KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 1. juuni 2023 1-22-4089 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Rainer Müllerson
(37302092735)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus Rainer Müllerson Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Liis Lillemets RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rainer Müllerson tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
- juuli 2022 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Teda karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- juuli
- Karistusaja lõpp saabub
- novembril
- Tartu Vangla esitas materjalid R. Müllersoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ja soosib seda. Prokuratuur nõustub vangla arvamusega.
- Kohus tuvastas formaalsed eeldused R. Müllersoni vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 1 p 1 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, R. Müllersoni on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Teda on karistatud eriliigiliste kuritegude eest nagu röövimine, vargus ja korduvad mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, varasemalt materiaalse kasu saamine, mõjutatavus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Kuriteod ei ole valdavalt ette planeeritud.
- Heaks luges kohus R. Müllersoni käitumise vangistuses. R. Müllerson töötab ning on paigutatud avavanglasse. Tema üldine käitumine on õiguskuulekas. R. Müllerson läbis sotsiaalprogrammi ja osales struktureeritud vestlustel alkoholi liigtarvitamise ja tagasilanguse ennetamise teemal, tunnistab alkoholi liigtarvitamise probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Tal on elukoht ema juures ja lähedaste toetus (samas need asjaolud varem kuritegusid ära ei hoidnud).
- Vabastamise vastu räägib R. Müllersoni alkoholiprobleem – enamus kuritegusid on ta toime pannud alkoholijoobes. R. Müllerson tunnistab alkoholiga liialdamist ning probleemkäitumist, ent ta ei saa pidama ja kaldub „tsüklisse“. Kinnipeetav on proovinud alkoholi kontrolli alla saamiseks erinevaid meetodeid. Varasema karistuse kandmise jooksul (
- aastal) läbis ta sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Sama programmi läbis ta kriminaalhooldusel
- aasta alguses. Läbiviija tagasiside kohaselt töötas R. Müllerson kaasa ja oli veendunud, et suudab alkoholi tarbimise lõpetamise eesmärki hoida. Paraku programmide läbimine ei avaldanud R. Müllersonile piisavat mõju. Seoses alkoholi tarvitamisega esineb oht uue kuriteo sooritamiseks. R. Müllerson on kuriteod toime pannud hetkeajendil, korranud samu vigu, tarvitanud alkoholi ja sõitma läinud. Kuritegude põhiriskiks on mõtlematus ja probleemide lahendamatus. Isik kannab karistust korduva joobes juhtimise eest. Probleemi lahendust näeb ta aga endale sõiduki soetamises. Ilmselgelt ei mõista R. Müllerson alkoholi tarvitamisega kaasneva olukorra tõsidust. Tema õigusvastane käitumine võib kaasa tuua väga raskeid ja tõsiseid tagajärgi nii talle endale kui kaasliiklejatele. Uute kuritegude risk ei ole väike. MÄÄRUSKAEBUS
- R. Müllerson palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega.
- Vabastamist toetavad prokurör ja vangla. Viimase seisukoht tuleneb R. Müllersoni käitumisest vangistuses ja tegudest. Praegu kannab R. Müllerson juba 5 kuud vangistust avavanglas, mis näitab tema pingutusi ning madalat uue kuriteo riski.
- Varem polnud R. Müllerson teadlik armastatud pere ja kodu kaotamise valust. Vangistusaegne käitumine viitab elu muutmisega alguse tegemisele. R. Müllerson läheb ema juurde elama. Vana haige ema vajab abi ja ootab R. Müllersoni ning toetab teda. Keeldude rikkumise korral paigutatakse R. Müllerson tagasi vanglasse, mida ta ei soovi.
- Vangla iseloomustuses on kuritegude soodustegurina välja toodud alkoholi kuritarvitamine. Kohus pidas seda uue kuriteo riskiteguriks. R. Müllerson lubab endaga tööd teha. Alkoholiga seotud käitumist ei muuda vangla, vaid inimene ise – nüüdseks on R. Müllerson valmis muutuma. Kohus eiras tahtlikult R. Müllersoni lubadusi teha alkoholivastase süsti ja nõusolekut igakuiselt vereproovi anda. Kohus tõi küll välja positiivseid asjaolusid, ent tegi otsuse siiski eelneva elukäigu pinnalt. Arvestama peaks aga tehtud pingutusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaebaja väidete teravik on suunatud ringkonnakohtu veenmisele selles, et vanglas toimunud muutused annavad aluse ta vabastada. Kaalutlusõiguse rikkumist näeb R. Müllerson selles, et kohus arvestas liialt tema varasemat elukäiku, jättes tähelepanuta tehtud pingutused ning lubadused anda igakuiselt vereproovi ning teha alkoholivastane süst.
- Ringkonnakohus soostub maakohtuga selles, et R. Müllersonist tulenev risk uusi kuritegusid korda saata ei ole praegusel ajal väike. Esmalt heitis määruskaebuse esitaja kohtule 2 ette vangistusaegsete pingutuste arvestamata jätmise – nimelt kannab ta juba
- kuud karistust avavanglas, mis kaebaja arvates näitab üht: tema madalat uue kuriteo riski. Allakirjutanute arvates vaagis maakohus piisava põhjalikkusega R. Müllersoni käitumist vangistuses, jätmata seejuures tähelepanuta tõika, et süüdlane kannab vangistust avavanglas, on läbinud sotsiaalprogrammi ja vestlused ning tema üldist käitumist saab pidada heaks. Küll aga ei veennud maakohut R. Müllersoni vabastama tema eelnev elukäik, süüdlase isik ega kuritegude asjaolud.
- R. Müllersoni heale käitumisele vaatamata ei veena tema lubadused ringkonnakohut. R. Müllersoni varasem elukäik näitab, et tegemist ei ole usaldusväärse inimesega. Olles kriminaalkorras karistatud kümnel korral, kannab ta juba kolmandat reaalset vangistust. Uue kuriteo pani R. Müllerson toime katseajal, kui teda prooviti kriminaalhoolduslike meetmetega mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Sarnaselt praeguse teoga, juhtis R. Müllerson eelneval korral samuti mootorsõidukit alkoholijoobes. Talle mõisteti Tartu Maakohtu
- augusti 2021 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi karistus, millest kantuks loeti vahi all viibitud aeg (1 kuu 23 päeva), samas kui ülejäänud vangistus (1 aasta 4 kuu ja 7 päeva) asendati üldkasuliku tööga. Umbes 4 kuu pärast esitas kriminaalhooldaja esimese erakorralise ettekande, kuna R. Müllerson oli rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja jätnud esimese laboratoorse vereanalüüsi tähtajaks esitamata. Jaanuarikuise CDT vereanalüüsi näit oli kõrgem kui detsembrikuus esitatud analüüsi näit. Maakohus erakorralist ettekannet karistuse täitmisele pööramiseks ei rahuldanud, vaid pikendas katseaega ja käitumiskontrolli aega kahe kuu võrra, s.o. kuni
- maini
- Järgmise erakorralise ettekande esitas ametnik juba
- juulil 2022, ent Tartu Maakohtu
- augusti
- a taotluse läbi vaatamata jätmise määrusest nähtub, et R. Müllerson oli Tartu Maakohtu
- juuli 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4089 süüdi tunnistatud. Ta tabati mootorsõiduki joobes juhtimiselt
- juulil
- Seega näitab isiku käitumine selgelt, et vahi all viibitud aeg ei pannud teda elu üle järele mõtlema, kriminaalhoolduse ajal tekkisid üsna peagi probleemid ning karistushirm ei pelutanud R. Müllersoni uuest sarnasest õigusrikkumistest hoiduma.
- Ringkonnakohus leiab, et isiku võimaliku õiguskuulekuse heaks indikaatoriks on tema varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Karistused peaksid panema inimest uute kuritegude toimepanemisest loobuma. R. Müllersoni puhul see siiski nii pole olnud. Korduvkaristatus ning samasse käitumismustrisse langemine näitab, et R. Müllerson ei tee karistustest vajalikke järeldusi – keeldude rikkumise tagajärgedest oli ta teadlik varemgi, ent pani katseajal toime uue samalaadse õigusrikkumise. Süüdlase minevikukäitumist arvestades ei ole tegemist usaldusväärse inimesega, kes tuleks vabastada üksnes lubadustele tuginedes. Tõhus abi resotsialiseerumisel, sõltuvuskäitumisega tegelemisel ja käitumiskontroll ei ole varasemalt end õigustanud. Maakohus osutas, et varasemad programmidki ei hoidnud uusi kuritegusid ära.
- R. Müllersoni arvates näitab tema käitumine vangistuses mõistmisele jõudmist, et oma elu tuleb muuta ja sellega alustamist. Ringkonnakohtusse satub päris palju nende isikute kaebusi, kes vanglas hästi käituvad. Normikuulekas ja korrektne käitumine peakski olema normaalsus. Tavapärane on seegi, et alkoholi pikaaegsest mürgistusest vanglas taastuvad inimesed saavad aru oma tegude ohtlikkusest, kahetsevad ning mõistavad tegude tagajärgi oma lähedastele. Alkoholi vaba kättesaadavuse tingimustes kipuvad aga pikaaegselt sõltuvusainete küüsis olevate inimeste lubadused peagi ununema. R. Müllerson küll kinnitab, et on nüüd valmis muutuma, ent tema varasem elukäik näitab, et lihtsaks ei pruugi lubaduste täitmine kujuneda. Ülemäära suurt lootust ei saa panna ema toetusele. R. Müllerson isegi märgib, et hoopis haige ema ise vajaks hoolt ja abi. Reeglina on elus nii, et vanematel ei ole mõju oma täiskasvanud lapsi ümber kasvatada. Lubadus teha süst ning anda vereproove ei veena samuti maakohtu 3 lahendist erinevat otsustust tegema – Tartu Maakohtu
- veebruar
- a määrusest nähtub, et R. Müllerson rikkus eelmise kriminaalhoolduse ajal vereproovi andmise kohustust ja ehkki ta läbis enda sõnul Õnneklubi MTÜ-s alkoholi- ja suitsetamisevastase teraapia ning tal olid kodus alkoholi tarvitamise vastased tabletid ning ta andis erinevaid lubadusi, rikkus ta ikkagi kõige raskemal viisil seadust, pannes toime uue kuriteo.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Müllersoni ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Müllersoni karistuse eesmärgid on täidetud. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4