1-20-1825/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-1825 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtunik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Alari Ujokile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alari Ujok (isikukood 39412302734), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 28.01.2021 otsusega, mis jõustus 02.07.2021, karistati Alari Ujokit KarS § 4231, § 213 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 65 lg-te 1 ja 2, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel kohtuotsuste kogumis 3 aasta 5 kuu 22 päeva vangistusega, mille alguseks loeti 22.11.
6. Tartu Maakohtu 20.12.2022 määrusega, mis jõustus 05.01.2023, vabastati A. Ujok mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Käitumiskontrolli ajal oli A. Ujok kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4 alusel määratud lisakohustusi.
7. 06.04.2023 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti A. Ujoki kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuid mis jäeti Tartu Maakohtu 26.04.2023 määrusega rahuldamata. Sama määrusega määrati A. Ujokile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus pöörduda 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest SA Viljandi Haiglasse sõltuvusravile (hõlmab ka rehabilitatsiooni) ning alluda ravile ja läbida meditsiinispetsialistide poolt määratud ravi, ja toimingud; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel keelati A. Ujokil katseajal ja käitumiskontrolli tähtaja jooksul suhelda temale teadaolevalt keelatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning ravimeid käitlevate, sh tarvitavate isikutega (välja arvatud pereliikmed) ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati A. Ujokile lisakohustuseks läbida kriminaalhooldusametniku poolt sõltuvustemaatikat. määratav sotsiaalprogramm, mis käsitleb eelkõige
8. Tartu Maakohtu 26.04.2023 määruse peale esitas määruskaebuse kriminaalhooldusametnik, kes palub maakohtu määruse tühistada. Kokkuvõtlikult leiti, et määratud kohustusi ei ole võimalik A. Ujokil täita ning lisaks on põhjendatud A. Ujoki karistus täitmisele pöörata, sest isikul on lühike katseaeg ning selle jooksul tuvastati 2 kuu jooksul üle 10 rikkumise.
9. Tartu Maakohtu 03.05.2023 määrusega rahuldati määruskaebus ning tühistati enesekontrollimenetluses maakohtu määrus ja uue määrusega tühistati A. Ujoki tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörati KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 9 päeva vangistust. 5.
10. Kuigi maakohus oma 26.04.2023 kohtumääruses prognoosis süüdimõistetu A. Ujoki edaspidist õiguskuulekat käitumist, osutus see prognoos kahjuks valeks. A. Ujok on ka pärast kohtumääruse kättesaamist jätkanud samaliigiliste rikkumistega (01.05.2023 narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine ja 02.05.2023 registreerimiskohustuse rikkumine, samuti 01.05.2023 juhtimisõiguseta juhtimine, s.o karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemine). Seega uued rikkumised leidsid aset juba 5 päeva pärast kohtumääruse teatavakstegemist. Kuigi kohus kohustas A. Ujokit pöörduma sõltuvusravile ja ta oli ka ise selleks valmis, siis eelnev ei tähenda seda, et kuni ravile pöördumiseni võib rikkumistega jätkata. A. Ujoki käitumine näitab, et tema sõltuvusest vabanemise soov on tegelikult näiline, sest ta on keelatud ainete tarvitamist jätkanud. Süüdimõistetu teab, mida narkootikumide tarvitamise keeld tähendab. Kohtu seisukohalt hooldusalune siiski ei adu oma rikkumisi ning ei tee midagi selleks, et rikkumised ei korduks. 5.
11. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks. Karistuse vabaduses kandmiseks tuleb A. Ujokil punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. A. Ujok ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma tagasi vanglasse. Kohus näitas A. Ujokile ennetähtaegse vabastamisega tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on kuritarvitanud. A. Ujok oli täielikult teadlik sellest, kuidas kriminaalhooldus toimib. Järelikult A. Ujok ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Maakohtu hinnangul on kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi A. Ujoki kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi.
12. Tartu Maakohtu 03.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ujok, kes palub tühistada maakohtu määruse. A. Ujok toob välja, et ta on valmis minema Viljandisse, et tegeleda oma sõltuvusega, mis on talle elus tekitanud palju probleeme. Kas tähtsaim on tema vangistamine või see, et ta saaks tegeleda oma haigusega. Sõltuvus pole asi, mille viskad nurka. A. Ujok soovib minna ravile ja lõpetada selle surnud ringi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et A. Ujoki määruskaebus on põhjendamatu ja sellel puudub edulootus maakohtu lõppjäreldusse sekkumisel.
14. Maakohus on A. Ujoki karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt motiveerides ka seda, miks on põhjendatud käesoleval ajal just karistuse täitmisele pööramine. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esitatud argumente, mis seaks kahtluse alla maakohtu järeldused, et 2 A. Ujokile mõistetud kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Nagu maakohus ka märgib, siis kuna süüdimõistetu on jätkanud rikkumisi, tekib tal karistamatuse tunne. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub selline olukord juba esitatud määruskaebusest, kust A. Ujok toob välja, et kas tähtsam on tema vangistamine või see, et ta saaks tegelda oma haigusega. Süüdimõistetu ei saa aru, et tingimisi vangistus on karistus nagu ka reaalne vangistus, mida tal tuleb täita korrektselt. Süüdimõistetu on ise oma käitumisega loonud olukorra, kus kohtul tuli arutada tema erakorralist ennekannet. Vaidlust ei ole selles, et A. Ujok on rikkunud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, on rikkunud ka registreerimiskohustust ja kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust, mis on jätkunud ka erakorralise ettekande esitamise ajal. A. Ujok ainult väljendab sõnas valmidust muutuda, kuid reaalsuses tema käitumine selleni ei jõua. Nii on ta ka ennetähtaegsel vabastamisel väitnud, et kuna on sündinud laps, siis on kõik muutunud. Sama moodi on ta tunnistanud oma probleemi narkootikumidega ja leidnud, et nendel pole kohta enam tema elus. Nagu nähtub erakorralises ettekandes toodud rikkumistest, siis nii see pole ja süüdimõistetu ei ole võimeline oma käitumist juhtima ning kehtivat korda järgima. Arvestades A. Ujoki kriminaalhoolduse kulgu (palju rikkumisi lühikese aja jooksul) ja antud võimalusi (ennetähtaegne vabastamine) ning rikkumiste toimepanemist ka peale erakorralise ettekande esitamist, on maakohus jõudnud kaalumise tulemusena õigesti järeldusele, et A. Ujokile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kõik muud meetmed on end käesolevaks ajaks ammendanud.
15. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
16. mai 2023 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas