← Eesti

1-16-6950/29

Obsah (7)§ 238§ 63§ 233§ 337§ 175§ 180§ 185

1-16-6950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016. a, Tallinn Kohtuasja number 1-16-6950 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla ja

§ 238lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Rootsi Kuningriigi Stockholmi Maakohtu 26.02.

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 10 kuu ja 7 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks H.A kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 08.06.
  2. Harju Maakohtu 13.09.
  3. a kohtumäärusega tsiviilhagi katteks arestitud ja äravõetud sularaha 77,02 eurot jättis kohus arestituks ning kasutamiseks tsiviilhagi katteks. Maakohus mõistis H.A-lt kannatanu AGA kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 10 050 eurot ja 75 senti. Tsiviilhagi 700 euro suuruse nõude osas jättis maakohus rahuldamata.
  4. H.A mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi selles, et tema isikuna kes on varem varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud, ajavahemikul 21.05.
  5. a kella 18.30-st kuni 22.05.
  6. a kella 18.30-ni tungis ukse avamise teel sisse AGA elukohaks olevasse eramajja, aadressil XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vara kokku 150175,75 euro väärtuses.
  7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava H.A kaitsja Toomas Pilt, kes palub maakohtu otsus H.A-le karistuse mõistmise ja kannatanu AGA tsiviilhagi rahuldamise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista H.A-le kergem karistus ja rahuldada kannatanu AGA tsiviilhagi 4300 euro võrra väiksemas summas. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus H.A-le karistuse mõistmise ja tsiviilhagi väljamõistmise osas ei ole piisavalt põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle. Maakohutu otsusese põhjendustest ei nähtu, et kohus ei tuvastanud ühtegi raskendavat asjaolu, vaid piirdus üksnes kergendava asjaolu hindamisele. Samuti ei arvestanud kohus kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. H.A-lt väljamõistetud tsiviilhagi vaidlustas kaitsja osas, milles H.A ei ole tsiviilhagi tunnistanud. Nimelt ei tunnistanud H.A 4 tahvelarvuti võtmist, iga tahvelarvuti maksis a´700 eurot, ja sõiduauto Rolls Royse pulti, väärtusega 1500 eurot. Kohtuistungil tunnistas H.A end küll süüdi, kuid ei nõustunud tsiviilhagiga eelnimetatud asjade osas. Nende asjade kadumine on tõendatud vaid kannatanu ütlustega, kuid muid tõendeid selliste esemete olemasolu ja kadumise kohta ei ole. Seega ei ole väljamõistetud tsiviilhagi 4300 euro ulatuses tõendatud ja see ei kuulu selles osas rahuldamisele. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 96 eurot (sisaldab käibemaksu). 2

