on pikema aja vältel on 4 olnud tema eakad vanemad ja seda vaatamata asjaolule, et isikut on toimepandud vägivallategude eest korduvalt vangistusega karistatud. Eeltoodust tulenevalt esineb suur oht, et Kalev Jask võib jätkata vägivallategusid oma vanemate vastu. Siinkohal väärib märkimist, et teatavat riski uue vägivalla kuriteo toimepanemisele sisaldab asjaolu, et Kalev Jask soovib elama asuda vanemate juurde, kelle suhtes ta on viie aasta vältel 2017-2022 korduvalt toimepannud kuritegusid, s.h viimase kuriteo 24.09.2022 pani oma isa vastu pani toime vanemate elukohas – xxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx. Kohus näeb tõsise riskikohana süüdimõistetu poolt uute võimalike kuritegude toimepanemisel süüdimõistetu alkoholisõltuvust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on K. Jask korduvalt juhtinud sõidukit alkoholijoobes, samuti ta on rikkunud katseajal alkoholi tarbimise keeldu. Alkoholi tarvitades võib Kalev Jask muutuda agressiivseks ning ei mõtle oma tegude tagajärgedele. 2022. aasta märtsikuus on K. Jask toodud kahel korral (05.03.22, 16.03.22) kainema Tartu Vangla arestimajja. Viimased kuriteod – kehaline väärkohtlemine ja mootorsõiduki joobes juhtimise - pani K. Jask toime pandud alkoholijoobes. Eelnevatest kriminaalhooldustest on näha, et Kalev Jaskil on olnud probleeme kontrollnõuete ning lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusel on olnud neljal korral, kolmel korral on karistus pööratud täitmisele. Korduvalt on rikkunud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Pole tulnud kohale registreerimisele ja mitte ilmunud kohale sotsiaalprogrammi. Suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse on olnud puudulik. Seda, et süüdimõistetu suhtes on varasemalt tingimisi mõistetud karistus vangistusena täitmisele pööratud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumise tõttu, on K. Jask kinnitanud oma ütlustes kohtuistungil ise, samuti nähtub eelmärgitu karistusregistri väljavõttest. Seega korduvate samaliigiliste kuritegude toimepanemine ja isiku poolt alkoholi järjepidev kuritarvitamine, mis on soodustanud kuritegude toimepanemist, viitab sellele, et Kalev Jask ei ole motiveeritud või võimeline senisest eluviisist lahti ütlema ega mõtle tegude tagajärgedele, tal on alkoholisõltuvus ning ta võib alkoholi mõjul panna toime uusi kuritegusid. Kohus märgib sedagi, et K. Jaski vanemate vajadus kõrvalabi järele ei ole antud juhul asjaoluks, mis välistaks süüdlasest lähtuva retsidiivsus ohu. Kalev Jaskile oli teada enne kuritegude toimepanemist tema vanemate abivajadus, ometigi ei hoidnud eelmärgitu K. Jaski tagasi uusi kuritegusid toimepanemast (liiatigi on vägivallateod K. Jask toimepannud oma vanemate vastu). Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Kalev Jask ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Kalev Jask ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja ei ole ka kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5