1-21-3595/40

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-21-3595 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tarmo Heinsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu TARMO HEINSALU, isikukood 37707285212, xxxx kodanik, haridus xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.05.2021 ja lõpp 17.08.2024 Kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määratud korras RESOLUTSIOON Jätta TARMO HEINSALU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Lion Law (asukoht Põrgupõhja tee 3, Vaila küla, 76917 Harku vald) kasuks 208,56 (kakssada kaheksa eurot ja 56 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 34,76 eurot) eurot vandeadvokaat Mirjam Frey poolt määratud korras süüdimõistetu Tarmo Heinsalu kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Tarmo Heinsalult menetluskuluna kaitsjatasu 208,56 (kakssada kaheksa eurot ja 56 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Mirjam Frey poolt osutatud õigusabi eest. Tarmo Heinsalul tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700015454 ning selgitus: „Tarmo Heinsalu, 1-21-3595, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt 2 tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tarmo Heinsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.05.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-3595 tunnistati Tarmo Heinsalu süüdi KarS § 329 ja KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades mõisteti KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.07.2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning Tarmo Heinsalu liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 17.05.2021 karistusaja hulka ning Tarmo Heinsalule mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.05.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 12 korda, millest neli karistust on kehtivad. Vanglas viibib isik kolmandat korda. Viimane kuritegu on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ja karistuse kandmisest tahtlikult kõrvalehoidumine. Varasemalt on isik samuti juhtinud korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit, hoidunud kõrvale karistuse kandmisest. Viimaste kuritegude puhul on isik ohtu seadnud kaasliiklejad, soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Tegudes on esinenud planeeritust. Vangistuses on kinnipeetav varasemalt töötanud koristajana, käesolevalt on aeg-ajalt hõivatud toidujagajana. Ajavahemikul 03.08.-18.10.2021 läbis kinnipeetav sõltuvusteemalise programmi Jõud muutuda. Lisaks on ta vanglas viibides lõpetanud
4. klassi ning käesolevalt õpib
5. klassis. Ajavahemikul 17.08.-15.11.2022 läbis kinnipeetav programmi Sotsiaalsete oskuste arendamine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 11 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav üksinda 1-toalises üürikorteris aadressil xxxx. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Tarmo Heinsalu elama asuda aadressile xxxx, kus omab ka reaalset sissekirjutust. Kinnistusraamatu andmetel kuulub antud eluase A. L., kes koos abikaasaga on nõus Tarmo Heinsalu vabanemisega antud aadressile. Tegemist on kõrvalhoonetega talumajaga (3 tuba ja köök), kus on olemas kõik eluks vajalik. Hetkel elavad antud elamispinnal A., M. ja O. L.. Rahvastikuregistri andmetel on Tarmo Heinsalul xxxx. Ta õppis Tamsalu Keskkoolis ja Vajangu Põhikoolis. Hilisemalt omandas käsielektrikeevitaja eriala Rakvere Kutsekeskkoolis. Enda sõnul omab ta ka vastavat tunnistust. Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et isik alustas 21.09.2021 (Viru Vanglas) Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis õpinguid xxxx. Käesolevalt on pooleli xxxx. Kinnipeetav on motiveeritud õppima ja erinevaid oskuseid juurde omandama. Enne vangistust oli isik töötuna arvel, sest 3 vabanes 26.10.2020 ning ei jõudnud endale töökohta leida. Isik remontis kodus tehnikat. Varasemalt on isik töötanud keevitajana, traktoristina ja autoremondilukksepana AS-is T ja M OÜ-s. Ta on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Lisaks on eelnevalt saanud töövõimetoetust. Kinnipeetaval on ülalpeetavaks poeg, kellele elatisraha maksis kokkuleppel. Enda sõnul tuli majanduslikult toime, samas toimetulekut mõjutas suuresti alkoholi tarvitamine. K-raha andmetel on isikul jooksvaid nõudeid 03.03.2023 seisuga 19 631,61 eurot, vabanemisfondis on 116,21 eurot. Vanglas olles on kinnipeetav nõus töötama. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik tööle asuda ettevõttesse F OÜ, mis tegeleb xxxx. Antud ettevõtte juhatuse liikme K. V.i sõnul on nad nõus Tarmo Heinsalule töökohta pakkuma. K. V.i sõnul on isik ka enne vangistust seal töötanud. Juhul kui Tarmo Heinsalul siiski ennetähtaegse vabanemise korral kindel töökoht puudub, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed toetused ja teenused. Rahvastikuregistri andmetel on isik vallaline, kuid tal on poeg R. H. (sündinud xxxx). Kinnipeetava vanemad on surnud. Pojaga on isikul suhe säilinud. Vestluse käigus nimetas kinnipeetav veel oma pereliikmeteks vennad A. ja J. H.. Üks vendadest on varem viibinud vanglas. Lisaks on isik suhtluses endise elukaaslase L. L.. Omavahelised suhted on normaalsed, suheldakse kirja ja telefoni teel. Enda sõnul isikul kriminaalkorras karistatud sõpru pole, kuid Tarmo Heinsalu on varasemalt karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud isikute grupis. Seega võib järeldada, et isiku tutvusringkonda on kuulunud või kuuluvad negatiivset mõju avaldavad isikud. Kinnipeetav on tunnistanud, et võib olla teiste poolt kergesti mõjutatav. Tingimisi ennetähtaegse menetluse raames on Tarmo Heinsalu enda lähedaseks märkinud A. L.. Telefonivestluses A. L.ga selgus, et ollakse peretuttavad, suhtlus sai alguse juba lapsepõlvest. A. L. sõnul on nende omavahelised suhted head. Samuti on head suhted kinnipeetaval A. L. abikaasa M. ja nende alaealise poja O.. A. L. sõnul nende peres alkoholi ei tarvitata ja perekonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud xxxx. Väidetavalt tarvitas isik
6. a alkoholi igapäevaselt, kuid viimasel ajal on tarbimine vähenenud. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, viimase kuriteo sooritas 17.05.
7. Samuti on isik alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides mitmeid kordi rikkunud liiklusnõudeid, tekitades aastaid tagasi ühel juhul ettevaatamatusest temaga samas autos viibinud isikule raske tervisekahjustuse eluohtlike vigastustega ning teisel juhul põhjustas ema surma. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Aastal 2012 laskis isik endale alkoholivastase süsti teha ning püsis poolteist aastat kaine. Viimast rooli istumist alkoholijoobes põhjendab isik asjaoluga, et purjus sõbrad tulid külla ja ta ei suutnud alkoholile "ei" öelda.
8. a lõpus läbis isik kriminaalhooldusel olles sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik saab aru, et alkoholi tõttu ongi tekkinud kõik probleemid, kuid tegudest nähtub, et läbitud programm ei ole piisavat mõju avaldanud ja Tarmo Heinsalul puudub motivatsioon alkoholist loobumiseks.
9. a läbis isik uuesti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja terapeutilistel alustel põhineva kognitiiv-käitumusliku programmi Jõud muutuda. Sõnades on isik motiveeritud alkoholist loobuma, viidates varasemale pikale perioodile, kui suutis kuritegevusest kõrvale hoiduda. Narkootikume isik ei tarvita. Isikul on anamneesis krooniline haigus, ta vajab jälgimist ja perioodiliselt ravi. Vabaduses sai isik varasemalt töövõimetoetust, enne vabanemist alustatakse selle taotlemist uuesti. Vanglas on isik võimeline töötama kergematel majandustöödel. Kinnipeetav vägivaldselt käitunud ei ole. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, grupi surve all võib ta käituda impulsiivselt. Eesmärkidena tõi isik välja tööle asumise ja vabanedes oma elu korda saamise, samuti ka põhihariduse omandamise ja juhilubade tegemise. Isiku kriminaalne käitumine peegeldab tema kuritegelikke hoiakuid. Korduvad kriminaalkuriteod 4 viitavad sellele, et isikul puudub motivatsioon muutusteks. Ametnikega suhtlemisel on isik viisakas. Kriminaalhooldusele on isikut määratud mitmel korral. Kahel juhul kulges see plaanipäraselt, kuid isik on hoidunud kõrvale ka ÜKT-st ja kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmisest ning sooritanud uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks vabaduse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Tarmo Heinsalu käitumist vabaduses mõjutab kõige enam see, kas ta suudab säilitada kainet eluviisi, hoiduda riskeerivast ja hoolimatust elustiilist, leida endale töökoha ning täita kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 38%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Tarmo Heinsalu tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 17.08.
10. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8 sätestatud kohustusi. Tarmo Heinsalu kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olnud piisavalt aega mõelda oma tegude üle. Ta on nõus lõpetama kõik suhted nende inimestega, kellega alkoholi tarvitas. Elama läheb ta A. L. juurde, kuna teab, et seal alkoholi ei tarvitata. Ta on lõpetanud xxxx ja õpib xxxx. Kui ta peaks nüüd vabanema, siis ta tahab minna kaugõppesse Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi xxxx. A. L.d tunneb ta juba väiksest peale, kui ta oli 6-7 aastane. Ta on ka enne üürikorteri võtmist A. L. juures elanud, kui läks elukaaslasest lahku, tal olid alkoholi probleemid ja tal ei olnud elukohta ning siis ta elaski A. juures, et mitte päris tänavale sattuda. Aga siis läks ta üürikorterisse xxxx, kus tulid probleemid. Ta saab ise ka aru, et on väga halvasti käitunud. Ta on mõjutatav oma sõprade poolt. Sellest ajast, kui ta
11. a kinni pandi, ei ole ta nendest mitte kellegagi suhelnud. Lapsega ja lapse ema L. L. on suhted praegu korras. Ta läheb tööle xxxx, kus käis ka nädal aega enne vangistust. Ta on aru saanud, et tal on alkoholiga probleeme. Kui peaks olema vajadus, siis ta on nõus minema süsti tegema või julgeb vähemalt abi küsida, varem ta ei julgenud kelleltki abi küsida. Kui ta elas elukaaslasega koos, siis ta suutis kaine olla ja ta arvab, et suudab seda ka nüüd. L. talust töökohta on kuskil 20 km. Transport on tööandja poolt seni kuni ta juhiload saab. Telefoni teel suhtleb ta pojaga igapäevaselt ja endise elukaaslasega paari päeva tagant. Poeg teab, et ta on vanglas. Ta jätkab vabaduses suhtlemist nii poja kui elukaaslasega. Kui ta xxxx elas, siis oli poeg suvel tema juures. Ta arvab, et kui alkoholiga probleeme peaks tekkima, siis ta esmajärjekorras pöörduks tuttava kriminaalhooldaja poole. Tal on kaks distsiplinaarrikkumist, esimene, mis on saadud eelmise aasta sügisel, oli selle eest, et ta tuli koolist ja asjade mapis oli õpetaja antud tintenpen, aga seda olla ei tohtinud ja selle eest määrati karistus, kuigi see koolis oli lubatud. Teine oli aasta lõpus, nad mängisid ees päevaruumis lauamängu, aga koridori peal toimus kaklus. Tema kuulis algul ainult kisa koridori pealt, vaatas sinna korraks ja läks mängima tagasi. Tuli välja, et keegi oli kedagi löönud ja kaamerast vaadati, et ta oli ka sinna vaadanud. Neid oli 14 inimest, kes kõik said selle eest ettekande, et ei teatanud vanglatöötajale kaklusest. Muidu vanglatöötajatega tal ei ole probleeme. Tal ei ole suhtlemisega olnud kunagi probleeme ja ta pole olnud vägivaldne. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Tarmo Heinsalu tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse 5 vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 31-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Tarmo Heinsalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis kohtuistungil, et pole nõus prokuröri arvamusega, kuivõrd kohtuistungil on Tarmo Heinsalu rääkinud oma probleemidest väga avatult. Tema mõttekäik on olnud selge ja ta on olnud siiras oma mõtetes. Ta selgitas ka kohtule, mis need distsiplinaarrikkumised täpselt olid, muidugi need olid vangla korra rikkumised, aga samas on see ka mõistetav, et kui ta tuleb koolist ja tal on kotis tintekas, mis ta on unustanud, siis ei ole see selline protest vangla korra vastu, vaid see on vaadeldav siiski inimliku eksimusena. Ja teine distsiplinaarrikkumine oli siis, kui leidis aset kaklus, siin me võime nüüd mõelda, kas ta nägi, mis ta nägi. Ka see rikkumine ei ole selline, mis oleks siis otseselt olnud vangla korra vastane või siis töötajate vastu suunatud. Seega leiab kaitsja, et kohus ei peaks vaatlema neid distsiplinaarkaristusi kui vangla korra vastaseid tegusid. Tarmo Heinsalu on omandanud põhiharidust, mis on ka väga positiivne. Ja mõte on tal jätkata põhihariduse omandamist ka vabaduses olles. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides, mis on tema mõtteviisi muutnud. Ta on endale selgeks teinud, et alkoholi tarbimine ei vii teda edasi. Ta on lõpetanud suhtlemise sõpradega, kes on olnud alkoholilembesed. Ta on otsustanud minna elama A. L. ja tema perekonna juurde, kus ei tarvitata alkoholi. Ta on otsustanud minna tööle F OÜ-sse. Tööandja pakub talle transporti tööle saamiseks ja vahel kui läheb kauem tööl, siis on tal võimalus ööbida ka tööandja juures. Kui alkoholiga peaksid probleemid tekkima ja ta ei saa ise hakkama, siis esmajärjekorras pöördub ta kriminaalhooldaja poole. Selline abiküsimise soov on tal tekkinud tänu nendele programmidele, mis ta vanglas on läbinud. Seega leiab kaitsja, et isik on tõsiselt võtnud sõltuvuse probleemi ja tahab sellega ka tegeleda edaspidi vabaduses olles. Sotsiaalsete sidemete kohta ütles ta, et on olemas kontakt nii endise elukaaslase kui ka pojaga. Poega on ta varem ka materiaalselt toetanud. Kriminaalhooldused varasemalt on kahel juhul hästi kulgenud. Kaitsja leiab, et isiku soov alkoholist loobuda peaks siis tulevikus hoidma teda kuritegude toimepanemisest. On selgelt näha, et isik tahab oma elu korda seada. Seega leidis kaitsja, et kõik alused isiku vabastamiseks on olemas ja palus kohtul ka selline otsus teha. