1-13-4929/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. aprill 2023, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-13-4929 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Keili Rosar Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivar Voiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IVAR VOIT, isikukood 37612076025, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxx Karistuse kandmise algus 26.12.2012 ja lõpp 26.12.2023 Kohtuasja läbivaatamise aeg 12.04.2023 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta IVAR VOIT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.03.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivar Voiti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohus karistas Ivar Voiti
3. jaanuari 2013 otsusega KarS § 113 järgi vangistusega 8 aastat, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
4. märtsi 2011 poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra. Ivar Voiti liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o
5. jaanuarist
6. Karistuse lõpptähtaeg saabub
7. detsembril
8. 1 Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, millest neli karistust on arhiveeritud. Kuuest kuriteost on kolm vägivaldset kuritegu. Esimesel korral karistati isikut salajase varguse eest, mis oli toime pandud grupis. Teisel korral karistati teda salajase varguse eest, mis oli toime pandud grupis ning ettevaatamatuse tõttu vara hävitamise või rikkumise eest. Kolmandal korral karistati teda röövimise eest. Neljandal korral karistati teda laskemoona ebaseadusliku omamise eest. Viiendal korral karistati teda kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Praegune kuritegu on tapmine, mistõttu on võrreldes varasemate kuritegudega vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Kuritegude toimepanemise muster ja isiku käitumine kordub. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud sõltuvusprobleemide, puuduliku probleemide lahendamise oskuse ja impulsiivse käitumise tõttu. Kuriteod ei olnud ette planeeritud, sest isik tegutses impulsiivselt ehk hetkeemotsioonide ajendil. Röövimine ja salajased vargused on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja sõltuvuse rahuldamiseks. Vargused on toime pandud grupis, teised kuriteod aga mitte. Praeguse kuriteo toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, samuti impulsiivne käitumine ja kättemaksumotiiv. Kuritegusid iseloomustab isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, samuti ükskõiksus tegude tagajärgede suhtes (eelkõige eriline hoolimatus inimkeha kui väärtuse suhtes). Vanglas viibib Ivar Voit neljandat korda. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Ivar Voit avalikkusele kõrgohtlik. Oht seisneb laskemoona ebaseaduslikus omamises, röövimises, kergete ja raskete tervisekahjustuste tekitamises, tapmises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on eelnevalt alkoholi tarvitanud, kui teda provotseeritakse ja solvatakse ja konfliktolukordades. Samuti ka siis, kui ta ei oska lahendada tekkivaid probleeme seaduskuulekalt ehk ilma vägivalla kasutamiseta, vaid tegutseb impulsiivselt. Lisaks sellele veel ka siis, kui isikul on majanduslikud raskused, kui isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ega ole valmis loobuma kuritegelikest hoiakutest Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Ivar Voiti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Ivar Voit taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama hakkab perega, elukaaslase ja tütrega, töökoht on olemas firmas xxxx. Avaldas, et pole peret näinud alates
9. aastast, kuna ei tahtnud lastele mälestusi vanglast. Selgitas, et on aru saanud, et on oma elu valesti elanud ja lubas, et kohus ei näe teda enam kohtusaalis.
10. aprill tuleb tal Harju Maakohtust otsus kohustustest vabastamise menetluses, seitse aastat maksis võlgnevusi oma sissetulekutest, on tasunud ära 7000 eurot. Sellest aastast ei ole vanglas talle enam tööpakkumist ja ei ole ka distsiplinaarkaristusi. Kinnitas, et on narkootikumidest ja alkoholist puhas ning vabanemisfondis on üle tuhande euro, maksab selle kuriteoga seotud võlgnevusi. Avaldas, et on kriminaalhooldusel olles varem toime pannud kuriteo, kuid kinnitas, et ei astu selle sama reha otsa. Avaldas kahetsust, et niimoodi eelmine kord käitus. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. 2 Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta Ivar Voiti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Ivar Voit tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märgib esmalt, et Ivar Voitile on mõistetud liitkaristus muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust (Riigikohtu 28.11.2018 lahend kohtuasjas nr 1-16-2295, p 22). KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on ära kandnud talle mõistetud vangistusest (11 aastat) 10 aastat 3 kuud ja 29 päeva ehk rohkem kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Ivar Voiti puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ivar Voit on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Ivar Voit asuks vabanemisjärgselt elama xxxx linna. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga ja korteriomanikud on vastavad nõusolekud andnud, elama hakkab ta seal koos elukaaslase ja ühise alaealise lapsega. Seega on Ivar Voitil olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Isikut positiivses suunas toetavasse lähisuhtevõrgustikku kuuluvad elukaaslane ja tolle ema, alaealine tütar ja täisealine poeg, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. Suhted lähedastega on igati head. Enne vangistust on isiku suhtlusringkonda kuulunud palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega isik enam ei suhtle. Enda sõnul on ta aru saanud, et suhtlusringkonnas peaks olema rohkem õiguskuulekaid tuttavaid. Mõjutatavusele viitavad varasemalt toimepandud kuriteod grupis. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad aga korduvad seaduserikkumised ning vägivalla kasutamine. Vangla iseloomustuse kohaselt mõtleb ja arutleb Ivar Voit enesekeskselt ning isik tunnistab ka ise, et aeg-ajalt käitub ta impulsiivselt. 3 Töötamise registri andmetel ei ole Ivar Voit kunagi ametlikult töötanud. Isiku enda sõnul on ta aga töötanud ettevõttes "xxxx AS", xxxx. Enne vangistust oli arvel Töötukassas ja tegeles juhutöödega. Vabanedes soovib tööle asuda ettevõttes xxxx OÜ, mis äriregistri andmetel tegeleb maastiku hoolduse ja korrashoiuga, seega saaks tal olema isiklik ametlik sissetulek. Samas on isikul raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, majanduslikku toimetulekut võib survestada ka sõltuvusainete võimalik taastarvitamine. Täitemenetluse registri andmetel on kinnipeetaval täitmata rahaline nõue summas 3195,58 eurot (kahjuhüvitis kriminaalasjas). Võlgadest vabastamise menetlus seda nõuet ei puuduta. Tasumata nõudest tulenev finantssurve võib aga avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule, mistõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks ja seda olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega. Alkoholijoobes on ta pannud toime vägivaldseid kuritegusid, seega on alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel otsene põhjuslik seos. Varasemalt on isikul olnud raskusi alkoholi tarvitamise vähendamisega. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetaval tekkinud motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Narkootikumide osas on meditsiiniosakonna andmetel Ivar Voiti näol tegemist sünteetiliste opiaatide juhutarvitajaga. Peale opiaatide on ta proovinud veel metadooni, kasutades seda liigtarvitamisest tuleneva pohmelli leevendamiseks. Isikut on korduvalt väärteokorras NPALS alusel karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses. Kinnipeetava igapäevane käitumine aga enne vangistust ning toimepandud kuriteod ei olnud seotud narkootikumide hankimise ega tarvitamisega. Kinnipeetav on kindel, et saab elada ka ilma narkootikumide ja alkoholita, sellist seisukohta avaldas ta ka kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas sõltuvusainetest loobumise plaan ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et sõltuvusainete vastu huvi puudub, kuna nende kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab siiski, et Ivar Voitil sõltuvusainete (alkoholi) tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta nende tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas osalenud Corrigo individuaalnõustamises, kus töötas aktiivselt kaasa, on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja selle jätkutegevused, mille tulemusena on aru saanud sõltuvusainete tarvitamise negatiuivsest mõjust tema elule ning on motiveeritud vabanemisjärgselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuma, teab oma peamiseid riskiolukordasid ning himuga toimetuleku meetmeid (sport sh pikamaajooks). Lisaks on toimunud vestlused psühholoogiga, kus isik jõudis arusaamisele, millised tagajärjed kaasnesid tema kuriteoga ja miks ta pani kuriteo toime. Samuti on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ja selle jätkutegevused, kus töötas aktiivselt kaasa, lõi temaatilisi seoseid, jagas meeleldi erinevaid kogemusi grupiga, lahendas huviga temale pakutud ülesandeid ja analüüsis vihaahela paikapidavust. Individuaalse täitmiskava väliselt osaleb programmis "Minu kristlikud väärtused ja hoiakud". Seega on kinnipeetav kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt enese arendamise huvides. Samas ei saa jätta märkimata, et Ivar Voit keeldub vanglas töötamisest antisotsiaalsete hoiakute tõttu tuues põhjuseks, et teda ei ravita vanglas. Arst on tunnistanud kinnipeetava aga töövõimeliseks ja ühtegi töökohustust välistavat asjaolu ei ole esinenud. Ka kinnipeetav ise ei 4 ole esitanud tööst keeldumise põhjendusena ühtegi VangS § 37 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud töökohustusest vabastavat asjaolu. Seega on kohtu hinnangul tegemist subkultuures hoiaku ja käitumisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Ivar Voiti käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures tegemist ei ole leebete noomituste, vaid karmide kartserikaristustega (9-18 päeva). Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Ivar Voiti karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus möönab, et distsiplinaarrikkumine kui selline uute kuritegude ohule otseselt ei viita. Tähele tuleb aga panna seda, et Ivar Voit on sooritanud samasuguseid distsiplinaarsüütegusid (alusetu tööst keeldumine) ja seetõttu võib tema järjekindlus vangladistsipliini rikkumisel anda alust karta, et vabaduses võib ta kõigest hoolimata hakata rikkuma reegleid nii, nagu ta on neid vanglas korduvalt rikkunud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Ivar Voit on ametnikega suhtlemisel viisakas ja rahulik, kuid oma tahtmise saavutamiseks on võimeline kasutama vägivalda (25.04.
