← Eesti

2-23-106455/21

Obsah (6)§ 100§ 96§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-106455 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A ja B hagi Y vastu elatise nõ

§ 100lg 4).

1

  1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid
  2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGEJATE NÕUE
  3. A ja B esitasid seadusliku esindaja kaudu 06.03.
  4. a maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmise nõude Y vastu. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustus. Laste igakuine vajaduste loetelu kohaselt kulub ühes kuus ühele lapsele 740 eurot ja teisele lapsele 748 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis 292 eurot kuus lapse kohta alates 14.02.
  5. a. Hagejad paluvad väljamõistetud elatis kanda Xi arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX iga kuu 15-ks kuupäevaks.
  6. Kostja vastusele esitatud omapoolses seisukohas märkisid hagejad, et on nõus elatise summaga 200 eurot kuus lapse kohta. Hageja esindaja märkis, et laste kulutused on ühes kuus 1 492 eurot. Laste isa on seisukohal, et laste ema varjab oma sissetulekuid, kuna ta on firma direktor. KOSTJA VASTUS
  7. Kostjal Yl ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas. Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 90 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest. Kostja materiaalne seis ei võimalda maksta elatist isegi seadusega ettenähtud määras. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime kaotus. Kostjale määratud diagnoosiga ei ole võimalik leida tööd. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetushüvitis summas ca 290 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna ta peab ennast ülal pidama võrdselt lastega, siis on ta võimeline maksma elatist 90 eurot kuus lapse kohta. Kostja arvab, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek võimaldab katta laste vajadusi suuremas osas kui kostja. Samuti ei nõustu kostja hagejate igakuiste kulude suuruse osas. Kostja on seisukohal, et kulud on ülepaisutatud, nt hommikusöögiks on märgitud kinder maiustused. Toidukulud 330 eurot lapse kohta, lapsed elavad koos perega ning peres valmistatakse toitu kogu perele, mitte eraldi igaühele. Hagejate seaduslik esindaja töötab Rootsis ja suurema osa kuust viibib väljaspool Eestit. Lapsed elavad koos vanaemaga (kostja emaga). Kostja on seisukohal, et ei ole reaalne, et kolme liikmelisel perel kulub kuus toidule ca 1 000 eurot. Lapsed käivad koolis kus on lõunasöögid tasuta. Samuti on arusaamatu taksokooli kütuse kulu. Kostjale teadolevalt viib lapsi kooli nende lell. Linnas on võimalus kasutada ühistransporti (bussi). Kostjale on teada, et
  8. a jaanuaris oli lastel õppevõlgnevus 135 eurot. Kostjal puudub info kas võlgnevus on tasutud, kuna laste isa keelas anda laste õpingute osas infot. Viru Maakohtu 13.02.
  9. a määrusega lõpetati hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühine hooldusõigus laste viibimiskoha 2 suhtes. Teistega seotud küsimustes sh ka hariduse osas säilib vanematel ühine hooldusõigus. Samuti oli kunstikooli õppemaks veebruari ja märtsi kuu eest tasumata. Kostja on seisukohal, et kulutused albumile ja pliiatsitele kuus 9,50 eurot on ülepaisutatud, 3,50 eurot kuus nimetatud kulule on usutavamad. Hügieenitarvete kulude osas ei ole vastuväiteid, kuid igakuised kulud riietele on ülepaisutatud. Kostja märgib, et hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista kuus elatist 584 eurot kuus, siis peab ka tema sellise summa laste ülalpidamiseks kulutama. Kostjal on kahtlus kas laste isa kulutab nimetatud summa igakuiselt laste ülalpidamiseks. Kostja märgib, et nõustub ja usutatav summa lapse ülalpidamiseks kuus on 431,28 eurot kuus. Samas seoses oma tervisliku ja materiaalse seisu tõttu on kostjal võimalik maksta elatist 90 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest.
  10. Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamist kompromissiga. Kohus märkis, et kui pooled ei suuda asja lahendada kompromissiga lahendab kohus asja kirjalikus menetluses.
  11. Menetlusosalised ei jõudnud kompromissi tingimustes kokkuleppele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
  13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  14. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
  15. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. A ja B on Y tütred. 10.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). 3 Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  1. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt alates 14.02.
  2. a (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) 200 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
  5. Alates 01.01.
  6. a muutus

elatise arvestamise regulatsioon. Kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta oli (kuni 01.04.

