← Eesti

2-22-2664/68

Obsah (12)§ 445§ 231§ 216§ 164§ 657§ 651§ 238§ 213§ 634§ 652§ 163§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2664

§ 445

lg 1 alusel määras kohus hageja taotlusel kindlaks, et igakuine elatis tuleb kostjal maksta eelmise kuu viimaseks kuupäevaks, kogunenud elatise võlgnevus tuleb kostjal maksta lisaks igakuisele elatisele ühekordse summana, kuid pooled võivad selle tasumise korda omavahel teisiti kokku leppida. Kohus määras, et väljamõistetud elatise summad tuleb maksta hageja ema arvelduskontole. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, kostjalt elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest kuni 31.03.2023 suuremas ulatuses kui 200 eurot. 4.
  2. Hageja ei täpsustanud menetluse käigus, et soovib elatist alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus väljus alates 28.02.2022 väljamõistetava elatise osas nõude piiridest, kuna hagis nõudis hageja elatise tasumist 200 eurot kuus. 16.11.2022 täpsustas hageja nõuet ja palus elatise välja mõista alates hagi esitamisest. Hageja ei muutnud nõude summat. 4.
  3. Maakohus ei ole kostja poolt hagejale 15 000 euro andmise osas otsuses seisukohta võtnud. Kostja väitis maakohtu menetluses, et andis hageja emale tema raseduse esimeses faasis hageja ülalpidamiseks 15 000 eurot. Hageja seaduslik esindaja kinnitas 15.11.2022 kohtuistungil, et raha oli lapse jaoks, pere juurdekasvuks. Tegemist on omaksvõtuga

§ 231lg 2 mõistes.

Hiljem on hageja samal istungil väitnud, et seda raha ei makstud elatise katteks, vaid millekski muuks. Väljendus „pere juurdekasvuks“ tähendab, et kostja andis raha lapse jaoks. Hageja seaduslik esindaja võttis raha vastu, ehk siis nõustus sellega, et kostja andis hageja ülalpidamiseks raha. Järelikult olid pooled kokku leppinud raha kasutamise eesmärgis. Nimetatuga on tõendatud, et kostja andis raha hageja ülalpidamiseks. Võttes arvesse elatise suurust suurusjärgus 230 eurot, tasus kostja elatist ette enam kui 5 aasta eest. Järelikult ei ole kostja elatise tasumise kohustust rikkunud ning nõue tulnuks jätta rahuldamata. 4.3. Kostja esitab uuesti helisalvestise, millel kostja ütleb hageja seaduslikule esindajale, et hageja seaduslik esindaja on kostjalt saanud 15 000 eurot. Kostja soovib tõendada, et hageja seaduslik esindaja tunnistab raha saamist. 3

(7)Kostja soovis helisalvestist esitada ka 15.11.2022 istungil, kuid maakohus keeldus selle vastuvõtmisest põhjendusel, et kostja ei olnud seda varem esitanud. Samas oli tegemist eelistungiga. Maakohus on salvestise vastu võtmata jätmisega oluliselt rikkunud menetlusõigust, mistõttu palub kostja ringkonnakohtul tõend vastu võtta. 4.4. Kui käesolevas asjas leitakse, et kostja ei ole tasunud 15 000 eurot hageja ülalpidamiseks, siis puudus kostjal hageja seaduslikule esindajale raha andmiseks alus ja kostja saab nõuda seda temalt tagasi nt VÕS § 1028 lg 1 järgi. Sellega on täidetud

§ 216lg-s 1 sätestatud eeldus.

Kostjal puudus esimese astme kohtus esindaja ja ta ei teadnud, et esineb võimalus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kaasamine ei venita menetlust, sest sisuliselt on hageja seaduslik esindaja menetluses osalenud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kaasata menetlusse kolmanda isikuna C. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele ja kolmanda isiku kaasamise taotlusele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Hageja palus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda, kuna

§ 164lg 1 kohaldub vaid maakohtu menetluses.

Hageja nõustus kohtu pakutud kompromissiettepanekuga ja hageja menetluskulude tema kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane, sest hageja kui lapsehoolduspuhkusel viibiv ema pidi nende kulude kandmiseks võtma laenu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid

§ 657lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, milles elatishagi rahuldati.

Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus tuvastas hageja põlvnemise kostjast.

  1. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses järgmiste asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - XX.XX.XXXX sündinud hageja põlvneb kostjast; - hageja ülalpidamisvajadus hagi esitamise ajal oli 497,50 eurot kuus ja on alates
  2. a kevadest 617,50 eurot kuus; - kostja ei osale regulaarselt ja piisavas ulatuses lapse ülalpidamises; - kostja on terve ja töövõimeline.
  3. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus väljus hagi piiridest. 8.
  4. 15.11.2022 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja istungi protokollist (I kd, tl 104) nähtuvalt oma nõuet ja palus välja mõista elatise kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et 200 eurot on tänastes oludes liiga väike [igakuine elatis] ja hageja nõue on miinimumelatis. Kohtuotsuse protokollist nähtub, et kohus kontrollis seejärel elatiskalkulaatori abil elatise suurust ja sedastas, et ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 on igakuise elatise summa 225,64 eurot. Nimetatust ja kohtuotsusest nähtub, et kohus arvestas hageja suurendatud nõudega ja menetles seda. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust, kui jättis 4

