1-22-6620/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-6620 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2023 määrus Tanel Soobi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tanel Soop (isikukood 37205166045), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 21.12.2022 otsusega karistati Tanel Soopi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 10 kuu vangistusega, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 8 kuu vangistusega ja KarS § 319 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega, millest mõisteti T. Soobile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning hakati karistuse kandmise aega lugema alates T. Soobi kahtlustatavana kinnipidamisest 13.07.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 13.11.
7. Tartu Maakohtu 11.05.2023 määrusega jäeti T. Soop ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu), täitmata on materiaalsed eeldused. Süüdimõistetu on nõus küll lisakohustusena elektroonilisele valvele alluma, kuid elukoha sobivust selleks kontrollitud ei ole ehk seda lisakohustust kohaldada võimalik ei ole. 2.
8. T. Soopi on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja vanglas viibib ta koguni üheksandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Vangla hinnangul on kuritegude soodusteguriks alkoholi tarvitamine ja oskamatus lahendada probleeme sihipäraselt. 2.
9. T. Soop on tegusid toime pannud alkoholijoobes ning alkoholi liigtarvitamine on võimendanud kinnipeetava negatiivset käitumist ning ka lähedased peavad isiku peamiseks probleemiks alkoholi tarvitamist ja vägivallatsemist. Kinnipeetav tunnistab ka ise, et alkohol on tema kuritegeliku käitumise põhjuseks ja on proovinud sellest loobuda, kuid see on osutunud edutuks. Varasemalt on ravi saamiseks pöördunud psühhiaatri poole, 10.11.2020 on diagnoositud alkoholisõltuvus. Vanglas olles on nõus läbima sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening. Tulenevalt lühikesest vangistusest ei ole T. Soop jõudnud veel taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Seega pole võimalik hinnata, kas isiku käitumises ja mõtlemises on toimunud muutusi positiivses suunas. 2.
10. Kuna T. Soopi on ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab üheksandat vangistust, siis ei ole varasemad vangistused isiku käitumist õiguskuulekamaks muutnud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Asjaolu, et süüdimõistetu pole endiselt enda varasemast käitumisest ja mõistetud karistustest järeldusi teinud, kinnitab ka 13.09.2022 vanglas mõistetud distsiplinaarkaristus ebaviisaka käitumise eest. Seega on veel vähem tõenäoline, et ta suudab seda teha vabaduses, mida nõuab ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine. T. Soop on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, mida samuti suures osas iseloomustavad rikkumised, s.o nii alkoholi tarvitamise keelu kui registreerimiskohustuse rikkumised ning katseajal toimepandud uus kuritegu. T. Soop on kasutanud füüsilist vägivalda teenistuskohustusi täitva politseiametniku suhtes, ähvardanud kiirabitöötajaid noaga, väljendanud allumatust politseiametnike korraldustele, tehes korduvalt metallist torukujulise esemega löögiliigutusi politseiniku suunas ning on ähvardanud vanglaametnikke füüsilise vägivallaga ning esitanud valvuri kohta valekaebuse. 2.
11. Vabaduses puuduvad T. Soobil ka toetavad seaduskuulekad isikud. Tutvusringkonna moodustasid alkohoolikud ja kriminaalkorras karistatud isikud. Murettekitav on ka iseloomustuses T. Soobi kohta kirjeldatu – isik on kohati üleolev, süüdistab oma probleemides teisi ning õigustab enda käitumist, leiab, et on siiani käitunud alati õigesti. Süüdimõistetu ei mõtle tagajärgedele, vaid pigem oma vajadustele ja sellele, kuidas neid rahuldada. 2.
12. Kuigi on positiivne, et vabanemisel on isikul olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses, esinevad T. Soobi osas mitmed kaalukad negatiivsed asjaolud, mis räägivad tema tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kasuks. Senine lühiajaline vangistus, mille jooksul ei ole kinnipeetav veel läbinud ühtki taasühiskonnastavat tegevust, ei ole ilmselgelt olnud veel piisav, et panna pika kriminaalse minevikuga isikut tegema oma hoiakutes, mõtlemises ja eluviisis põhjapanevaid korrektiive, mis lubaksid hinnata uute kuritegude toimepanemise tõenäosust madalaks. Määruskaebus
13. Tartu Maakohtu 11.05.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Soop, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu elektroonilise valvega. 2022 Viru Vanglas T. Soop läbis programme, praegu on hõivatud tööga, maksab võlgnevusi ja on pöördunud Jumala poole. See, et elektroonilist valvet ei kontrollitud, on kriminaalhooldaja tegemata töö, mida tuleb teha, ning vabanedes vahetab elukohta, et ei puutuks kokku vanade sõprade, alkohoolikute ja kriminaalidega. T. Soop asub tööle MTÜ-sse Vesikond juhatajana. T. Soop tunnistab oma süüd ja palub vabandust kõikide kannatanute käest. Rehabilitatsioonikeskuses läbib T. Soop 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi. Käitumises ja mõtlemises on toimunud muutused. T. Soop loobub alkoholist ja ta suudab olla korralik riigikodanik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu järeldustega mittenõustumiseks, mistõttu jääb see edutuks. 2
15. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist motiveerinud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et T. Soobi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
16. T. Soop väidab, et ta on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogramme ning pöördunud Jumala poole. Töötamise ning sotsiaalprogrammide läbimise infot kohtule ei nähtu, samuti ei ole seda aktiivset kaitseväidet tõendanud ka süüdimõistetu. Kinnipeetava iseloomustuse, mis on koostatud 22.02.2023, kohaselt ei ole T. Soop individuaalset täitmiskava läbinud. Seega ei vasta tõele süüdimõistetu väide nagu ta oleks osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. T. Soop väidab, et see toimus 2022 Viru Vanglas. Ringkonnakohus tuvastas, et T. Soop kandis kriminaalasjas nr 1-20-32 karistust tõesti Viru Vanglas 19.11.2019-22.06.2022, millest nähtub, et ta on läbinud 18.01.2021 sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning täitmiskavas oli ette nähtud töötamine, sotsiaalprogramm Viha juhtimine ja vabanemiseelne nõustamine. Küll ei ole ringkonnakohtule teada, kas T. Soop on need tegevused läbinud ning see ei oma ka käesolevalt tähtsust. Esmalt on tegemist eelmise vangistusega ning isegi, kui süüdimõistetu oleks need läbinud, ei ole need süüdimõistetule mõju avaldanud, kuna ta kannab uut karistust ega anna alust järelduseks praeguse vangistuse kohta. Kandes ära karistuse 22.06.2022 on olnud alust tema järjekordseks kinnipidamiseks juba 13.07.
17. Seega on süüdimõistetu näidanud, et isegi vangistus ei oma tema jaoks distsiplineerivat mõju, seega pole alust arvata, et sellist mõju omaks täiendava kohustusena elektroonilise valve kohaldamine. Elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust rehabilitatsioonikeskusesse ei ole tõesti kontrollitud, kuid kuna ringkonnakohus ei pea võimalikuks süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ilma täiendavate lisakohustusega, siis menetlusökonoomiast lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks ka rehabilitatsioonikeskuse elektroonilise valve kohaldamise sobivuse kontrollimist. Arvestades maakohtu määruses toodud analüüsi ja käesolevas määruses väljatoodut, tuleb asuda seisukohale, et T. Soobi puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini ja konkreetse süüdimõistetu puhul ei ole see saavutatav ka kriminaalhooldusega.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
19. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 3 Aarne Sarjas