  1. a) ja alates 01.04.
  2. a on 249,78 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  4. aprillil. Keskmine brutopalk
  5. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Seega lähtub kohus 2022.a keskmisest brutopalgast 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis,

§-s 101 lg 3 baassumma on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi. 13.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt: -

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,20 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,20 + 50,55 =259,75 eurot (kuni 01.04.2023. a). Alates 01.04.2023. a on baassumma 249,78 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,78 + 50,55 =300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 14. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Hageja seaduslik esindaja kasvatab hagejaid. Seega saab käesolevas asjas arvestada hagejatele makstavaks peretoetuse suuruseks 80 eurot. 4 Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 259,75 - 40=219,75 eurot igakuine elatis (kuni 01.04.2023.

  1. a)ja alates 01.04.2023. a 300,33-40=260,33 eurot igakuine elatis. 15. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 16. TsMS § 231 lõike 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus. Kohus selgitas hagejate esindajale, et kompromissi mitte saavutamisel tuleb esitada kohtule tõendid hagejate igakuiste vajaduste kohta ja hagejate seadusliku esindaja sissetulekute ja varalise seisundi kohta. Hageja esindaja esitas kohtule hagiavalduse täienduse, milles nõustub elatise summaga 200 eurot kuus lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja ei ole enda majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud. 17. Kuivõrd TsMS § 230 lg 3-5 tulenevalt võib ülalpidamisasjas kohus koguda tõendeid ka omal algatusel, tegi kohus päringud pankadele, maksu- ja tolliametile, vararegistriteesse, saamaks andmeid vanemate varalise seisundi kohta. Kohtunõudele esitada kostja ja hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted ja andmed sissetulekute kohta, esitasid pangad ja Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohtule kostja ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted ja MTA isikute sissetulekute andmed. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Xile kuulub ½ korteriomandist aadressil xxx. Maanteeameti Liiklusregistri (ARK) andmete kohaselt omab X sõidukit Chrysler M1 (reg märk XXXXXX). MTA andmete kohaselt on Xile tehtud perioodil 01.05.2022. a kuni 30.04.2023. a väljamakseid summas 30,32 eurot (kohustuslik kogumispensioni väljamakse). SEB Pank teavitas, et X omab pangas arvelduskontot ja kogumiskontot. Kogumiskonto jääk on seisuga 04.05.2023. a null eurot. TÖRi andmetel X ei oma töökohta, kuid arvelduskontost nähtub, et kostja töötab Rootsis firmas XXX ja saab töötasu. 18. Laste isa märkis, et laste igakuised kulutused moodustavad ühes kuus 1 492 eurot ehk ühe lapse kulud kuus 746 eurot. Kohus on seisukohal, et esitatud kulud on ülepaisutatud. Eestis on 2023. aasta miinimumpalk 725 eurot ja keskmine brutopalk 1 685 eurot. Hagejate seadusliku esindaja väite kohaselt on laste kulud ühes kuus suuremad kui miinimumpalk. 