1-14-10916/163

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. mai 2023 Kohtuasja number 1-14-10916 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksei Lavrenovi (isikukood 35907060018) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Aleksei Lavrenovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Iris Asuküla Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksei Lavrenovi kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. aprilli 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Aleksei Lavrenovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Lavrenovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
7. Viru Maakohtu
8. aprilli 2023 määrusega jäeti A. Lavrenov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. A. Lavrenov kannab alates
9. oktoobrist 2014 temale Viru Maakohtu
10. jaanuari 2016 otsusega mõistetud 11-aastast vangistust. A. Lavrenovi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused pole kindla elukoha puudumise ning seega ka ennetähtaegse vabastamisega kohustuslikult kaasneva käitumiskontrolli kohaldamise võimatuse tõttu täidetud. Samuti ei saaks A. Lavrenovi vabastada ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste poolest. A. Lavrenovi on kriminaalkorras karistatud 6 korda ning vabaduses on ta viibinud vaid lühikesi perioode. Kõik tema kuriteod on olnud seotud vägivallaga, enamus neist rasked isikuvastased kuriteod. Istungil avaldas A. Lavrenov, et ta ei saa aru, miks on ta alates
11. aastast vanglas. Seega ei teadvusta A. Lavrenov oma tegude tagajärgi ega ole oma hoiakuid muutnud. Veel on A. Lavrenov avaldanud, et ta ei kavatse viimase kuriteoga seotud võlgu maksta, sest ta ei tunnista ennast kuriteos süüdi. Viimati karistati teda tapmise eest: ta peksis koos teiste isikutega kannatanut karguga kehapiirkonda, rusikatega vastu nägu, pead ja keha ning noaga vasaku sääre piirkonda, samuti kägistas telefonilaadija juhtmega. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et A. Lavrenovi retsidiivsusrisk peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal, kuid kohtul sellist veendumust ei ole. Pelgalt eeskujulik käitumine vangistuses A. Lavrovi edasist kuritegevusvaba elu ei taga.
12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Lavrenovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, paludes maakohtu määrus tühistada ja A. Lavrenov ennetähtaegselt vabastada. A. Lavrenov on väga motiveeritud oma hoiakuid ja eluviise muutma. Kinnipeetav on läbinud mitu sotsiaalprogrammi ning on olnud pidevalt tööga hõivatud. Ta ei väljenda kriminaalseid hoiakuid. A. Lavrenovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tal on olemas tugivõrgustik. Kinnipeetav kahetseb oma kuritegu. Tal on tulevikuks realistlikud plaanid. A. Lavrenov soovib elada kainelt. Ta on vanglas oma õiguskuulekust tõestanud. A. Lavrenovi tähtaegsel vabastamisel pole võimalik teda kontrollida ega abistada. Kinnipeetav saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Kohus märkis, et A. Lavrenovil ei ole vabastamisjärgset elukohta. Vangla iseloomustusest nähtuvalt saab A. Lavrenov aga elada korterites, mida hakkab koos vendadega remontima ning samuti on tal võimalik elada Järve ühiselamus või rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses „Uus Põlvkond“.
13. Kohtukolleegiumi hinnangul ei teinud maakohus viga, kui leidis, et A. Lavrenovi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik juba elukoha puudumise tõttu. Kui isegi öelda, et A. Lavrenovi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, on tema vabastamata jätmine ikkagi õiguspärane. Eelkõige A. Lavrenovi korduvad rasked vägivaldse kuriteod, tema varasemate vangistuste ebatõhusus ning tema suhtumine oma varasematesse kuritegudesse annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud A. Lavrenovi uute kuritegude ohtu jaatades kaalutlusviga. Seepärast leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ning A. Lavrenovi kaitsja kaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jääb see kaebus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
14. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määruse analüüsimisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 60 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Lähtudes KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Lavrenovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2