Obsah (5)

§ 121§ 199§ 64§ 65§ 68

1-23-1685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1685 Kohtukoosseis Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik Vaidlustatud

§ 121lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.

Samuti tunnistati M. Kobi süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 alusel mõisteti M.

Kobile liitkaristus Pärnu Maakohtu 11.01.2023 otsusega nr 1-22-7550 mõistetud karistuse, s.o 3 kuu vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks hiljem tuvastatud kogumi eest mõisteti 5 kuud vangistust. M. Kobi tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

Samuti tunnistati süüdi

§ 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 10 kuud, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

§ 65

lg 2, § 64 ja § 74 lg 3 alusel suurendati 10 kuud vangistust 1 1-23-1685 Pärnu Maakohtu 11.01.2023 otsusega nr 1-22-7550 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Kobile 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti M. Kobi kahtlustatavana kinnipidamine 09.02.2023. Otsusega rahuldati X tsiviilhagi ja mõisteti süüdistatavalt välja 389 eurot kannatanu kasuks. Samuti mõisteti M. Kobilt välja menetluskulud kokku 1715,10 eurot, mis määrati tasumisele 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Pärnu Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav M. Kobi, kes väidab, et ta varastas Xst mitte kolmel korral, vaid kahel korral. Järelikult ei saavat olla õige, et ta pani kahe episoodiga toime süstemaatilise varguse. Veel leiab M. Kobi, et ta tuleks mõista õigeks

§ 121järgi esitatud süüdistuse episoodis, mille kohaselt ta pani toime 2022.

detsembris Y kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav leiab, et ta tekitas kannatanule tervisekahjustuse enda vastu suunatud rünnet tõrjudes. Samuti taotleb süüdistatav, et X tsiviilhagi ümber vaadatakse. Lisaks soovib süüdistatav, et talle antaks rohkem kui 30 päeva aega menetluskulude ja tsiviilhagi tasumiseks, sest tal pole vanglas viibides võimalik neid nii kiiresti tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
4. M. Kobi seab apellatsioonis kahtluse alla, kas tema tegu on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena

§ 199lg 2 p-de 9 järgi.

Samuti väidab M. Kobi, et talle on ebaõigesti süüks arvatud

§ 121

järgi kannatanu Y kehaline väärkohtlemine, sest ta tekitas kannatanule kehavigastuse rünnet tõrjudes. Kolleegium tõdeb, et eelnevalt viidatud kriminaalmenetluse seadustiku sätetest tuleneb, et kui kokkuleppes kirjeldatud tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, on otsuse peale võimalik apellatsiooni esitada. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, kokkuleppe, kohtuotsuse ja apellatsiooniga, leiab aga üksmeelselt, et süüdistatava apellatsioon on eeltoodud osas ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata järgmisel põhjendusega. 4. Kriminaalasjas sõlmiti M. Kobi, tema kaitsja ja prokuröri vahel kokkulepe 15.03.2023 (kd I, lk 222-227). Kokkuleppes kirjapandu kohaselt on M. Kobile selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja selle tagajärgi. Kokkuleppes on kajastatud nii M. Kobile süüks arvatavate kuritegude kirjeldus, kvalifikatsioon kui ka taotletava karistuse liik ja määr. Kohtutoimikus nähtuvalt on süüdistatav ja tema kaitsja nõustunud M. Kobile

§ 199

järgi süüks arvatud kuriteo kirjeldusega ja kvalifikatsiooniga, mille kohaselt on M. Kobi isikuna, kes on varem karistatud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi, varastanud X-le kuuluvast Uuemõisa Konsumi

C kauplusest kolmel korral, s.o 05.01.2023, 09.01.2023 ja 17.01.2023 kaupu kokku 389 euro väärtuses. Kokkuleppes kajastatud M. Kobile

2 1-23-1685 § 121 lg 2 p 2 järgi etteheidetud 19.12.2022 kannatanu Y kehaline väärkohtlemise süüdistuse kirjeldusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei vasta tõele süüdistatava kaebuses väidetu, et ta tekitas kannatule vigastusi ennast kaitstes. Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatav ja kaitsja nõustunud M. Kobile süüdistuste ja kvalifikatsioonidega ning jõudnud prokuröriga kokkuleppele karistuste liigi ja määra osas. Süüdistatav on avaldanud soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel ning on kinnitanud seda omakäeliselt allkirjaga 15.03.

