Obsah (4)
§ 424§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-22-4089 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 08.05.2023) Kriminaalasja number 1-22-4089 T
§ 424
lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aastat 8 kuud vangistust.
§ 65
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvati mõistetud karistuse 1
(4)kandmise aja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.07.
- Kinnipeetava karistusaja lõpp 24.11.
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Rainer Müllersoni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Rainer Müllersoni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub vangla seisukohaga ja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Rainer Müllerson selgitas kohtuistungil, et on viies kord vanglas, kuriteod on toime pandud katseajal. On olnud aega järele mõelda, tänu viimasele joomisele kaotas kodu ja pere, seetõttu ei tarvita enam alkoholi. Poeg ostab rekka ja hakkab ise toimetama. Usub, et enam ei ole probleeme alkoholiga. Ema ostis korteri. Jääb esialgu edasi tööle pesumajja, kus praegu töötab. Kui tingimisi on läbi, siis hakkab tegelema maade ja rekkaga. On olemas toetav pere ja lapsed. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rainer Müllerson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteri omanik ja Rainer Müllersoni ema, xxxxxxxxxxxxxxxx on andnud kirjaliku nõusoleku Rainer Müllersoni korterisse elama asumiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Rainer Müllersoni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rainer Müllerson on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud eriliigiliste kuritegude eest – röövimine, vargus ja korduvad alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised. Hetkel kannab ta karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine, varasemalt ka materiaalse kasu saamine, mõjutatavus ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Kuriteod ei ole valdavalt ette planeeritud. 2
(4)Positiivse asjaoluna saab välja tuua Rainer Müllersoni korraliku käitumise vangistuses, puuduvad distsiplinaarkaristused ja vangla majandustöödel osalemise. Lisaks asjaolu, et Rainer Müllerson on paigutatud ümber Tartu Vangla avavanglasse. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole täheldatud järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid, kaaskinnipeetavatega probleeme ei ole ning üldist käitumist vanglas saab pidada õiguskuulekaks. Rainer Müllerson on vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud struktureeritud vestlustel alkoholi liigtarvitamise ja tagasilanguse ennetamise teemal. Läbiviija tagasiside kohaselt kinnipeetav tunnistab probleemi seoses alkoholi liigtarvitamisega ja on motiveeritud antud riski valdkonnaga tegelema. Vanglast vabanemise korral on Rainer Müllersonil olemas kindel elukoht oma ema juures ning toetus lähedaste näol. Hinnates süüdimõistetu vabanemisjärgseid elutingimusi küll rahuldavateks, rõhutab kohus, et elamiskoha olemasolu ning toetavate lähedaste olemasolu oli Rainer Müllersonil ka varasemalt, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Järelikult ei ole Rainer Müllersoni vabanemisjärgsed elutingimused tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustades määrava tähtsusega. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Kuigi eelnev räägib isiku ennetähtaegse vabastamise poolt, esineb ka mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Üheks selliseks asjaoluks on Rainer Müllersoni probleem alkoholi tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav enamus kordadel pannud toime kuriteod alkoholijoobes. Ka viimase kuriteo pannud toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustuses on märgitud, et isik tunnistab, et liialdab alkoholiga ning teadvustab endale, et alkohol võib tema puhul kaasa tuua probleemset käitumist, ei saa pidama ja kaldub „tsüklisse“. Kinnipeetav on proovinud erinevaid meetodeid, et enda alkoholi tarvitamist saada kontrolli alla. On varasema karistuse kandmise jooksul
- aastal läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja läbis sama programmi ka kriminaalhooldusel olles
- aasta alguses. Läbiviija tagasiside kohaselt töötas Rainer Müllerson kaasa ja oli veendnud, et suudab alkoholi tarbimise lõpetamise eesmärki hoida. Paraku on ilmselge, et nimetatud programmide läbimine ei ole avaldanud Rainer Müllersonile piisavat mõju. Vangla hinnangul on seoses alkoholi tarvitamisega oht uue kuriteo sooritamiseks. Kohtuistungil selgitas Rainer Müllerson, et edasiselt hoiab teda alkoholi tarvitamast asjaolu, et poeg ostab talle rekka, ta teeb oma firma ja saab enda aja peremeheks ja kui ta siis veel peaks libastuma, siis kaotaks ta juba kõik. Eelneva tõttu usub ta, et edasiselt ei tohiks enam olla alkoholiga probleeme. Kohtu hinnangul on sellise suhtumise juures vägagi kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Rainer Müllerson on seni kuriteod toime pannnud hetke ajendil, ta on korranud samu vigu, tarvitanud alkoholi ja seejärel läinud taas autoga sõitma. Kuritegude üheks põhiriskiks on olnud mõtlematus ja probleemide lahendamatus. Olukorras, kus isik kannab karistust korduva joobes juhtimise eest, probleemi lahenduse nägemine selles, et soetada endale mootorsõiduk, ei veena kohut, et süüdimõistetu ka tegelikult mõistab olukorra tõsidust, mis kaasneb just tema alkoholitarvitamisega. Seda, et tema õigusvastane käitumine eelkõige võib tuua väga raskeid ja tõsiseid tagajärgi teistele inimestele, s.o kaasliiklejatele, mitte temale endale. 3
(4)Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Rainer Müllersoni osas seda öelda ei saa. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rainer Müllersoni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)