Obsah (6)
§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50Kriminaalasi nr 1-19-3202 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi V.P süüdistuse
kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses Süüdistatav V.P, IK XXX; sünniaeg:
- august
- a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: ei tööta, vanaduspensionär; elukoht: XXX; telefon: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada V.P
§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista kümme
(10)kuud vangistust.
§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kümne
(10)kuu pikkusest vangistusest tuleb V.P koheselt ära kanda seitse
(7)päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja hulka V.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.–20. jaanuar 2019. a, s.o kaks
(2)päeva ning ülejäänud koheselt ärakandmisele kuuluva viie
(5)päeva vangistuse algust arvata alates tema teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o
- aprillist
- a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada V.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o üheksa
(9)kuu kahekümne kolme
(23)päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75lg 1 alusel on V.P katseajal kohustatud: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75lg 4 alusel määrata V.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe
(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.
§ 78
p 1 alusel hakata V.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata V.P katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks
(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on V.P kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista V.P-lt sundraha ükssada viis
(105)eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist
(14)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et V.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700020851. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.P süüdistatakse selles, et tema juhtis:
- jaanuaril
- a kella 12:40 paiku Tartumaal Tartu vallas Sojamaa küla 4 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz 200 D reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,42 mg/l kohta);
- aprillil
- a kella 21:17 paiku Tartumaal Tartu vallas Lähte alevikus Kase tn 3 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz 200 D reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,97 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus V.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale V.P-le karistuseks 10 kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb V.P koheselt ära kanda 7 päeva vangistust.
§ 68alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva (19.–20.
jaanuar
- a), mille vältel V.P oli kahtlustatavana kinni peetud. Kandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda veel 5 päeva, mille kandmise algust hakata arvestama alates V.P kahtlustatavana kinnipidamisest
- aprillil
- a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada V.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 9 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.
§ 75
lg 1 alusel on V.P käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrata V.P-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel kohustada V.P alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta V.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. Võttes arvesse V.P varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (tema sissetulekuks on üksnes vanaduspension ja ta põeb mitmeid haigusi, mille raviks on vaja pidevalt osta ravimeid), jätta sundrahast riigi kanda 300 eurot ja kaitsjatasust 30 eurot. Ülejäänud menetluskulude (kaitsjatasu 30 eurot, joobetuvastamise tasu 14 eurot ning 105 eurot sundrahast, s.o kokku 149 eurot) tasumiseks määrata süüdistatavale tähtaeg 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.P tuleb süüdi tunnistada
§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada V.P suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.P menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema enda seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)