Väärteoasi nr. 4-21-4780 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2022.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-21-4780 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov, Ave Mõistlik Tõlk Marianna Sidorok, Eevi Pant Kohtuasi O.H (isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-21-4780 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 26.11.2021 otsus väärteoasjas nr. 2315,21,
- Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2022.a, 24.03.2022.a, 10.05.2022.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja O.H kaitsja Henno Nurmsalu kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi esindajad Sergei Dõmša, Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Jätta O.H kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 26.11.2021.a otsus väärteoasjas nr. 2315,21,005052 muutmata. Asitõendid ja salvestised 1 DVD plaat salvestisega – jätta väärteoasja materjalidele Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 30.06.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo vanemuurija M. V. koostas 04.11.2021.a. väärteoprotokolli AB 1608922 O.H ’le selle eest, et tema, 04.11.2021.a. kella 12:17 ajal Harjumaal, Mustakivi tee 13, viibis sisetingimustes kaubandusette Lasnamäe Centrum, Rimi kaupluses üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski korrektselt (nina katmata). Nimetatud tegevusega rikkus O.H väärteoprotokolli kohaselt NETS § 28 lg 2, lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NETS § 462 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija T. R. karistas O.H ’t väärteoasjas nr. 2315,21,005052 26.11.2021.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 462 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o summas 160 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses märgib kaebuse esitaja kaitsja, et kaebaja hinnangul ei ole sisulist vaidlust selles, et kui politseinik saabus kaebuse esitaja juurde, kandis viimane maski ninast all (mask kattis suu). Kaebaja hinnangul on tähtis, millised on õigusaktidest tulenevad juhised maski kandmiseks ja kas kaebuse estiaja kandis maski mittenõuetekohaselt. Ka on kaebuses märgitud, et vaidlustatud otsuses on viidatud rikutud õigusnormiks NETS § 28 lg 6, kuid täpsustamata on õigusnorm, mis kitsendab kaebaja võimalusi vastuväidete esitamiseks. Ka on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja võis maski kanda nina all põhjusel, et tal võis selleks olla otsene tervislik põhjus, näiteks asjaolu, et tal tekkis lämbumistunne. Ka on märgitud, et kaebuse esitaja ei saanud koheselt aru võimalikkust rikkumisest ning politsei oli kaebuse esitaja hinnangul ründav ja süüdistav. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja talle süükspandud rikkumist toime pandud, võimalik rikkumine ei vasta süükspandud koosseisule (puudub viide rikutud õigusnormile), menetluse käigus ei ole tuvastatud olulisi asjaolusid. Kokkuvõtlikult taotletakse kaebuses otsuse tühistamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, ka taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja märkis, et kaebuse esitaja ei ole temale süüks pandud väärtegu toime pannud. Ka märkis, et otsuses viidatud rikutud õigusnormis puudub vastav väärteokvalifikatsioon, ka on otsus allkirjastamata ning kaitsja hinnangul poolik. Samuti märkis kaitsja, et kaebuse esitaja kandis maski, kuid kinnipidamise ajaks see oli vajunud ninasõõrmete alla, kuid selleks oli objektiivne põhjus, nimelt tekkis kaebuse esitajal õhupuudus . Kaitsja hinnangul ei olnud kaebuse esitajal tahtlust antud tegu toime panna ja probleem tekkis, kui politseinik pöördus kaebuse esitaja poole ja palus maski kanda, kaebuse esitaja arvas, et tal on mask ees. Kaitsja palus otsuse tühistamist, kuna puudub väärteokvalifikatsioon, alternatiivselt palus menetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et kaebuse esitaja süü on menetluse käigus tõendatud ning maski kandmine peab täitma eesmärki, kuid antud juhul see täidetud ei olnud. Ka märkis, et kaebuse esitajaga räägiti emakeeles ning peale ametnike poolt märkuse tegemist, et kaebuse esitajal ei ole mask korrektselt ees, ei pannud kaebuse esitaja maski korrektselt ette. