← Eesti

3-23-972/5

Obsah (7)§ 153§ 152§ 155§ 43§ 109§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-972 Määruse kuupäev 29. mai 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Lignator Logistika OÜ kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse kohustam

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Lignator Logistika OÜ esitas
  2. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust sõlmima Lignator Logistika OÜ-ga metsamaterjali müügi kestvusleping perioodiks 2023 kuni 2027 vastavalt Lignator Logistika OÜ poolt kestvuslepingute läbirääkimistel esitatud ja Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt
  3. detsembri
  4. a protokollis nr 3-3.4/19 edukaks tunnistatud pakkumusele, tarnete algusajaga alates
  5. juuli
  6. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. Lignator Logistika OÜ palus kohtul esialgse õiguskaitse korras keelata Riigimetsa Majandamise Keskusel
  7. a III ja IV kvartalis Lignator Logistika OÜ-le tinglikult tagatud mahus (s.o haavapaberipuit 5490 m3; kasepaberipuit 16 505 m3, kuusepaberipuit 2595 m3, männipaberipuit 1690 m3; kuuse- ja männiküttepuit 1345 m3 ja lehtpuuküttepuit 2270 m3) metsamaterjali müük kolmandatele isikutele kuni kohtumenetluse lõppemiseni ning kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust kaasama Lignator Logistika OÜ-d
  8. a III kvartalis müüdava metsamaterjali hinnaläbirääkimistesse.
  9. Tartu Halduskohus tegi
  10. mail 2023 määruse, milles andis Riigimetsa Majandamise Keskusele tähtaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks. Ühtlasi kohustas kohus sama määrusega Riigimetsa Majandamise Keskust kaasama Lignator Logistika OÜ esialgse õiguskaitse korras
  11. a III kvartalis müüdava metsamaterjali hinnaläbirääkimistesse kuni
  12. maini 2023 (kaasa arvatud). 3-23-972
  13. Riigimetsa Majandamise Keskus esitas
  14. mail 2023 halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad
  15. mail 2023 ning kohus tühistas samal päeval
  16. mai
  17. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis Lignator Logistika OÜ esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata.
  18. Lignator Logistika OÜ esitas
  19. mail 2023 halduskohtule avalduse, milles loobub esitatud kaebusest. Kaebaja märkis, et kui vastustaja taotleb esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, siis soovib ta esitada omapoolse seisukoha. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 153

lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt

§ 152

lg 1 p-le 3 ja § 155 lg-le 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu. Kohtu hinnangul ei riku kaebusest loobumine käesoleval juhul vastustaja ega muude isikute õigusi. Kuna kaebajat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kes on edastanud kohtule ka kaebusest loobumise avalduse, siis saab eeldada, et kaebaja on kaebusest loobumise tagajärgedest teadlik. Seega ei ole praegusel juhul vajalik selgitada kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi vastavalt

§ 155lg-le 4.

Eelnevat arvestades võtab kohus kaebusest loobumise vastu ning lõpetab

§ 152lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 esimese lause alusel haldusasja nr 3-23-972 menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 6.

§ 109

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 108lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebajale ei ole alust tagastada ka poolt asjas tasutud riigilõivu (vt

§ 104

lg 6 p 2), sest kuigi kaebaja on asjas tasunud riigilõivuna kokku 40 eurot, siis moodustas sellest kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Ülejäänud 20 eurot tasuti riigilõivuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest, mis jäi kokkuvõttes rahuldamata. 7. Mis puudutab vastustaja võimalikke menetluskulusid, siis ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks anda vastustajale tähtaega kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, sest ei pea käesolevas asjas vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmist põhjendatuks.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastustaja võimalike menetluskulude osas lähtub kohus kohtupraktikas välja kujunenud seisukohast, et vastustaja kui avaliku halduse ülesannete täitja välise õigusabi kulusid kaebajalt välja ei mõisteta, kui vastustaja tegevus on jäänud tema põhitegevuse raamidesse (vt Riigikohtu kohtulahendeid asjades nr 3-18-1442 (p 32), nr 3-18-687 (p 24), nr 3-3-1-67-15 (p 55) ja nendes lahendites viidatud kohtupraktika). Metsaseaduse § 47 lg 1 alusel on Riigimetsa Majandamise Keskus riigitulundusasutus, kes riigimetsa majandajana tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas metsaseaduse, teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel. Metsaseaduse § 48 lg 2 p 2 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimääruse § 9 p 5 kohaselt on üheks Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevusalaks metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine. Seega on puidu müük ja selleks lepingute sõlmimine, mis hõlmab ka avalik-õigusliku menetluse läbiviimist, üks vastustaja põhitegevustest. Seega ei saa metsamaterjali müügi kestvuslepingute sõlmimisest tulenevaid vaidlusi pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Samuti ei ole põhjust käsitleda praegust haldusasja riigihankevaidlusega sarnase vaidlusena, kus erandina on peetud haldusorgani poolt välise 2 3-23-972 õigusabi kasutamisega seotud menetluskulude väljamõistmist lubatavaks. Eelnevat arvestades jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.