) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad 2 korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20) Hagita menetluses on
lg 1 p 1 järgi lahendatavad ka kahju hüvitamise nõuded, kui nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-19561/13 p 14).
lg 1 vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. Avaldajate 23.05.2023.a. esitatud avalduse kohaselt täitis puudutatud isik V. G. 16.05.2023.a. avaldajate nõude. Olukorras, kus vastaspool on kohtumenetluse ajal avaldajate nõude täitnud, on asjakohane taotlus avaldusest loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks (
Menetluskulud kuuluksid jaotamisele
alusel või
lg 5 alusel, seejuures pool tasutud riigilõivust tagastab nõudest loobumise korral riik vastavalt
Sõnaselget avaldusest loobumise taotlust 23.05.2023.a. esitatud avaldusest ei tulene. Avaldajate esindaja viide
Hagita asjas ei tee kohus õigeksvõtuotsust (§ 440 lg 1) ega tagaseljaotsust/määrust (§ 477 lg 3 2. lause). 6. Kohus lõpetab menetluse
Kooskõlas
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega vaidluses samal alusel sama nõude üle. Menetluskulude jaotus 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku V. G. kanda. 8. Vastavalt
lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldajate menetluskulu on avalduse esitamiselt asutud riigilõiv 50 eurot ja esindaja kulu 400 eurot. 3 Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega tasutud riigilõivu hüvitamine on põhjendatud. Vastavalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kulunimekirja kohaselt on avaldajate esindaja kulutanud avalduse ettevalmistamisele, tõendite kogumisele ja esitamisele kokku 3,5 töötundi tunnihinnaga 120 eurot (arved 3122/33 ja 3130/23). Arvestades asjaolu, et avaldajaid esindas
nõuetele vastav lepinguline esindaja, on nõutud kvalifikatsiooniga esindajalt oodatav/eeldatav ka vastav õigusteenuse kvaliteet/tase. Käesoleval juhul oli tegemist tavapärase keerukusega tsiviilasjaga ning menetlus lõppes enne asja sisulist menetlemist. Kohtu hinnangul ei vastanud esindaja õigusabi kvaliteet sellele, mis on eeldatav
Esindaja esitas kohtule esialgselt hagiavalduse (mitte hagita asja avalduse, mida tuleb korteriomanike vahelistes vaidlustes teha alates 01.01.2018), sellest tulenevalt avaldajatel riigilõiv tasutud valesti (oluliselt rohkem seaduses ettenähtust); ka avaldus menetluse lõpetamiseks on esitatud puudulikult (puudub selgesõnaline taotlus, viited asjakohatutele sätetele). Põhjendatud ajakulu avaldajate esindaja õigusabi toimingutele on kohtu hinnangul 2 töötundi. Avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot. Töötunni hind on mõistliku suurusega. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9313). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldajate põhjendatud ja vajalik kulu lepingulise esindaja õigusabi eest on kokku 240 eurot (2 x 120). Hüvitatavad menetluskulud on kokku 290 eurot (240 + 50). Kohus rahuldab A. D. ja M. G.-D. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistab V. G.lt avaldajate menetluskulude katteks 290 eurot. 9. Avaldajad paluvad puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
lg 4.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.