(7)suurendatud nõude määrusega menetlusse võtmata. Kostja sai ka apellatsioonimenetluses suurendatud nõudele vastuväiteid esitada. 8.
  1. Kostja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-09 p-s 11 toodud seisukohad ei ole praeguses asjas kohaldatavad. Riigikohtus lahendatud vaidluse asjaoludest nähtub, et hageja esitas selles istungil uue nõude, s.o tagasiulatuva elatise nõude kahju hüvitise nõudena, ja kohus jättis tegemata otsustuse selle menetlusse võtmise kohta. Praegusel juhul ei esitanud hageja uut tagasiulatuva elatise nõuet, vaid suurendas olemasolevat elatise nõuet.
  2. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme kostja tõendite (helifailide) taotluse menetlemisel. Rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. 9.
  3. Kohtuistungi protokollist (tl 104) nähtub, et kostja soovis esitada üheksa helisalvestist hageja ema ja enda telefonivestlustest. Kohus on küsinud kostjalt, kas salvestistes on midagi, mis seondub isaduse tuvastamise või elatise suurusega. Hageja seaduslik esindaja vastab kohtule, et tegemist on poolte omavaheliste tülide salvestusega. Samas ei nähtu, et kostjale oleks antud võimalus selgitada, mida ta salvestistega tõendada tahab. Kohus on jätnud kostja taotluse rahuldamata põhjusel, et tõendid on esitatud hilinemisega. Arvestades, et kostjal ei olnud maakohtu menetluses esindajat ja tegemist oli eelistungiga, oleks maakohtul tulnud kostjal lasta tõendite esitamise taotlust täpsustada ja võimaldada nende asjakohasuse korral need esitada. 9.
  4. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud koos apellatsioonkaebusega ühe maakohtus esitatud helisalvestise hageja emaga peetud telefonivestlusest. Kostja soovib sellega tõendada, et andis 15 000 eurot lapse emale viimase raseduse ajal lapse ülalpidamiseks. 9.
  5. Hageja vaidleb tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja ei eita, et kostja andis tema emale 15 000 eurot, kuid seda ei saa pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Raha anti korteri ostmisel sissemakse tasumiseks. Hageja leiab, et kostja poolt nimetatud asjaolu ei ole vaja tõendada ja tõendi vastuvõtmiseks puudub alus. 9.
  6. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et hageja võttis omaks asjaolu, et 15 000 eurot andis kostja hageja emale hageja ülalpidamiseks. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt tunnistab hageja, et kostja andis tema emale viimase raseduse ajal 15 000 eurot pere juurdekasvu puhul, kuid raha ei antud lapse ülalpidamiseks. 9.
  7. Kostja väitel on ta oma ülalpidamiskohustuse hagejale 15 000 euro andmisega täitnud. Ringkonnakohus võtab kostja esitatud helisalvestise vastu, sest tõend võimaldab tuvastada, milleks kostja hageja emale 15 000 eurot andis. 9.
  8. Helisalvestisel ütleb kostja, et ta andis hageja emale 15 000 eurot korteri ostuks ja toetas hageja ema 12 kuud 500 euroga. Tõendist ei ole võimalik teha järeldust, et kostja oleks andnud lapse ülalpidamiseks hageja emale raha. Hageja ema rahalisest toetamisest (üüri ja muu majapidamisrahaga) on pooled rääkinud ka asjas toimunud kohtuistungil. Hageja emale raha maksmine on poolte poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt toimunud enne lapse sündi. Elatise maksmiseks ei saa pidada lapse emale antud raha, mis oli mõeldud pere juurdekasvu puhul korteri ostmiseks. Laps vajab ülalpidamist igakuiselt ja selline rahaline toetus seda ei taga. Kostja ei ole väitnud seda, et tema poolt kostja ema korteri ostmisse panustamist saaks kuidagi arvestada lapse eluasemekulude arvestamisel. 5
(7)10. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses oma väidete tõendamiseks väljavõtte poolte sõnumivahetusest, kinnistusraamatu ja konto väljavõtted, hageja esindaja kirja hageja lepingulisele esindajale ja maakohtu kohtuistungi protokolli. Hageja soovib tõendada, et tema ema oli valmis andma kostjale kirjaliku kinnituse selle kohta, et raha anti korteri ostmiseks; et hageja seaduslik esindaja ostis korteri; et kostja toetas hageja ema enne hageja sündi igakuiselt. Hageja leiab, et maakohus ei arutanud neid küsimusi pooltega, mistõttu ei saanud hageja neid tõendeid maakohtus esitada. Ringkonnakohus leiab, et hageja tõendite vastuvõtmiseks puudub vajadus, kuna tõenditel ei ole asjas tähtsust (

§ 238lg 1 p 1 mõttes).