(5)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud . Esmalt võtab kohus seisukoha apellatsioonis taotletud karistuse vähendamise kohta ning seejärel selgitab väljamõistetud tsiviilhagi põhjendatust. 4.1 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata, vastates vaid apellatsioonis esitatud etteheidetele. Tegelikkusele ei vasta kaitsja etteheide maakohtule, et kohus ei tuvastanud raskendavate asjaolude puudumist. Maakohus on konkreetselt märkinud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad (kohtuotsuse lk 11). Kuidas kohus oleks pidanud põhjendama, et ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Samuti on kohus piisava põhjalikkusega selgitanud karistust kergendavate asjaolude olemasolu, milleks on nii süü ülestunnistamisele ilmumine, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja kahju vabatahtlik hüvitamine. Maakohus argumenteeris põhjalikult, miks ta ei leiab, et puudub karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsus. Asjaolu, et kohus ei pidanud kahetsust siiraks, ei tähenda seda, et kohus on jätnud sellega arvestamata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu ka nende põhjendustega, mis puudutavad süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse ebasiirust ning ei pea vajalikuks neid üle korrata, märkides vaid, et H.A kahetsus teo toimepanemise suhtes on ilmselgelt ajendatud üksnes kergema karistuse saamise motiivist. Maakohus on karistuse mõistmisel hinnanud ka süüdistatava süü raskusastet ning arvestanud süüdistuse mahuga. Kohus pidas süü suurust iseloomustavaks teguriks tekitatud kahju suurust ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, mis olid seotud eramusse sissetungimisega. Nimetatud asjaoludega arvestamine on igati asjakohane. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Maakohus on pidanud võimalikuks H.A karistada vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta 9-kuulise vangistusega. Seega arvestas maakohus H.A karistust mõjutavate kergendavate asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul on H.A-le mõistetud karistus õiguspärane ja põhjendatud ning puuduvad alused temale maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. 3
(5)4.2 Apellatsioonis vaidlustab kaitsja tsiviilhagi väljamõistmist ning leiab, et tsiviilhagi tuleb vähendada 4300 euro võrra, kuna süüdistatav ei ole tunnistanud 4 tahvelarvuti ja Rolls Royse võtmete võtmist. Puuduvad muud tõendid peale kannatanu ütluste, et sellised esemed on kadunud. Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi süüdistatava poolt nimetatud asjade võtmise mitte tunnistamine, ei anna alust kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks selles osas. Esmalt märgib kohtukolleegium, et tegemist on õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on hõlmatud H.A-le esitatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli H.A ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Kannatanu poolt on algusest peale nimetatud esemed temalt äravõetuks märgitud. H.A on aga 08.06.2016. a tunnistanud kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd tl 68), et pani toime kuriteo alkoholijoobes ning reaalsustaju oli tal kadunud. Ta mäletas, et võttis mingid võtmed ja tahvelarvuti, kuid tema ütlustest nähtub, et kottidesse toppis ta asju valimatult ning neid oli väga suurel hulgal. Ka käsikirjalises ülestunnistuses politseile (II kd tl 70) on H.A tunnistanud, et ta oli nii purjus, et täpselt ta ei mäleta mida kotti pani. Sellest järeldub, et tegelikult ei saa H.A täpselt mäletada, et ta ei võtnud vaidlusaluseid esemeid. Kohtuistungil on süüdistatav küll märkinud, et ta ei ole nõus tsiviilhagiga, kuna see sisaldab asju, mis jäid arusaamatuks, kuid peale Rolls Roysi võtmete ei vaidlusta süüdistatav teiste tagastamata asjade väärtuses tsiviilhagi väljamõistmist. H.A oli nõus asja arutamisega lühimenetluses ning kaitsja märkis, et tõendid on lubatavad ja küllaldased. Seetõttu jääb mõistetamatuks kaitsja alles apellatsioonis esitatud väide, et puuduvad tõendid väljamõistetud tsiviilhagi osade asjade äravõtmise kohta. Maakohus luges

§ 63lg-st 1 tulenevalt tõendiks kannatanu ütluse, mida kahju hindamisel ka arvestas.

Lähtuvalt sellest, et H.A ütlused viitavad pigem sellele, et kuivõrd ta ei mäleta täpselt mis ta kaasa võttis, ei oleks võimalik koguda ka täiendavaid tõendeid vaidlu saluste esemete võtmise või mittevõtmise kohta ning põhjendatud on lähtuda kannatanu järjepidevast seisukohast vaidlusaluste asjade varguse kohta H.A poolt. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus käesolevas asjas õigustatult tsiviilhagi rahuldanud 10050 euro ja 75 sendi ulatuses. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis esitatud väited osaliselt tsiviilhagi tõendamatuse osas, ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Kohtukolleegium peab vajalikuks viidata täiendavalt ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-90-15, milles on kolleegium selgitanud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid, välja arvatud

§ 63lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks.

Osutatud seisukoht puudutab ka täiendavate tõendite esitamist kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Tõlgendus, nagu saaks lühimenetluses seoses kannatanu nõude lahendamisega kohtus tunnistajaid üle kuulata ja esitada täiendavalt muid

§ 63

lg-s 1 nimetatud tõendeid, oleks selges vastuolus

§ 233lg 1 mõttega.

5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et H.A-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Samuti on seaduslik ja põhjendatud H.A-lt tsiviilhagi väljamõistmise summas 10050,75 eurot. 4

(5)Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.09.2016.

a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. 6. H.A kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamis ega seotud kulude hüvitamist summas koos käibemaksuga 96 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud kohtumine kaitsealusega, apellatsiooni arutelu ja apellatsiooni koostamine.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas

§ 175

lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad praeguses asjas apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava H.A kanda. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.