← Eesti

2-22-7773/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-7773 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Y
  5. detsembri
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Karžetskaja RESOLUTSIOON
  7. Jätta Y
  8. detsembri
  9. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
  10. novembri
  11. a kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-7773 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
  12. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  13. X (hageja, laps) esitas
  14. mail
  15. a Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  16. augustini
  17. a PKS § 101 lg-s 1 sätestatud summas. Muuhulgas taotles hageja põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi tegemist.
  18. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja Q (hageja ema) ja kostja lühiajalisest suhtest, kuid isa kohta puuduvad sünniaktil andmed. Vaatamata sellele, et hageja ema on kostjaga ülalpidamiskohustuse täitmisest rääkinud, on kostja olnud nõus tasuma elatist üksnes 30 euro ulatuses kuus. Menetluse edasine käik
  19. Maakohus võttis
  20. mai
  21. a määrusega põlvnemise tuvastamise nõude menetlusse (tsiviilasi nr 2-22-6767) ja eraldas elatise nõude eraldi menetlusse (käesolev tsiviilasi nr 2-227773).
  23. mai
  24. a määrusega peatas maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-22-6767 lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
  26. septembril
  27. a esitas kostja avalduse, milles selgitas, et kuivõrd sai
  28. septembril
  29. a kätte DNA-ekspertiisiakti, mille järgi kostja saab >99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa, võtab kostja hagi elatise väljamõistmiseks õigeks. Maakohtu otsus
  30. Harju Maakohus rahuldas
  31. novembri
  32. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates
  33. maist
  34. a summas 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetust, s.o 30.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  35. augustini
  36. a. Maakohus selgitas, et elatise summat indekseeritakse iga aasta
  37. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning määras elatise tasumise korra. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning tunnistas hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus
  38. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates kostja hagi õigeksvõtmisest, s.o alates
  39. septembrist
  40. a summas 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud 1/2 lapsetoetust, s.o 30.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni
  41. augustini
  42. a.
  43. Kostja leidis, et kostjat saab hageja isaks lugeda ainult pärast kohtulahendi jõustumist, millega tuvastati hageja põlvnemine kostjast. Kostja isadus tuvastati
  44. septembril
  45. a ning 2 kostja võttis hagi õigeks
  46. septembril
  47. a, mistõttu on põhjendatud mõista välja elatis alates
  48. septembrist
  49. a, mitte alates hagi esitamisest, s.o
  50. maist
  51. a. Kostja hinnangul on ebaõiglane kohustada teda maksma elatist aja eest, kui ta ei olnud enda kohustuste täitmisest veel teadlik, sest ei teadnud, et on hageja isa. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  52. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
  53. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
  54. aprilli
  55. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
  56. Hageja on esitanud PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summa ega kohustuse täitmise korda, kuid leiab, et maakohus on ebaõigesti mõistnud elatise kostjalt välja alates hagi esitamise kuupäevast, mitte alates hagi õigeksvõtust. Kostja hinnangul on ebaõiglane mõista temalt elatis välja selle aja eest, kui ta ei teadnud veel, et on hageja isa.
  57. Kolleegium selgitab, et isaduse tuvastamise korral tekib isa ja lapse õigussuhe tagasiulatuvalt alates lapse sünnist ning kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest (vt Riigikohtu
  58. juuni
  59. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-08, p 12, 13; Riigikohtu
  60. oktoobri
  61. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-11, p 10). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  62. detsembril
  63. a tehtud otsuses tsiviilasjas nr 1-18-5813 (p 27), millele kostja apellatsioonkaebuses viitab, on selgitatud, millist õigushüve KarS §-s 169 sätestatud koosseisuga kaitstakse ning mis on elatise väljamõistmise eesmärk. Seega ei oma kõnealune otsus tähtsust küsimuses, millisest ajahetkest saab hageja nõuda kostjalt elatise väljamõistmist ning ringkonnakohus lähtub ülalviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses väljendatud seisukohast.
  64. Tsiviilasja materjalidest ja apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja võttis hagi
  65. septembri
  66. a avaldusega õigeks. Kostjal ei ole võimalik õigeksvõtust taganeda (TsMS § 652 lg 7) ning apellatsioonkaebuses õigeksvõtu kehtivust ei vaidlustata. Seega kuivõrd kohtuotsus, millega tuvastati hageja põlvnemine kostjast on jõustunud, hageja on alaealine laps, kellel on PKS § 96 ja PKS § 97 p 1 järgi õigus saada kostjalt ülalpidamist ja kostjal on kohustus seda hagejale anda ning kostja on hagi elatise väljamõistmiseks
  67. septembri
  68. a avalduses kehtivalt õigeks võtnud, on maakohus õigesti rahuldanud õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja PKS § 101 järgi igakuise elatise alates hagi esitamisest. 3
  69. Arvestades, et maakohtu otsus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ning apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust sellest hälbida, ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
  70. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
  71. Kuivõrd kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei saa kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu.
  72. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.