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Tarmo Heinsalu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Tarmo Heinsalu kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui poole talle mõistetud 3 aasta 3 kuu pikkusest vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 1 6 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus analoogsete kuritegude eest viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud xxxx. Kinnipeetav on sõnades motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma ning väidab, et mõistab, et tema probleemid on alguse saanud just alkoholist. Vangistuses on ta läbinud ka sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Samas nähtub isiku iseloomustusest, et
12. aasta lõpus läbis ta kriminaalhooldusel olles sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid pärast seda on ta siiski jätkanud alkoholi tarvitamist ning pannud toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et kinnipeetav suudab vabaduses alkoholist täielikult hoiduda, eriti arvestades seda, et ta on tunnistanud, et ta on sõprade poolt mõjutatav, alkoholi tarvitamise jätkamine aga suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. K-raha andmetel on kinnipeetaval jooksvaid nõudeid 19 631,61 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 116,21 eurot. Tasumata nõuded võivad hakata mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut vabaduses, sest suur osa tema teenitavast sissetulekust läheb nõuete katteks. Varasemalt on isiku majanduslikku toimetulekut mõjutanud suuresti ka alkoholi tarvitamine. Karistusregistri õiendist nähtub, et isikule on varasemalt korduvalt antud võimalusi oma karistust vabaduses kanda, ta on olnud karistusest tingimisi vabastatud KarS § 73 lg 1 alusel ilma käitumiskontrollita, vangistus on asendatud üldkasuliku tööga ning ta on olnud karistusest tingimisi vabastatud KarS § 74 lg 1 alusel ühes allutamisega käitumiskontrollile. Kuid kõikidel juhtudel on karistuse ärakandmine vabaduses ebaõnnestunud. Viru Maakohtu 27.07.2018 otsusega karistati isikut vangistusega 5 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Karistusregistri õiendist nähtub, et uue kuriteo pani isik toime juba 25.09.
13. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega asendati isikule mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati isik käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 30.12.2019 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja Tarmo Heinsalule mõistetud ärakandmata karistus 4 kuud 26 päeva vangistust pöörati täitmisele, sest isik hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Viru Maakohtu 28.07.2020 otsusega karistati isikut vangistusega 1 aasta 6 kuud (kuritegu on toime pandud 26.07.2020), millest KarS § 74 lg 2 alusel pöörati koheselt täitmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga, katseajaks (28.07.2020-27.07.2022) allutati Tarmo Heinsalu kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et uue kuriteo pani Tarmo Heinsalu toime 17.05.
14. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt, kuna tema senine elukäik on näidanud, et motivatsioon muutusteks puudub. Lisaks on kinnipeetava puhul täitmata üks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, kuna iseloomustusest nähtub, et isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema suutlikkuse teha seda vabaduses. Kinnipeetavat positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks on töötamine ja õppimine vanglas ning samuti see, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid Jõud muutuda ja Sotsiaalsete oskuste arendamine. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena välja tuua selle, et tal on 7 olemas elukoht peretuttavale kuuluvas talus ning võimalik asuda tööle F OÜ-s. Kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates, ei kaalu kohtu hinnangul aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates käesolevalt põhjendatud Tarmo Heinsalu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 208,56 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eelpool nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
15. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
16. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 03.05.2023 kohtumäärus 1-21-3595 jõustus
17. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent