) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt
lg 1 p-le 3 ja § 155 lg-le 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kohtu hinnangul ei riku kaebusest loobumine käesoleval juhul vastustaja ega muude isikute õigusi. Kuna kaebajat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kes on edastanud kohtule ka kaebusest loobumise avalduse, siis saab eeldada, et kaebaja on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Seega ei ole praegusel juhul vajalik selgitada kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi vastavalt
Eelnevat arvestades võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab
Vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 6.
lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebajale ei ole alust tagastada ka poolt asjas tasutud riigilõivu (vt
lg 6 p 2), sest kuigi kaebaja on asjas tasunud riigilõivuna kokku 40 eurot, siis moodustas sellest kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Ülejäänud 20 eurot tasuti riigilõivuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, mis jäi kokkuvõttes rahuldamata. 7. Mis puudutab vastustaja võimalikke menetluskulusid, siis ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks anda vastustajale tähtaega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, sest ei pea käesolevas asjas vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmist põhjendatuks.
Vastustaja võimalike menetluskulude osas lähtub kohus kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast, et vastustaja kui avaliku halduse ülesannete täitja välise õigusabi kulusid kaebajalt välja ei mõisteta, kui vastustaja tegevus on jäänud tema põhitegevuse raamidesse (vt Riigikohtu kohtulahendeid asjades nr 3-18-1442 (p 32), nr 3-18-687 (p 24), nr 3-3-1-67-15 (p 55) ja nendes lahendites viidatud kohtupraktika). Metsaseaduse § 47 lg 1 alusel on Riigimetsa Majandamise Keskus riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Metsaseaduse § 48 lg 2 p 2 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse § 9 p 5 kohaselt on üheks Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusalaks metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine. Seega on puidu müük ja selleks lepingute sõlmimine, mis hõlmab ka avalik-õigusliku menetluse läbiviimist, üks vastustaja põhitegevustest. Seega ei saa metsamaterjali müügi kestvuslepingute sõlmimisest tulenevaid vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Samuti ei ole põhjust käsitleda praegust haldusasja riigihankevaidlusega sarnase vaidlusena, kus erandina on peetud haldusorgani poolt välise 2 3-23-972 õigusabi kasutamisega seotud menetluskulude väljamõistmist lubatavaks. Eelnevat arvestades jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.