Asja lahendamisel ei oma tähendust, kas hageja oli valmis andma kostjale kinnituse korteri soetamiseks saadud 15 000 euro saamise kohta, kas hageja ema ostis kostja saadud raha eest korteri ja kas kostja toetas hageja ema enne lapse sündi üüri- ja majapidamiskulude kandmisel. Kostja pole menetluses väitnud, et muud maksed kui 15 000 eurot oleks mõeldud lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungi protokolli esitamiseks puudub vajadus, kuna see on toimikus olemas. Eeltoodud põhjustel keeldub ringkonnakohus hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest ja eemaldab need pabertoimikust. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, nende füüsilist tagastamist ei toimu. 11. Kostja taotlus hageja seadusliku esindaja iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus eeldab, et hageja vastuväited ühtivad tema seadusliku esindaja vastuväidetega kolmanda isikuna kaasamise suhtes.

§ 213

lg 1 järgi võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Praeguses asjas hinnatakse seda, kas kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esitanud menetluses 15 000 euro tagastamise nõuet hageja vastu, samuti võimalikku tasaarvestuse vastuväidet. Kuna menetluse esemeks ei ole 15 000 euro nõue, puudub vajalik eeldus kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks põhjusel, et kostja võib soovida tema vastu tulevikus 15 000 euro tagastamise nõude esitada (

§ 216lg 1 mõttes).

12. Kostja on 01.02.2023 lõplikes seisukohtades esitanud järgmised uued väited: hageja ema väljendas enne lapse sündi kostjale, et tal ei ole last võimalik senistes elamistingimustes kasvatada ja kostja peab teda aitama nende parandamisel; kuigi hageja ema ja kostja vahel peeti läbirääkimisi, et kostja antud raha läheb korteri ostmiseks, sõlmiti enne hageja sündi kokkulepe, et elatis tasutakse ettemaksuna hageja emale antud raha arvel ja 15 000 hüvitamist kostja ei nõua. Kostja esitas lõplike seisukohtadega ka uusi tõendeid. Kostja esitas poolte kirjavahetuse, millega soovib tõendada, et hageja esitatud kirjavahetus (mille vastuvõtmisest ringkonnakohus eelpool keeldus) algas kostja nõudest hageja emale kinnitada, et kostja andis hageja emale 15 000 eurot pere juurdekasvuks. Kostja esitas helisalvestise, et tõendada hageja ema nõudmisi enda ja sündiva lapse elamistingimuste parendamiseks. Ringkonnakohus jätab need väited ja tõendid tähelepanuta ja keeldub nende vastuvõtmisest, kuna need on esitatud peale apellatsioonkaebuse tähtaega (

§ 634

lg 2), kostja pole põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust (

§ 652lg 4).

Kostja on viidanud lõplike seisukohtade p-s 45, et maakohus keeldus kostja esitatud tõendite vastuvõtmisest, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks eelviidatud asjaoludele ja tõenditele maakohtus tuginenud, samuti nende 6

(7)tõendite vastuvõtmist taotlenud. Kostja on esitanud maakohtu menetluses 9 helifaili, kuid nende hulgas pole lõplike seisukohtadega esitatud helifaile. Dokumentaalsed tõendid tuleb eemaldada pabertoimikust. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, nende füüsilist tagastamist ei toimu.
  1. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-78-13 p-s 13 toodud seisukohtadele. Selles vaidluses olid vanemad elatist tasuma kohustatud vanema väitel kokku leppinud, et kostja tasub lapse ema kasutusse jääva sõiduauto liisingumakseid ning senikaua, kui vanem seda teeb, ei pea ta lapse ülalpidamiseks elatist maksma, st lapse ema kasutab liisingumaksete ulatuses raha lapse ülalpidamiseks. Kostja pole aga praeguses vaidluses ei maakohtus ega apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et kostja aitas hageja ema korteri soetamisel ning pooled leppisid kokku, et see vara jääb elatise ettemaksuks. Kostja väiteid poolte kokkuleppe kohta ei kinnita ka asjas esitatud tõendid.
  2. Kuigi kohus tegi pooltele kompromissiettepaneku ja hageja nõustus sellega, ei pea kolleegium praegusel juhul põhjendatuks

§ 163lg-s 2 sätestatu kohaldamist.

Kohus ei selgitanud pooltele kompromissiettepanekus põhjalikult menetluse väljavaateid ja tegi kompromissiettepaneku alles apellatsioonimenetluses enne lõplike seisukohtade esitamist.

§ 163

lg 2 eesmärk on mh suunata pooli lõpetama vaidlus kokkuleppel, kiiremini ja väiksemate menetluskuludega. Kohtu eesmärk ei olnud kompromissiga mittenõustunud poolt karistada. Hageja apellatsioonimenetluse kulude tema enda kanda jätmisega pidi hageja seadusest tulenevalt arvestama ka siis, kui tema ema tulenevalt oma majanduslikust olukorrast nende kandmiseks laenu võttis. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad seetõttu

§ 164

lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt

§ 164lg 1 kohaldamise kohta RKTKo 2-19-19160 p 21).

15.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.