Obsah (6)

§ 424§ 68§ 69§ 65§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6123 (21251000212) Kohtulahend Pärnu Maakohtu 22. septembri 2021 otsus Jelena I

§ 424lg 2 järgi ja kohaldades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 69

lg 7,

§ 65

lg 2 karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva, millest kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Jelena Izjumova (isikukood: 47302156016; elukoht: xxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; töökoht: xxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 16.05.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu

1. septembri 2021.a. otsusega nr 1-21-6123 mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Pikendada Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu
3. septembri 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6123 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
4. märts 2024.a.
5. Määrata Jelena Izjumovale

§ 75

lg 2 p 7 alusel täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega. 4. Määrata Jelena Izjumovale

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

1. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
2. Jelena Izjumova on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 22.09.2021 otsusega

§ 424lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Jelena Izjumovale 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Jelena Izjumova 10.07.2021–11.07.2021 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega nr 1-20-9312 mõistetud karistuse ärakandmata osa (120 tundi üldkasulikku tööd ehk 4 kuud vangistust) võrra ja Jelena Izjumovale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud 1 aasta, 6 kuud ja 28 päeva vangistust jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Jelena Izjumova ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Jelena Izjumova käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Jelena Izjumova käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Harju Maakohtu 02.03.2022 määrusega jäeti Jelena Izjumovale mõistetud karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.12.

