KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 26. mai 2023 1-13-4929 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Ivar Voit
(37612076025)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- aprilli
- a määrus Ivar Voit Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Ain Tali RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Ivar Voit kannab talle Harju Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 113 järgi mõistetud 8-aastast vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõistetud karistuse võrra. 11-aastast liitkaristust kannab ta alates
- jaanuarist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- detsembril
- Vangla esitas maakohtule materjalid I. Voidi vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei soosi seda. Sama arvamust jagab prokuratuuri esindaja.
- Maakohus I. Voiti ei vabastanud. I. Voidi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (KarS § 76 lg 2 p 2). Materiaalseid aluseid analüüsides leidis kohus, et I. Voiti positiivselt iseloomustavad asjaolud on elukoht elukaaslase ja ühise alaealise lapsega ning head lähisuhted. Enne vangistust kuulus I. Voiti suhtlusringkonda palju kriminaale, kellega ta enam ei suhtle. Enda sõnul on ta aru saanud, et peaks omama rohkem õiguskuulekaid tuttavaid. Isiku mõjutatavusele viitavad varasemad grupiviisilised kuriteod. Riskivale ja hoolimatule elustiilile osutavad korduvad seaduserikkumised, vägivalla kasutamine ning enesekeskne mõtlemine. I. Voit tunnistab, et käitub aeg-ajalt impulsiivselt.
- Töötamise registri andmetel ei ole I. Voit kunagi ametlikult töötanud. I. Voidi väitel on ta töötanud Katoen Natil Eesti AS-is, Muuga sadamas ja Balti Laevaremonditehases. Enne vangistust oli ta töötuna arvel ja tegeles juhutöödega. Vabanedes tagaks ametliku sissetuleku töökoht Komplex Teenused OÜ-s. I. Voidil on raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, majanduslikku toimetulekut võib survestada sõltuvusainete võimalik taastarvitamine. Täitemenetluse registri andmetel on kinnipeetaval tasumata 3195,58 eurot kahjuhüvitist kriminaalasjas. Kuivõrd isik on varem toime pannud kuriteo majandusliku kasu eesmärgil, võib tasumata nõue avaldada I. Voidi toimetulekule survet.
- Kinnipeetaval on probleeme alkoholiga – ta on joobes pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Vangistuses on I. Voidil tekkinud motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. I. Voit oli sünteetiliste opiaatide juhutarvitaja. Teda on korduvalt karistatud NPALS-i alusel narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses. Istungil avaldas I. Voit kindlusega, et saab alkoholi ja narkootikumideta elada. Kohtu hinnangul on kontrollitud keskkonnas selline plaan toimiv, ent vabaduses ei pruugi olukord kujuneda lihtsaks. Alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, I. Voit võib tagasi pöörduda tarvitamise juurde ning toime panna uued kuriteod. Positiivsena arvestas kohus I. Voidi osalemise individuaalnõustamises, „Eluviisitreeningus“ koos jätkutegevustega, vestlused psühholoogiga ning „Agressiivsuse asendamise treeningus“ osalemise koos jätkutegevustega. Positiivne tagasiside ning osavõtt programmist „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“ näitab, et I. Voit kasutab vangistust enese arendamiseks.
- Tähelepanuta ei saa jätta, et I. Voit keeldub töötamisest antisotsiaalsete hoiakute tõttu. Kohtu hinnangul on tegemist subkultuurse hoiaku ja käitumisega. I. Voidil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust – kartserkaristused pikkusega 9-18 päeva. Süüdlane, kes jätkab range järelevalve tingimustes õigusrikkumisi, ei veena kohut enda muutumises. Kuna vangistusaegset käitumist peetakse tulevase käitumise oluliseks näitajaks, ei ole karistus eesmärki täitnud. Alusetu korduv tööst keeldumine ja järjekindlus vangladistsipliini rikkumisel näitab, et I. Voit võib vabaduses hakata reegleid rikkuma. Iseloomustuse kohaselt suhtleb I. Voit ametnikega viisakalt ja rahulikult. Samas on ta võimeline oma tahtmise saamiseks kasutama vägivalda (
- aprillil 2019 kasutas ta vägivalda kaaskinnipeetava suhtes. Tegemist oli imiteeritud kaklusega eesmärgiga saavutada endale sobiv ümberpaigutus). I. Voit süüdistab probleemides teisi või saatust, võib kergekäeliselt teiste inimeste tegusid tõlgendada otsese solvangu või endavastase ründena. Tema oskus teiste inimeste seisukohtadega arvestada on puudulik ja empaatiavõime pinnapealne. Kuritegelikud hoiakud on välja kujunenud noorukieas. Isik on ustav vangla kriminaalsetele väärtustele.
- a keeldus I. Voit umbes kolm kuud vastu võtmast toitu ebasobivalt toidujagajalt, mis samuti väljendab antisotsiaalseid hoiakuid.
- Kuuel korral kriminaalkorras karistamisele vaatamata ei ole I. Voit enda jaoks vajalikke järeldusi teinud, s.o hirm karistuse ees tema seaduskuulekust ei mõjuta. See viitab kriminaalse käitumise pidamist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Vangla hinnangul I. Voit ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ei väärtusta, ega näe mõtet oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Taoline iseloomustus ei kinnita veendumust, et I. Voit ühiskonda ei ohusta.
- Kokkuvõtvalt pidas kohus asjaolude kaalumisel positiivsetest (elu- ja töökoht, lähedaste toetus) kaalukamateks isiku varasemat kriminaalset elukäiku, kahte luhtunud kriminaalhooldust, mille ajal I. Voit rikkus kontrollnõudeid ja sooritas uue kuriteo ning käitumist vangistuse ajal. Ehkki isikul on töökoht, sisustas ta ka varem oma aega tööga ning toetavad lähedasedki ei takistanud I. Voidil varasemalt kuritegusid toime panemast. Kriminaalhooldusega ei ole võimalik kuritegusid ära hoida, kuivõrd varasemad 2 kriminaalhooldused on luhtunud, mis näitab, et käitumiskontroll ei evi uusi kuritegusid ärahoidvat mõju. MÄÄRUSKAEBUS
- I. Voit palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
- Määruskaebuse esitaja palub arvestada kõikide iseloomustuses välja toodud positiivsete asjaoludega. Asjaolud on määruses küll välja toodud, pööramata neile siiski küllaldast tähelepanu. I. Voit on läbinud kõik programmid täie tõsidusega, tehes vastavad järeldused. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elu- ja töökohaga, soovib kasvatada ja toetada alaealist last ning tagada talle hea hariduse.
- Määruses puuduvad põhistused töötamisest keeldumise asjaolude kohta. Arvestatud ei ole, et
- a puuduvad I. Voidil distsiplinaarkaristused, kuna vangla muutis oma seisukohta ja vange enam tööle ei sunnita. Tööst keeldumised olid rahumeelsed.
- Ebaõige on kohtu hinnang uute kuritegude tõenäosuse osas. I. Voit on vanglas viibinud 10 aastat 4 kuud ja läbinud kõik kasvatuslikud programmid. Seetõttu ei ole usutav, et ta jätkaks ettearvamatut ja impulsiivset käitumist ning paneks toime uusi kuritegusid.
- Vabanemisel on I. Voidil kindel elukoht, kuhu ta asub elama elukaaslase ja alaealise lapsega. Elukaaslasega on hea ja toetav suhe. I. Voidil on garanteeritud töökoht. 46-aastasena on viimane aeg end muuta. Karistuse lõpunikandmisel ei pruugi nii head olukorda enam olla. Elu- ja töökohta hindas positiivseks ka maakohus, ent ei arvestanud sellega küllaldaselt.
- Maakohus võiks rohkem arvestada kindlat soovi elada vabaduses korralikult, sh soovi lapsega suhelda ja teda abistada. Iseloomustuse koostaja on kahjuks teinud järeldused karistuse eelnevale ajale tuginevalt. Alkoholi- ja narkosõltuvust I. Voidil ei ole ning nendest pahedest prii suudab ta olla ka vabaduses.
- Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et I. Voit soovib vabanedes asuda likvideerima võlgnevusi (3866 eurot). Maakohus ei arvestanud seda, et
- aprillil 2023 vabastas kohus tsiviilasjas nr 2-14-6123 I. Voidi osaliselt rahalistest kohustustest, ülejäänud võlgnevuse soovib I. Voit hüvitada II pensionisamba arvelt tagastatavast rahast. Korraldused selleks on I. Voit juba teinud.
- Ebaõige on seegi, nagu poleks I. Voit töötamise registri kohaselt kunagi ametlikult töötanud (vt Maksu- ja Tolliameti tõend nr 8-8/1128-1). Väär on seegi, nagu oleks I. Voidil raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ning tema majanduslikku toimetulekut võib survestada sõltuvusainete võimalik taastarvitamine. Kohus luges positiivseks asjaolu, et I. Voit osales aktiivselt Corrigo individuaalnõustamisel ja läbis ´“Eluviisitreeningu“ jätkutegevustega, mille tulemusena on ta aru saanud sõltuvusainete tarvitamise negatiivsest mõjust oma elule ning tal on motivatsioon vabanemisjärgselt loobuda alkoholist ja narkootikumidest.
- I. Voit on teadlik peamistest riskikordadest ja himuga toimetuleku mehhanismidest, psühholoogiga vestlustel jõudis I. Voit arusaamale, millised tagajärjed tema kuriteoga kaasnesid ja miks ta selle toime pani. „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle jätkutegevused läbis I. Voit aktiivselt, lõi temaatilisi seoseid, jagas meeleldi erinevaid kogemusi grupiga, lahendas huviga pakutud ülesandeid ja analüüsis viha paikapidavust. Praegu osaleb ta 3 kavavälises programmis „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. Seega vangistuse aega on I. Voit kasutanud otstarbekalt enese arendamise ja ühiskonna huvides. I. Voit kinnitas ka istungil enese muutumist. Ta vabaneb 7 kuu pärast. Parem oleks vabaneda suvel, sest oma elu tuleb üles ehitada 0-st.
- Määrusest ei tulene, millel põhineb negatiivne ohuprognoos. I. Voit juhib tähelepanu sellele, et kannab karistust IV. üksuses, kus on kõige rohkem vangidevahelisi vägivaldseid konflikte, ent temal need puuduvad, sest ta oskab käituda seaduskuulekalt – selles on aidanud teda sotsiaalprogrammid.
- Vangla iseloomustuses välja toodud arvulised näitajad ei näita ohtu uue kuriteo toimepanemiseks (vägivaldse kuriteo riskiprotsent on 40, üldise korduva kuriteo toimepanemise riskiprotsent 2 aasta jooksul on 36).
- Maakohtul tuli hinnata, kas I. Voidis on toimunud muutused seaduskuulekuse suunas. Olles kandnud üle 10 aasta vangistust, puuduvad üldpreventiivsed kaalutlused, mis välistaksid vabastamise. Karistuse eesmärgi täitmist näitab ka iseloomustus. Tehtut I. Voit kahetseb. Vähetähtis ei ole seegi, et kuni karistusaja lõpuni jääks I. Voit kriminaalhooldaja järelevalve alla, mil ta saab tõestada seaduskuuleka eluviisi järgimist, teda saab suunata ning lisakohustustega uue kuriteo riske veelgi maandada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Hinnates määruskaebuse argumente, puudub ringkonnakohtul põhjus I astme kohtu määruse tühistamiseks.
- I. Voit heidab maakohtule ette kaalutlusviga selles, et tuues välja küll positiivsed asjaolud, jäeti neile küllaldane tähelepanu pööramata. Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud – I astme kohus on piisava selgusega välja toonud kaalutlused, miks ka läbitud programmid ning vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning pere olemasolu ei veennud kohut selles, et I. Voidi karistuse eesmärgid oleksid täidetud.
- Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas teda ei vabastatud, kui tema riskiprotsendid on väiksed. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktikas ollakse juba mõnda aega seda meelt, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustades arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt TrRKo määrus asjas nr 1-16-6652/40).
- Peaasjalikult keskendubki I. Voit sellele, et on vanglas viibinud 10 aastat 4 kuud ja läbinud kõik kasvatuslikud programmid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes kasvatuslike programmide läbimisest ja nende tagasisidest teha järeldusi isiku tulevase õiguskuulekuse osas, kui süüdlase muu käitumine vangistuses viitab valmidusele reegleid rikkuda, kriminaalsetele väärtustele truuks jäämisele ning manipulatsiooni teel oma eesmärkide saavutamiseks rikkumise toimepanemisele. Vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Võimalik on olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja 4 lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
- juuni
- a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84). Seetõttu tuleb kinnipeetav vangistustähtaja lõppedes vanglast vabastada, olenemata sellest, kas VangS § 6 lg-s 1 ette nähtud vangistuse täideviimise eesmärk – kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine – on selleks ajaks saavutatud. Seevastu süüdimõistetu vabastamine KarS § 76 alusel tuleb kõne alla üksnes juhul, kui on põhjendatud alus arvata, et vangistuse eesmärk on saavutatud juba enne vangistustähtaja lõppu: isik on muutunud õiguskuulekaks ega kujuta endast enam õiguskorrale ohtu. Otsustamaks vangistuse eesmärgi täidetuse üle, pole aga esmatähtis mitte vangistuse kestus, vaid see, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
- Määrusele heidetakse ette põhistuste puudumist töötamisest keeldumise asjaolude hindamise osas. Etteheitega nõustuda ei saa – maakohus arvestas seda, et I. Voidil puuduvad tööst keeldumiseks põhjused ning pidas rikkumisi rasketeks. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja püüdnud endale tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristuste tähendust vähendada. Kohtukolleegiumi hinnangul on tööst keeldumise eest määratud karistused I. Voidi suhtumise ja sellest lähtuva retsidiivsusriski indiitsina kõnekad. Ka Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et tööle asumise korraldustele mitteallumist saab pidada raskeks rikkumiseks. Kinnipeetavate töötamist on seadusandja VangS § 37 lg-st 1 nähtuvalt pidanud oluliseks taasühiskonnastamise viisiks, mistõttu töökohustuse täitmisest keeldumine seab ohtu vangistuse eesmärkide saavutamise. (Riigikohtu halduskolleegiumi
- oktoobri
- a otsus nr 3-15-3133/29, p 17 ja
- septembri
- a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 26). ITK kohaselt näeb vangla riskitegurina isiku majanduslikku olukorda, kuritegelikke hoiakuid ja majanduslikku toimetulekut ning töötamise eesmärgina tööharjumuse ja sissetuleku tekkimist ning võlgnevuste likvideerimisega tegelemist. Need karistuse eesmärgid on jäänud täitmata. Võlgade likvideerimise menetluses jäi 49 902 euro suuruse võlast tasuda 3866 eurot. Ringkonnakohus nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et pakutavast majandustööst keeldumine näitab, et kinnipeetav ei ole huvitatud oma võlgnevuste likvideerimisest. Vanglas toetavad I. Voiti materiaalselt tuttavad ja pereliikmed. Seega võib majanduslikus toimetulekus näha endiselt ohtu uute kuritegude toimepanemiseks.
- Kaalutlusõiguse rikkumist ei saa täheldada positiivsete asjaolude arvestamata jätmises või nendele vale kaalu andmises – nii on maakohus juba arvestanud määruskaebuses taas välja toodud asjaolusid nagu ITK täitmine ning kindla elu- ja töökoha omamine ning I. Voidi vabanemisjärgseid tingimusi. Küll aga ei veennud see kogumis kohut, et I. Voidi uue kuriteo risk oleks madal. Samal arvamusel on ka allakirjutanud. I. Voidi varasem elukäik on olnud kuritegelik – kuuest kuriteost kolm olid vägivaldsed (röövimine, kehaline väärkohtlemine, raske tervisekahjustuse tekitamine, tapmine). Viimase kuriteo sooritas ta samas majas elava kannatanu suhtes. Seega ei hoidnud pere (sh väikelapse) lähedalolek ära rasket isikuvastast kuritegu. Ringkonnakohtu arvates on I. Voidist tulenev vägivaldusoht endiselt suur. Murettekitav on seegi, et kuritegude toimepanemise muster ja isiku käitumine kordub, kuritegude vägivaldsusaste on suurenenud. Ehkki probleemide lahendamise oskuse ja sõltuvusprobleemidega vanglas tegeletakse, on osadel vanglaiseloomustuses välja toodud I. Voidi hoiakuid, mõtlemist ja käitumist iseloomustavatel riskidel ja ohtudel on maakohus ka peatunud. I. Voidi iseloomustuse kohaselt soodustavad kuritegude toimepanemist impulsiivsus ja kättemaksumotiiv, tegusid iseloomustab ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja ükskõiksus tagajärgede suhtes. Neljas vangistuski viitab sellele, et I. Voit karistusest järeldusi ei tee. 5
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6