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on väärteokoosseis täidetud ning karistuse määr on põhjendatud, mistõttu palus kohtuvälise menetleja otsuse jätta muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja O.H, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistajad V. P., A. T., M. V., M. K., K. S.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p ülekuulatud isikute ütluste Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - väärteokaebust, täiendust /kohtutoimik tl 3-6, 61-64/; - vastulauset /kohtutoimik tl 58/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 1/; - Medicumi saatekirja uuringuteks /väärteotoimik lk 7/; - kohtuvälise menetleja 26.11.2021.a. otsust väärteoasjas 2315,21,005052 /väärteotoimik lk 1115/; - karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 16/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist sündmuse kohta. Kohtu järeldused: esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üldmenetluse otsus vaidlustati täies ulatuses. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja viibis 04.11.2021.a. kella 12:17 ajal Harjumaal, Mustakivi tee 13, sisetingimustes kaubandusette Lasnamäe Centrum, Rimi kaupluses üldkasutatavas ruumis. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Antud asjaolu nähtus samuti kohtuistungil vaadeldud videosalvestiselt ja tunnistajate V. P., M. K., K. S. ütlustest. Kaitsja kaebuses väitis, et kaebuse esitaja lasi kaupluses maski teadlikult ninalt alla, et õhku hingata, kuna tal on selleks tervisega seotud põhjus (tl 4). Käesoleva väärteokaebuse arutamise kestel jäi kohtule mitmel korral mõistetamatuks, kust on kaitsja oma esitatud väited võtnud. 3 Kaebuse esitaja kohtuistungil kinnitas, et sellist meditsiinilist dokumenti arstid talle väljastanud ei ole, et tal esineksid meditsiinilised näidustused maski mittekandmiseks (tl 54). Ka ei ole kaebuse esitaja kohtule väitnud, et tal oleks hingamine raske. Ka jääb kohtule arusaamatuks väärteoasja materjalidele lisatud Medicumi saatekiri MRT uuringuteks (lk 7), kuna nimetatu ei tõenda terviseprobleemi olemasolu hingamisega seonduvalt ega õigusta maski mitte korrektset kandmist. Kaebuse esitaja esitas kohtuvälises menetluses ja ka kohtus erinevaid maski ja selle kandmist puudutavaid versioone, esmalt väitis, et ta nina oli maskiga kaetud (tl 46), siis kohtus väitis, et ta ei teadnud, et nina on väljas, siis väitis, et ta ei teadnud, kuidas maski kanda (tl 44-45), siis, et ta ei mäleta, kuidas mask ees oli (tl 43), isik jõudis lausa väiteni, et politseinikud hirmutasid teda (tl 49). Ütluste sisu pidev muutmine annab põhjust pidada kaebuse esitaja ütlusi mitteusaldusväärseteks. Kui jälgida kaebuse esitaja keerutavaid vastuseid (nt tl 44-45), on ilmne, et isik püüab lihtsalt küsimusi eirata ja vas tutusest vabaneda. Kohus ei pea kaebuse esitaja ütlusi maski nõuetekohase mittekandmise põhjustest ja maski asukohast usaldusväärseteks, kuna need on vastuolulised ja ei riimu teiste kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Kohus uuris antud sündmuse kohta erinevaid tõendeid ning tuvastas, et kaebuse esitajal oli nina maskiga katmata. Ka kaitsja istungil nõustus selle väitega (tl 48, 10-s lõik ülevalt). Kohus märgib, et videosalvestised on alati väga objektiivsed tõendid, kuna need kajastavad olustikku ilma subjektiivsete hinnanguteta. Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalidele lisatud videosalvestist, millisest nähtus, et kaebuse esitaja nina oli maski alt väljas, ka nähtus videosalvestiselt, et isikul puudus tahe koostööle ning selle asemel, et asetada mask õieti ninale, asus ta menetlejatega vaidlema, püüdis saada kaasostlejate tähelepanu, eiras vestlusi, rääkis mobiiliga, karjus appi ja käitus väljakutsuvalt (vt nt video kell 12:22:13) ning mittesobilikult jättes arvestamata asjaolu, et tal on ka väike laps sündmuse juures. Kaebuse esitaja vastates kohtule märkis, et ta teab, kuidas maski peab kandma ja see on ka ilmselge, kuna sel perioodil arvestades kõikidest meediakanalitest tulevat infotulva maskikandmise kohustusest ning samuti asjaolu, et teised poes liikunud ostjad kandsid maske õigesti ning samuti seda, et igal maskipakendil oli ka peal, kuidas maski kanda, samuti arvestades kui pikka aega