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Jelena Izjumova kohta. Ettekandest nähtuvalt on Jelena Izjumova katseaja vältel korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Jelena Izjumova kriminaalhooldus algas 30.09.
3. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 21 kohtumist. 17.02.2022 ei ilmunud isik registreerimisele. J. Izjumova selgitas olukorda kirjalikult sellega, et ajas kuupäevad segamini. Perioodil viibis 23.02.2022-25.03.2022 Viljandi Haigla statsionaarsel ravil. Ametniku hinnangul polnud tegu tahtliku rikkumisega, reageeriti vestlusega. 22.08.2022 ei ilmunud hooldusalune registreerimisele. J. Izjumova selgitas olukorda sellega, et pidi tööl olema. Töötamise registri järgi töötas isik sel ajal xxx xxxxxxxxx , seetõttu reageeris kriminaalhooldaja vestlusega. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud 11 korral, millest 5 korral on indikaatorvahendi tulemused olnud positiivsed. 19.10.2021 tuvastati nooremametnike poolt Jelena Izjumoval alkoholijoove, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,850 mg/l kohta. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 30.12.2021 kell 17:34 aadressil x.xxxxxxx xx xx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx tuvastas politseipatrull Jelena Izjumoval alkoholijoobele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,46mg/l kohta. 27.01.2022 tuvastati xxxxxxx linnas politseipatrulli poolt Jelena Izjumoval alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Hooldusaluse enda sõnul oli ta tarvitanud viina, indikaatorvahendisse ei olnud nõus puhuma. Väljahingatavas õhus oli tugev alkoholi lõhn ning esinesid koordinatsiooni häired. Politseipatrull tuvastas 05.02.2022 2 aadressil xxxxxxxx xx x-xx xxxxxxxxx väljakutse käigus hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oli 1,64 mg/l kohta. Ametnik reageeris kolmele rikkumisele erakorralise ettekandega, mil esitati taotlus hooldusaluse karistus täitmisele pöörata. 02.03.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega nr 1-21-6123 jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ametniku taotlusest loobumise tõttu. Jelena Izjumova katseaega pikendati 3 kuu võrra, s.o 22.12.2023, määrus jõustus 18.03.
4. 17.02.2023 registreerimisel tuvastati J. Izjumoval alkoholi tarvitamise tunnused, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,382 mg/l kohta. Isiku sõnul tarvitas ta eelneval õhtul alkoholi. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 16.03.2023 registreerimisel tuvastas ametnik isikul alkoholi tarvitamise tunnused, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,001 mg/l kohta. SA Viljandi Haigla 28.02.2022 esitatud tõendi järgi viibis J. Izjumova SA Viljandi Haigla xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx osakonnas ravil perioodil 23.02.2022-25.03.
5. 13.04.2022 esitas J. Izjumova avalduse kriminaalhoolduse üleviimiseks Viljandi esindusse seoses ambulatoorse ravi jätkamisega SA Viljandi haiglas ja elama asumisega xxxxxxxx . Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.05.2022 määrusega nr 1-21-6123 määrati süüdimõistetu kriminaalhooldus uuele elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale täitmiseks. 12.11.2021 ja 10.11.2021 kinnitati J. Izjumova juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise põhjustest ja tagajärgedest, võimalikest sõltuvusravi võimalustest, erinevatest probleemide lahendamise võimalustest, isiku suhtumisest toimepandud rikkumistesse, alkoholi tarvitamise mõjust isiku elule. 06.04.2023 esitas kriminaalhooldusametnik SA Viljandi Haiglale päringu selle kohta, kas ja milliste teenuste saamiseks on isik haiglasse pöördunud. 10.04.2023 saadetud päringu vastuses nähtub, et hooldusalune on pöördunud ajavahemikul 01.01.2023-10.04.2023 vaimse tervise õe vastuvõtule kolmel korral, samal ajavahemikul on olnud telefonikontakte neljal korral. 08.04.2023 saatis J. Izjumova ametnikule e-kirja, kus väidab, et on arsti poolt kirjutatud ravimid välja ostnud ning tarvitab praegu neid vastavalt raviskeemile. Samas tunnistab, et on varasemalt jätnud ravimite võtmise pooleli, arstiga eelnevalt kooskõlastamata. Ametniku hinnangul on isiku motivatsioon hüplik, kui ravi hakkab mõju avaldama, otsustab hooldusalune ise ravi pooleli jätta ning satub seetõttu tagasilangusesse. Senise kriminaalhoolduse jooksul on Jelena Izjumova rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 6 korral (19.10.2021, 30.12.2021, 27.01.2022, 05.02.2022, 17.02.2023 ja 16.03.2023) ning teda on varasemalt selle eest ka kirjalikult hoiatatud. Samuti on kohustuse rikkumise tõttu tema katseaega pikendatud 3 kuu võtta. Hooldusalune ei ole õppinud oma eksimustest. Isiku puhul on alkoholi tarvitamine uue ohtliku kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Ametniku hinnangul puudub hooldusalusel sisemine motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata Jelena Izjumova karistus täitmisele.
6. Kohtuistung 16.05.
7. Kriminaalhooldusametnik märkis, et kuna Jelena Izjumova teinud juba teatavaid tegevusi oma käitumise parandamiseks ja retseptid välja võtnud, tarvitab järjepidevalt ravimeid ning käib spetsialistide juures, siis on ametnik nõus, et katseaega kolme kuu võrra pikendada. Kriminaalhooldusametnik pidas vajalikuks, et süüdimõistetu asub statsionaarsele alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldusametnik soovis muuta oma taotlust, et anda J. Izjumovale veel üks võimalus enda käitumist muuta ehk pikenda katseaega kolme kuu võrra ja kohustuseks määrata mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja panna talle endale kohustus jätkata ravi, mille kohus on talle kohustuseks määranud, ning määrata sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine, mis keskendub sõltuvuskäitumise muutmisele. Süüdimõistetu Jelena Izjumova avaldas, et toime pandud rikkumised tulid peale vangistust. Tal oli vaja ette võtta rasked otsused. Pingutas ja jättis ära ravimid ja see kõik mõjutas tema 3 käitumist. Aga ta tahab jätkata tervisliku eluviisiga, on võtnud ühendust xxxxxxx xxxxxxx . Töökoormus tõttu ei ole jõudnud alkoholi häire tuvastamise kabinetti xxxxxxx . Narva Töötukassas soovitati „Kaksteist sammu“ programmi. Sai Narvast palju toetust, soovib jätkata Töötukassa rehabilitatsiooniga. Ta ei taha xxx xxxxx üksinda jätta. Tänaseks võtab regulaarselt rohtusid, tal on töökoht olemas. Vanglasse ei soovi minna. Jätkab ravi ja tahab edasi jõuda. Tema xxxx saab sügisel xx ja lõpetab kevadel xxxxxxx . xxxxxx on tema pärast õpiraskused ja käitumishäired. Nad on rääkinud, et on teineteisele olemas. Hetkel on tal laste toetus. Tal on kaks täiskasvanud ja üks alaealine laps. Käib psühholoogi juures. Tal on aed ja kasvuhoone. Ta ei käi seltskondades, kus võetakse alkoholi. Kodune olukord on hetkel nii heaks läinud, et kardab sellest kõigest ilma jääda. Katseaja pikendamisega on nõus ja nõus jätkama alkoholismivastast ravi ja nõus jätkama sellise ravivormiga, nagu arst talle ette näeb. On sellega nõus, et tema suhtes pikendatakse katseaega ja lubab mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja läbib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja täidab muid kohustusi edasi ning kohustub alkoholismivastase raviga jätkama. On nõus minema statsionaarsele ravile. Tahab jätkata tervisliku eluviisiga. II KOHTU PÕHJENDUSED
8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4

1. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, lisatud tõenditest ning kriminaalhooldusametniku ja Jelena Izjumova kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Jelena Izjumova on katseaja vältel korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Senise kriminaalhoolduse jooksul on Jelena Izjumova rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 6 korral (19.10.2021, 30.12.2021, 27.01.2022, 05.02.2022, 17.02.2023 ja 16.03.2023). Toime pandud rikkumiste eest on Jelena Izjumovat kirjalikult hoiatatud. Süüdimõistetu suhtes on seoses varasemate käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumisega pikendatud Harju Maakohtu 02.03.2022 määrusega Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra s.o kuni 22.12.
2. Käesolevalt menetletavast erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil uuritud tõenditest on võimalik järeldada, et Jelena Izjumoval on tõsine alkoholiprobleem. Samas on Jelena Izjumova registreerimiskohustust täitnud, on esinenud küll rikkumisi, aga need on loetud põhjendatuks ja ta on alati olnud ametnikule kättesaadav. 19.10.2021 tuvastati nooremametnike poolt Jelena Izjumoval alkoholijoove, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,850 mg/l kohta. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 30.12.2021 kell 17.34 aadressil x.xxxxxxxx xx xx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx tuvastas politseipatrull Jelena Izjumoval alkoholijoobele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 1,46mg/l kohta. 27.01.2022 tuvastati xxxxxxx linnas politseipatrulli poolt Jelena Izjumoval alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Hooldusaluse enda sõnul oli ta tarvitanud viina, indikaatorvahendisse ei olnud nõus puhuma. Väljahingatavas õhus oli tugev alkoholi lõhn ning esinesid koordinatsiooni häired. Politseipatrull tuvastas 05.02.2022 aadressil xxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxxxx väljakutse käigus hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oli 1,64 mg/l kohta. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 17.02.2023 kohaselt on kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Jelena Izjumoval positiivne tulemus 0,382 mg/l. J. Izjumova antud selgituse kohaselt tarvitas ta eelneval õhtul alkoholi. Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 16.03.2023 kohaselt on kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Jelena Izjumoval positiivne tulemus 1,001 mg/l. J. Izjumova antud selgituse kohaselt tarvitas ta alkoholi sisemiste pingete tõttu. SA Viljandi Haigla 10.04.2023 kirja nr 12-1/916-1 kohaselt on Jelena Izjumova pöördunud ajavahemikul 01.01.2023-10.04.2023 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse vaimse tervise õe vastuvõtule kolmel korral. Samal ajavahemikul on telefonikontakte isikuga olnud neljal korral. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku ütlused ning uurinud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et antud juhul võib süüdimõistetule veel anda ühe võimaluse karistuse kandmiseks vabaduses, kuna esineb tõenäosus süüdimõistetu suunamiseks täielikult alkoholi tarvitamise lõpetamiseks. Kuigi Jelena Izjumova on talle määratud katseajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu peab kohus oluliseks, et Jelena Izjumova on igati püüdnud oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Ta on tunnistanud, et alkohol on tema jaoks väga suur probleem, aga tegeleb pidevalt sellega, et alkoholist hoiduda. Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ta püüab teha koostööd ning leida lahendust, peab kohus põhjendatuks anda Jelena Izjumovale võimaluse alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses. Kohus annab Jelena Izjumovale täiendava võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma ja võimeline kriminaalhoolduse abiga vabaduses alkoholitarbimist kontrollima. 5 Tulenevalt eeltoodust, jätab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu
3. septembri 2021.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse 1 aasta 6 kuud 28 päeva täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus peab põhjendatuks: pikendada Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu
4. septembri 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6123 määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
5. märts 2024.a. Lisaks eeltoodule kohus leiab, et Jelena Izjumovale on põhjendatud määrata

§ 75

lg 2 p 7 alusel täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6