1. Kokkulepe arutamisel 20.03.2023 maakohtu istungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde (kd II, tl 9-10). Protokollist nähtuvalt selgitas kohus M. Kobile tema õigusi kokkuleppe menetluses ja õigust sellest loobuda. Prokurör avaldas kokkuleppe sisu, sh selgitas kuriteo kvalifikatsiooni ning karistuste liiki ja määra. Süüdistatav avaldas kohtule, et mõistab, mis talle süüks arvatakse, nõustub karistusega ning saab aru, et temalt mõistetakse välja kannatanule tekitatud kahju ja menetluskulud. Süüdistatav kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe ja ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. (kd II, tl 9 p).
2. Kolleegium märgib, et kokkuleppemenetluse erisus seisneb selles, et kohtumenetluse pooled lepivad enne asja kohtulikku arutamist kokku nii teo faktilistes asjaoludes (KrMS § 306 lg 1 p-d 1 ja 2) kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis (KrMS § 306 lg 1 p 3) (vt RKKKm 3-1-1-70-12). Arutataval juhul on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule kaaludes, kas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kuriteod ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb need kvalifitseerida. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kokkuleppega leiab kolleegium, et M. Kobile on korrektselt süüks arvatud kolm vargust ning toimepandu on õigesti kvalifitseeritud ka võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p-de 9 järgi.

Samuti on kriminaaltoimiku materjalide ning M. Kobile kokkuleppes ette heidetud kannatanu Y kehalise väärkohtlemisega seotud süüdistuse faktiliste asjaolude pinnalt jõutud õigele järeldusele, et teokirjeldus vastab

§ 121lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise tunnustele.

Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et M. Kobi kaebuses esitatud väited ei pea paika ja vaidlustatud süüdistuse tegudele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Maakohus on M. Kobi süüditunnistamisel ja karistamisel järginud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme ja seega jätab kolleegium KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes üksmeelselt eeltoodud osas süüdistatava apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

1. Seoses süüdistatava poolt vaidlustatud tsiviilhagi ja menetluskulude otsustusega märgib kolleegium järgmist. KrMS § 245 lg 1 p-de 11 ja 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud (vt RKKKm 3-1-1-7-16). Seega peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii tsiviilhagi kui ka menetluskulude hüvitamises, sh menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises, nt menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel. Kuna süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi ja hüvitatavad menetluskulud kuuluvad kokkuleppe esemesse, kohalduvad nende vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud 3 1-23-1685 edasikaebepiirang süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud tsiviilhagi rahuldamise ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kolleegium viitas eelnevalt, et maakohtu protokollis talletatu kohaselt nõustus süüdistatav, et kokkuleppe kinnitamisel mõistetakse temalt välja kannatanule tekitatud varaline kahju tsiviilhagis märgitud ulatuses ning menetluskulud. Kuna arutataval juhul ei ole M. Kobi apellatsioonis viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, tuleb süüdistatava kaebus osas, millega on vaidlustatud kannatanule varalise kahju hüvitamise ulatus ja menetluskulude kandmise individualiseerimine, jätta läbi vaatamata.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus üksmeelselt kuritegude kvalifitseerimise seaduslikkuse osas M. Kobi apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja § 326 lg 2 p 3 alusel jätab ringkonnakohus M. Kobi kaebuse tsiviilhagi rahuldamise ja menetluskulude vaidlustamise osas läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4