oli Covid-19 pandeemia levik enne sündmust aktuaalne olnud, teadis kaebuse esitaja päris kindlasti maski kandmise kohustust ja ka seda, et nina peab olema maskiga kaetud. Kaebuse esitaja üks esitatud väide, et ta seda ei teadnud, ei ole eluliselt usutav. Riigikohtu seisukohast on oluline arvestada ka ütluste elulist usutavust nende usaldusväärsuse hindamisel (nt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08, p 16.6; 3-1-1-310, p 13). Kaitsja küll väitis, et maski kandmise kord pole reguleeritud, kuid kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et igat detaili ei saa ega peagi seaduse tasemel reguleerima ning lähtutakse inimestel tavapärase arusaamise ja mõistuse olemasolust ning kohtuvälise menetleja esindaja toodud analoogia turvavöö nõuetekohasest kinnitamisest on kohtu hinnangul asjakohane (tl 53). Ka märgib kohus, et kohtul puudub igasugune alus kahelda, et kaebuse esitajal esineksid tervislikud põhjused või vaimsed takistused mõistmaks üldarusaadavaid asjaolusid, kuid kohtule vastates esines samuti keerutamist, küsimuste eiramist (tl 43-45) ja ilmselgelt oli see tahtlik. Kohus märgib, et kaebuse esitaja väitis kohtuistungil, et omab juriidilist kõrgharidust, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist keskmisest inimesest teadlikuma ja harituma isikuga. Samuti on oluline, et kohtu poolt läbiviidud ristküsitluse ajal kaebuse esitaja tegelikult kinnitas, et isik tunneb, kas tal on mask ees või mitte kuna hingamise nn vabaduse aste on erinev (tl 45), ehk siis kaebuse esitaja enda ütlustest nähtub samuti, et ta oli teadlik, et tal ei olnud mask korrektselt ees. Ka veendus kohus videosalvestise ning tunnistajate ütluste pinnalt, et kaebuse esitajaga vesteldi tema emakeeles, rahulikult ja arusaadavalt. Lisaks vaadeldud videosalvestisele kinnitavad asjaolu, et kaebuse esitaja kandis maski mittekorrektselt (nina ei olnud kaetud) kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud V. P., kes selgitas kohtus, et isikul oli mask mittenõuetekohaselt ees ja mask ei katnud nina, kaebuse esitaja väitis 4 algselt, et ei saa eesti keelselt aru, temaga suheldi seejärel vene keeles ja talle selgitati, mis on valesti, kuid isik hakkas väljakutsuvalt käituma, mängis maskiga tõmmates seda üles -all, püüdis pöörduda kõrvaliste isikute poole, kes ostlesid (tl 72-73). Kohtus tunnistajana ülekuulatud M. K. kinnitas, et ta nägi, et isikul oli mask lõua all (tl 88) ja tunnistajana ülekuulatud K. S. kinnitas, et kaebuse esitajal oli mask nina all (tl 90). Kohtus tunnistajana ülekuulatud M. V. selgitas, et tema kogu sündmuse juures ei viibinud ja ei tea, kuidas mask ees oli, aga tunnistaja sõnul V. P. väitis talle, et nägi katmata ninaga isikut ning isik ei olnud kiirmenetlusega nõus (tl 68). Samuti kinnitas kohtus tunnistajana ülekuulatud A. T., et tema ei viibinud kogu sündmuse juures ning ei tea, kas isikul oli mask õigesti ees, kuid teab, et isik kutsus kaupluses inimesi appi (tl 70). Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda, kuna need riimuvad omavahel, samuti riimuvad need kohtus uuritud videosalvestisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on eelrefereeritud tõenditega kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine O.H poolt. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 04.11.2021.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 1). Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et väärteo toimepanemine O.H poolt toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kaitsja väidab, et väärteootsus on puudlik, puudu on viide rikutud Vabariigi Valitsuse korraldusele, mis kitsendab kaebuse esitaja võimalusi vastuväidete esitamiseks, ka märkis kaitsja, et otsus on allkirjastamata. Kohus juba eelnevalt märkis, et VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul kohus ka toimis vastavalt seadusele ning kontrollis kõiki otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ka märgib kohus, et analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (RKKKo 4-17-3969 p 7). Käesoleval juhul on väärteoprotokollis kajastatud kõik nõutav, ka on viited rikutud õigusnormidele, mistõttu ei saa kohus nõustuda kaitsja väitega, et kitsendatud olid kaebuse esitaja võimalused vastuväidete esitamiseks. Ka märgib kohus, et kaitsja on väga sisutihedalt esitanud vastuväiteid, mh Vabariigi Valitsuse korraldusele nr
- Ka märgib kohus, et väärteoasja materjalidele lisatud väärteootsus on allkirjastatud selle koostaja poolt (lk 15). Asjaolu, et kaebuse esitaja on keeldunud väärteoprotokolli allkirjastamast, on tema enda vaba tahe ja ei muuda väärteoprotokolli nõutele mittevastavaks. O.H poolt toime pandud rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi. Kohus asub seisukohale, et O.H poolt NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi, kaebuse esitajaga suheldi tema emakeeles ning asjaolu, et isik keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli ja käitas väljakutsuvalt ning tekitas ise ametnikega konflikti oli tema vaba valik. Vaidlus kaebuse esitajaga maski kandmise üle kestis piisavalt pikka aega ning kaebuse esitajal oleks olnud võimalus probleem lahendada oluliselt rahumeelsemalt ning kaitsja väide, et kaebuse esitaja viidi kauplusest välja liiga ruttu, 3 minuti möödudes, ei ole asjakohane (videosalvestiselt nähtuvalt vesteldi kaebuse esitajaga kaupluse saalis 3 minutit enne kui ta välja viidi ja koostöö asemel kaebuse esitaja eiras suhtlust ja oli väljakutsuv ning häiris juba 5 teisi ostlejaid) Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega, kuivõrd kaebuse esitajal paluti korduvalt mask korrektselt ette panna (katta ka nina), kuid isik keeldus menetlejate korraldusi täitmast. NETS § 28 lg 2, lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 rikkumised on väärteprotokollis- ja otsuses õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 järgi. Ka puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus NETS § 28 lg 2, lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korralduse nr 305 p 10 ap-8 ja p-d 8 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteona vastavalt NETS § 462 lg 1 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks , kuivõrd ta ei saanud aru oma teo keelatusest, õigustas enda teguviisi erinevate põhjendustega. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Kohus peab vajalikuks peatuda ka kaitsja esitatud täiendaval taotlusel, s.o tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 ja jätta nimetatu kohaldamata. Kaitsja on märkinud, et korralduse p-s 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole kooskõlas põhiseadusega, kuna maski kandmise kohustus pole korralduse p-s 8 kehtestatud kujul selle aluseks seatud eesmärgi (COVID-19 epideemilise leviku tõkestamine, inimeste elu- ja tervise kaitse) saavutamiseks sobiv ega vajalik. PS § 11 lubab põhiõigusi piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, seades tingimuseks, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Riive mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- märtsi
- a otsus asjas nr 34-1-1-02, p 15) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 5-19-40, p 52). Arvestades COVID-19 kiiret leviku ulatust ning avalikult avaldatud haigestunute ja surnute arvu ning ülemaailmset kasutuselevõetud meedet kaitsta hingamisteid, milline baseerus vastavatel meditsiinilistel uuringutel, ei leia kohus, et Vabariigi Valitsuse korralduse nr 305 p 8 oleks kehtestatud põhjendamatult maskikandmise kohustust ja kohus leiab, et selline meede ei ole mingilgi moel vastuolus Põhiseadusega. Kohus märgib, et NETS § 462 lg 1 näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Praegusel juhul, kuigi karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus keskmisest madalamas määras (40 trahviühikut, s.o summas 160 eurot), leiab kohus, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Ka ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esitatud põhjendustega selle kohta, et isik küll kandis maski, kui seda mittekorrektselt, mistõttu on tema süü väiksem võrreldes isikutega, kes üldse maski ei kanna selleks ettenähtud kohtades, kuid arvestada tuleb, et kaebuse esitaja pani teo toime otsese tahtlusega, keeldus menetlejate korraldusi 6 täitmast. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Käesolevas väärteoasjas on materjalide juures DVD-plaat salvestisega, mis on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, KrMS §
- Merle Parts Kohtunik 7