11. a on kasutanud vägivalda kaaskinnipeetava suhtes, tegemist oli imiteeritud kaklusega, mille eesmärgiks oli kinnipeetava sõnul saavutada endale sobilik ümberpaigutus). Tekkinud probleemides süüdistab teisi või saatust, isik võib kergekäeliselt teiste inimeste tegusid tõlgendada otsese solvangu või rünnakuna tema isiku vastu, oskus arvestada teiste inimeste seisukohtadega on puudulik. Kinnipeetava empaatiavõime on pinnapealne. Ivar Voitil on kuritegelikud hoiakud ja need on välja kujunenud noorukieas. Ivar Voit on ustav vangla kriminaalsetele väärtustele.
12. a on Ivar Voit umbes kolme kuu jooksul keeldunud ebasobivalt toidujagajast kinnipeetavalt vangla poolt pakutavat toitu vastu võtmast. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et tegemist oli antisotsiaalsete hoiakute väljendamisega. Isikut on kokku kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud, seega hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. See omakorda viitab aga sellele, et ta peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Vangla hinnangul ei väärtusta Ivar Voit ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning ta ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Kohtu hinnangul ei sisenda taoline iseloomustus veendumust, et praegusel ajal oleks kinnipeetava hoiakud muutunud õiguskuulekaks ning ta ei ohustaks ühiskonda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused võivad olla head (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus), ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annab aluse tema varasem elukäik. Tal 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kustunud kriminaalkaristust, kokku on teda karistatud 6-l korral, mis kõneleb süüdimõistetu kriminaalsest aktiivsusest. Eelnevalt on ühel korral Ivar Voitile antud võimalus karistust vabaduses kanda, mille on ta aga käest lasknud, rikkudes kontrollnõudeid ja sooritades katseajal uue kuriteo. See kõneleb üheselt, et eelnevad vangistused on osutunud viljatuks ning 5 kriminaalhooldus ebaõnnestunuks. Olgugi, et Ivar Voit on kohtuistungil kinnitanud, et suudab uute kuritegude toimepanemisest hoiduda ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi täita, ei kinnita seda tema varasem elukäik ja käitumine kinnipidamisasustuses. Nii nagu prokuratuur ja vangla, pole ka kohus veendunud, et Ivar Voitist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks piisavalt maandatud. Kindlust ei tekita ka toetavate lähedaste ja töökoha olemasolu. Tööga on süüdimõistetu väidetavalt ka varem oma aega sisustanud. Isik tahab vabaduses perega olla, samas ei ole pere ja lähedaste olemasolu temal varasemalt takistanud kuritegude toime panemist. Ivar Voiti ennetähtaegset vabastamist ei õigusta seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuse luhtumine ja kuriteo sooritamine nii katseajal ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks. Kuivõrd varasem võimalus vabaduses karistust kanda ebaõnnestus, siis ei nähtu käesolevalgi ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu
13. mai 2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14. aprill 2023 kohtumäärus kohtuasjas 1-13-4929 jõustus 17.06.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elena Jõgis referent 6