19. Laste isa märgib, et lastele kulub juba hommikusöögiks kuus 396 eurot ja toiduraha kuus 660 eurot, kokku söögiraha 1 056 eurot. Antud väide on väheusutav. Kohus ei nõustu ka transpordikuludega lapse kohta 66 eurot kuus (132 eurot). Kohus nõustub kostja vastuväitega taksoteenuse suhtes. Linnas ei ole piiratud ühistranspordi kasutamine. Asjaolu, et laste isa sissetulek võimaldab lastel kasutada taksoteenust ei ole aluseks teiselt vanemalt taksoteenuse kulude sissenõudmiseks. Igakuiselt kulub lastele riietele ja jalatsitele 200 eurot. Kostja ei nõustu nimetatud kuludega. Kostja leiab, et põhjendatud on igakuiselt lapse kohta 50 eurot. Eluasemekulud kuus moodustavad kokku 100 eurot. Tervishoiukulud D-vitamiinid kuuks ajaks 5 16 eurot. Kostja märgib, et nimetatud kuluartikkel on ülepaisutatud, kuna D-vitamiine saab osta ka soodsama hinnaga. Kohus nõustub kostja väitega. Kulutused tütrele pliiatsite ja albumite ostmiseks kuus 9,50 eurot eest vaidleb kostja vastu, kostja on seisukohal, et igakuiselt ei kulu sellises summas joonistamiseks vajalike asjade ostuks, kuna kostja on ise seda eelnevalt teinud ja igakuine kulu oli 3,50 eurot. Hügieenitarvete kulude osas puudub kostjal vastuväide. Kostja on seisukohal, et igakuised kulud lapse kohta moodustavad 431,28 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt (perioodil november 2022. a kuni mai 2023.
  2. a)on hagejate seaduslikul esindajal olnud laste kulud: - laste vanaemale lastele raha kokku 2 460 eurot (2460/6= 410 eurot kuus), - õppekeskus Intellekt OÜ kokku 435 eurot. Hagejate seaduslik esindaja märgib igakuiselt 66 eurot. Pangakonto väljavõttest saab järeldada, et lastele tehtud ülekanded (C/laste vanaema nimele) moodustavad laste kulutusi, mis moodustavad keskmiselt 410 eurot kuus. Millele lisaks maksab hagejate seaduslik esindaja kooliraha kuus 66 eurot. Kokku on lapse kohta tehtud kulutusi 476 eurot. Nimetatud summa on usutatavam ja vastab lapse standartvajadustele. Kohus märgib, et elatise baassumma määratlemisel on võetud arvesse lapse standartvajadused (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 13-17 aastase lapse elatise standarteelarve on 412 eurot kuus, ja 7-12 aastase lapse 359 eurot). Kohus juhib hagejate esindaja tähelepanu asjaolule, et laste sissekirjutus on laste vanaema juures, kes laste kasvatamisega igapäevaselt ka tegeleb. 20. Kostja ei ole vastu elatise tasumisele, vaid elatise suurusele. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime kaotus. Kostja palub kohaldada

§ 102lõike 2.

Kostja materiaalne olukord ei võimalda maksta elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostja esitas töövõime hindamise eksperthinnangu, töövõimetoetuse määramise otsuse, töövõime hindamise otsuse. Kostja sissetulekuteks on töövõimetoetus ja toimetulekutoetus. Töövõimetoetuse määramise otsuse kohaselt on töövõimetuse suurus ühe kalendripäeva eest 8,6241 eurot (kuus 258,72 eurot), perioodil 27.02.

  1. a kuni 26.02.
  2. a. Toimetulekutoetust on kostja saanud alates 28.02.
  3. a kuni 26.04.
  4. a kokku summas 492,89 eurot. Kostja keskmine sissetulek on 422,68 eurot. Kostja esitas kohtule NNN OÜ pangakonto väljavõtte perioodil 01.10.
  5. a kuni 28.04.
  6. a, arvelduskontolt ei ole tehtud tehinguid ja jääk on null. Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on perioodil 01.02.
  7. a kuni 28.04.
  8. a tehtud Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt toimetulekutoetuse makseid summas 491,89 eurot. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kostjale kinnistuid ei kuulu, ARKi andmetel ei oma kostja sõidukeid, TÖR andmete kohaselt puudub kostjal töökoht. Äriregistri andmetel on kostja OÜ NNN juhatuse liige. Ettevõtte on registreeritud 25.02.
  9. aastal ning seisuga 02.05.
  10. a on ettevõttel maksuvõlgnevus 1 115,11 eurot ja deklaratsioonid esitamata. MTA andmete kohaselt ei ole Yle perioodil 01.05.
  11. a kuni 30.04.
  12. a tehtud väljamakseid. AS LHV Panga teate kohaselt omab Y pangas arvelduskontot, mille jääk on null. 6 Swedbank AS teate kohaselt omab Y pangas arvelduskontot. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuteks on töötukassast laekuv töövõimetoetus ning Kohtla-Järve Linnavalitsuselt toimetulekutoetus. Käesolevas asjas tugineb kostja asjaoludele, et ei ole võimeline oma sissetulekut arvestades hagejatele nõutud ulatuses elatist tasuma, samuti ei vasta nõutud elatise suurus laste tegelikele vajadustele. Xi ja Y majanduslikku seisundit iseloomustavate tõendite põhjal on ilmne, et vanemate majanduslik võimekus on erinev.
  13. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga, mitte hinnata üksnes laste mõistlikke kulusid ja vajadusi ning vanema kanda tuleb jätta selline osa laste vajaduste rahuldamiseks, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). Y pangakontode väljavõttest tulenevalt moodustavad tema sissetuleku, linnavalitsuse toimetulekutoetus, töötukassa töövõimetoetus. Püsiv sissetulek töötasu näol puudub. Kohus möönab, et kostja osalise töövõime tõttu võivad olla piiratumad ka tema võimalused tööjõuturul. Töövõime piiratus on asjaolu, mida saab lugeda mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 mõttes (elatise tasumiseks alla miinimummäära).

Eesti Töötukassa tõendiga on tõendatud nii kostja ajutine töökoha puudumine kui ka töövõime piiratus (osaline töövõime), millest tulenevalt võib olla raskendatud ka lastele ülalpidamise andmine. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb kostjal mõjuv põhjus, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Kohus ei ole tuvastanud kostjal vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Mõistlik ei ole kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul toime tulla.

  1. Kohus nõustub, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ning elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kohus on seisukohal, et kostja pakutud 90 eurot ei ole piisav lapse ülalpidamiseks. Hagejate esindaja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on umbes ca 10 korda suurem kui kostja sissetulek. Kostja igakuiseks sissetulekuks on umbes 422,68 eurot. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Samas tagab 120 euro suurune elatisemakse kuus ainult lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Riigikohus on märkinud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24.10.
  2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12).
  3. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad elatist alates 14.02.

  1. a, hagiavaldus esitati 06.03.
  2. Olukorras, kus kostja sissetuleku moodustavad töövõimetustoetus ja toimetulekutoetus, seab elatise tagasiulatuva nõude täitmine ebamõistlikku olukorda enda elementaarse toimetuleku. Kohus märgib, et tagantjärgi esitatud ülalpidamisnõue ei täida enam õigustatud isiku 7 ülalpidamise ülesannet ning paneb kohustatud isiku tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata. Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.
  3. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.
  4. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41).
  5. Eeltoodud põhjendustel ning arvestades mõlema vanema majanduslikku seisundit, aga ka eespool viidatud uuringus (vt otsuse p 19) toodud vajaduspõhise elatise suurust, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hagejate kasuks elatis 120 eurot lapse kohta iga kuu, so kokku 240 eurot kuus. Arvestades kostja sissetuleku suurust ei ole väljamõistetud elatis kohtu hinnangul kostja jaoks ebaproportsionaalselt suur. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab Ylt välja elatise A ja B ülalpidamiseks alates 06.03.
  6. a igakuiselt 240 eurot (120x2=240). Menetluskulude jaotus
  7. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.