← Eesti

2-23-6059/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.

  1. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-6059 Tsiviilasi T. V. avaldus täitemenetluse nr xxx/xxxx/xxxxx täitmise aegumise tõttu Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: T. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; e-post: abnikolaikoiv@gmail.com); Menetlusvorm Puudutatud isik: sissenõudja OÜ AKSIMO (registrikood 10647470; asukoht Läänekaare tn 23-2, Tallinn, 11611, Harju maakond). kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada T. V. avaldus ja lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
  3. Lõpetada käesoleva määruse jõustumisel 25.04.
  4. a määruse alusel rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine - täitemenetluse peatamine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx.
  5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asjas puuduvad ja kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
  6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja ja sissenõudja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. ASJAOLUD
  7. T. V. (avaldaja, võlgnik) esitas 21.04.
  8. a Tartu Maakohtusse avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Avalduse ja asja materjalide kohaselt on täiteasi kohtutäitur Aive Kolsari menetluses. Täitedokumendiks on Võru Maakohtu 18.02.
  9. a otsus kriminaalasjas nr x-xxx. 1 Täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks 08.04.
  10. a ja täitemenetlus algatati 24.04.
  11. a.
  12. Kohus algatas avalduse alusel 25.04.
  13. a määrusega menetluse ja küsis sissenõudja OÜ AKSIMO avalduse osas seisukohta. OÜ AKSIMO seaduslik esindaja on kohtule esitatud seisukohas nõustunud, et kõnealune täitemenetlus võibki olla aegunud. 25.04.
  14. a määrusega on kohus asjas ühtlasi kohaldanud esialgset õiguskaitset ja peatanud täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  15. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  16. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Ehkki praegusel juhul on täitemenetluse algatamise aluseks olnud Võru Maakohtu 18.02.
  17. a otsus kriminaalasjas nr x-xxx (täitedokument), kohalduvad asjas siiski tsiviilõiguse normid. Nimelt on sundtäitmisel olev kohustus olemuselt varalise kahju hüvitamise nõue. Kahjuhüvitise väljamõistmise nõude aegumist reguleerivad eraõiguse, mitte kriminaalõiguse normid. Seda isegi juhul, kui kahjuhüvitis mõistetakse välja kriminaalasja raames.
  18. TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
  19. aasta
  20. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
  21. aasta
  22. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
  23. aasta
  24. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget
  25. Tuginedes Riigikohtu 17.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13 ja Riigikohtu 16.12.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 22 leiab kohus, et enne 05.04.2011 tekkinud ning 05.04.2011 veel aegumata nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab TsÜS § 157 lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud asjas on täitedokumendiks Võru Maakohtu 18.02.
  26. a otsus kriminaalasjas nr x-xxx, mis jõustus 28.02.
  27. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.03.
  28. Täitedokumendist nr x-xxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsioonis sätestatud 30-aastast aegumistähtaega arvestades aegunud kõige varem
  29. aastal. Nõuded ei olnud seega 05.04.2011 aegunud. Täitedokumendist tulenevatele nõuetele hakkas alates 05.04.2011 kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, st nõuded saavad kõige varem aeguda alates 05.04.
  30. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Avaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitati täitedokument 2 kohtutäiturile esimest korda täitmiseks 08.04.
  31. a. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti seega 08.04.
  32. a. Seega on ka täitedokumendist tulenevate nõuete osas esimest korda täitmiseks esitamisest möödunud enam kui 10 aastat, mistõttu ka see ei välista nõude aegumist. Muid aegumise katkemise või peatumise aluseid ei ole kohtule teada.
  33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Võru Maakohtu 18.02.
  34. a tehtud otsusest kriminaalasjas nr x-xxx tulenev nõue T. V. kahjuhüvitise väljamõistmiseks aegus 05.04.
  35. a ning täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxxx TMS § 2231 lg 1 alusel selle nõude osas lõpetada.
  36. TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse abinõude jätkuv rakendamine vajalik, kuna täiteasjas kuulub menetlus lõpetamisele. Kohus lõpetab käesoleva määruse jõustumisel 25.04.2023.a rakendatud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise.
  37. Kohus selgitab avaldajale, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril kohtutäituri seaduse § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus.
  38. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb täitemenetluse lõpetamiseks määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  39. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja sellest tulenevalt täitedokumendist tulenevate nõuete osas täitemenetluse lõpetamine on võlgniku huvides, kuna võlgnik vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Menetluskulud jäävad seega TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Sissenõudja ei ole kohtule esitanud andmeid enda poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta ning toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ta ka tasulist õigusabiteenust kasutanud. Seega ei ole sissenõudjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ja puudub vajadus määrata kindlaks avaldaja hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.