KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-950 Haldusasi X kaebus Poli

§ 208

lg 1 teostavad e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kuna eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja kasutamine ei ole isiku õigus, vaid Eesti riigi antud hüve, siis ei riku selle kasutamise üle järelevalve teostamine isiku põhiõigust või -vabadust. PPA-l on õigus digitaalse isikutunnistuse kehtivus peatada või lõpetada vähimagi kahtluse korral. 3

1. E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid muudab selle mugavamaks, siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav võrreldes vajadusega kaitsta Eesti riigi huve ja mainet.
2. PPA ei ole ka nõus, et on rikkunud haldusmenetluse reegleid, sh põhjendamiskohustust, uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust.

§ 1

lg 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lg 4 kui erinormi kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seega ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Neid asjaolusid ei märgita ka vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Tegemist on eripärase menetlusega, millele kõik HMS-is toodud haldusmenetluse reeglid ja haldusakti õiguspärasuse eeldused, sh HMS §-s 40 sätestatu (ärakuulamisõigus), ei laiene. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxxx sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxxx kehtetuks tunnistamise otsust nr ERESID-81610 ja taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 09.05.2022 määrusega menetlusse võetud.
2. Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2022 otsusega nr ERESID-81610 peatati Xile välja antud eresidendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx digitaalset kasutamist võimaldavad sertifikaadid isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistati e-residendi digitaalne isikutunnistus alates 05.05.2022 lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 kehtetuks.
3. Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka ITDS § 206 lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
4. Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas (ITDS § 206 lg 3 p 2).
5. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes 05.04.2022 otsuse nr ERESID-81610 põhjendustega versioonis esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 määrusega on menetlus Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisulise 07.06.2022 taotluse ja selle lisade ehk 05.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr ERESID-81610 4 põhjendustega versiooni-, aga samuti PPA 10.05.2022 ja 06.06.2022 õiendite (taotluse lisad 1-3) osas kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebajale ja tema esindajale ei ole juurdepääsu eelnimetatud dokumentidele võimaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
6. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena ja ka selles, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole ettevõtlusega tegelemise eeldus, vaid võib selle üksnes mugavamaks muuta. Mis puutub isiku usaldusväärsuse hindamisse, siis on see taoliste vaidluste puhul esmajärjekorras Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning ametil on selles osas ulatuslik kaalutlusruum. Ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusakti põhjendustega versioonist ei nähtu. Arvestades asjaolu, et olulisi kaalutlusvigu täheldada ei saa, ei muuda võimalikud minetused ärakuulamisõiguse realiseerimisel haldusakti õigusvastaseks, sest see ei mõjutanud vastustaja seisukohta (vt ka HMS § 58). Käesoleva vaidluse puhul on eelnevalt siiski ka vaidemenetlus aset leidnud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ärakuulamisõigus oleks antud juhul üldse realiseerimata jäänud. Kaebaja on saanud oma seisukohad vastustajale esitada, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole pidanud oma esialgse positsiooni muutmist põhjendatuks. Seoses eelnimetatuga märgib kohus veelkord, et põhimõttelisi kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei ole ilmnenud. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas.

§ 207

lõikele 3 võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. 32. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 5