1-23-2896 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2023, Tallinn Alustamata kriminaalasja number 1-23-2896
(23700000003)Kohtunik Julia Katskovškaja Kriminaalasi X taotlus määrata talle riigi õigusabi Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määruse vaidlustamiseks X (ik XXXXXXXXXXX; viibib Viru Vanglas) Õigusabi taotleja RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- X esitas
- jaanuaril 2023 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse vanemprokurör Y suhtes karistusseadustiku §-de 88, 89, 321, 151 lg 2 p 1, 152 lg 2 p 2, 306, 307, 311, 255, 256, 316, 204, 318, 90 järgi kvalifitseeritavate kuritegude tunnustel. Viidatud kuriteod on X hinnangul toime pandud seoses sellega, et vanemprokurör vastas X taotlustele eestikeelsete kirjadega, mitte ei koostanud kriminaalmenetluste alustamata jätmise teatisi ega tõlkinud oma vastuseid vene keelde.
- Riigiprokuratuur jättis
- septembri 2022 teatisega kriminaalmenetluse alustamata. Riigiprokurör leidis kokkuvõtlikult, et X kuriteokaebuse väited ei viita isegi teoreetiliselt vanemprokuröri poolt ühegi kuriteo toimepanemise tunnustele. Riigiprokurör selgitas, et vanemprokuröri vastused S. Matjevevile olid asjakohased ja X väiteid polnud vanemprokuröril 1 1-23-2896 põhjust käsitada kuriteokaebusena. Seda põhjusel, et need seostusid samade väidetega, mille X oli esitanud kriminaalasjas X-XX-XXXX. X kuriteokaebus jäi viidatud kriminaalasjas rahuldamata ja vastavad lahendid on jõustunud (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 22700000051).
- X vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. Kaebuses leidis X, et abiprokurör C, vanemprokurör Y ja riigiprokurör Q tegevuses esinevad KarS §-de 306, 307, 316, 311, 3113, 88, 89, 90, 136 tunnused.
- Juhtiv riigiprokurör jättis
- märtsi 2023 määrusega X kaebuse rahuldamata. Juhtiv riigiprokurör nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises esitatud seisukohtadega. Oma menetlusotsustust põhistas juhtiv riigiprokurör kokkuvõttes järgmiselt. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistas Viru Maakohus XX.XX.XXXX X süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses. Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusega samas kriminaalasjas tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o X-le süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas. Riigikohus jättis X kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata ja otsus jõustus. X
- jaanuari 2023 kuriteokaebuses kirjeldatu ei ole esmakordne. Kaebajale on eelnevalt Viru Ringkonnaprokuratuuri
- juuli 2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr 22740000086 ja Riigiprokuratuuri
- juuli 2022 määruses selgitatud, et kohtunik Z tegevuses seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX ei esine kuritegude toimepanemisele viitavaid tunnuseid. Samuti ei ole X
- veebruaril 2023 välja toodud argumenteeritud ja kinnitavaid asjaolusid, mis võiksid viidata Z ja Y kuritegelikule tegevusele. Puuduvad igasugused Y kuritegelikule käitumisele viitavad asjaolud ning ka kaebaja ise pole suutnud või soovinud esitada ühtki vastupidist kinnitavat asjakohast argumenteeritud asjaolu. Kuriteokaebus on sisustatud vaid viidetega erinevatele seadusesätetele seostamata neid vanemprokuröri tegevusega. Tegemist on X järjekordse katsega vaidlustada oma süüdimõistvat kohtuotsust, esitades järjepidevalt uusi kuriteokaebusi menetlusega puutumust omanud menetlejate, prokuröri, kohtunike suhtes. Käesolevas kaebuses nagu ka varasemates ei suuda kaebaja esitada ühtki asjakohast argumenteeritud väidet, mis isegi teoorias võiks viidata kohtuniku või prokuröri kuriteole. Kaebaja tsiteerib vaid erinevaid KrMS sätteid, ilmselt mõistmata nende sisu ja rakendusala. Lisaks on X seisukohal, et riigiprokurör Q tegevuses esinevad KarS §-de 306, 307, 316, 311, 3113 , 88, 89, 90, 136 tunnused. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei ole kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatega rahul, ei tähenda, et riigiprokurör aitaks kaasa kaebuses toodud kuritegude toimepanemisele. Seega ei esine riigiprokuröri tegevuses kuriteotunnuseid. Kaebaja arvamusel esinevad abiprokurör C tegevuses KarS §-de 306, 307, 316, 311, 3113 , 88, 89, 90, 136 tunnused. Juhtiv riigiprokurör selgitas, et isegi teoorias pole võimalik seostada prokuröri taolist tegevust ühegi KarS eriosas sätestatud kuriteoga.
- mail 2023 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X riigi õigusabi taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks advokaadi vahendusel ringkonnakohtus KrMS § 208 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määrust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtunik jätab X riigi õigusabi taotluse selle perspektiivituse tõttu rahuldamata.
- Ringkonnakohtu käsutuses ei ole dokumenti, millest nähtuks, mis kuupäeval sai X Viru Vanglas Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määruse kätte. Samuti puuduvad ringkonnakohtul andmed, kas X-le koostati määruse tõlge ja millal ta võis selle kätte saada. Arvestades, et X on 2 1-23-2896 varem tõlkeid soovinud, võib eeldada, et see koostati selgi korral ja edastati talle vanglasse. X on taotluse koostamise kuupäevaks märkinud
- mai
- Tuvastatud asjaoludel peab ringkonnakohus võimalikuks, et X on esitanud riigi õigusabi taotluse KrMS § 208 lg 1 kohaselt ühe kuu jooksul alates määruse koopia saamisest.
- Riigi õigusabi määramise esmaseks eelduseks on riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 tähenduses taotleja maksejõuetus. Majandusliku seisundi teatises on X deklareerinud, et tal puudub vara, sissetulek, kuid esinevad arvestatavad võlgnevused. Ühtlasi on ta vangla ülalpeetav. Arvestades neid andmeid, võib X lugeda maksejõuetuks. Lisaks tuleb hinnata, kas ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. X taotleb riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määrust ja ringkonnakohus kohustaks prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust vanemprokurör Y, abiprokurör C, riigiprokurör Q suhtes. Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitanud asjakohaselt ja ammendavalt, miks on X esitatud asjaolud ebapiisavad kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuratuur on tõlgendanud menetlus- ja karistusseadustiku norme asjakohaselt. X väited sellest, kuidas tema taotlusi ja kaebusi lahendanud isikud on temale vastuste koostamistega pannud toime rea erinevaid kuritegusid, on perpektiivitud. Prokuratuur on jõudnud X väiteid analüüsides järeldusele, et need ei viita enam isegi teoreetiliselt kellegi poolt kuriteo toimepanemisele. Seda põhjusel, et sellekohaseid faktilisi asjaolusid X ei esita, ja tema kuriteokaebuse aluseks olev argumentatsioon taandub erinevate kuriteokoosseisude loetlemisele. Ringkonnakohtunikule on selge, et isegi, kui X nimel esitaks ringkonnakohtule kaebuse advokaat, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Seetõttu jääks kaebus rahuldamata. Teisisõnu tähendab see, et riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks on perspektiivitu.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3