lg 2 järgi lühimenetluses Mihkel Uffert, isikukood: 37003232723; elukoht: xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas; xxx kodakondsus; haridus: xxx haridus; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx Vahistatud alates 30.10.2022 Karistusregistri andmetel 1 kehtiv väärteokaristus ja 2 kehtivat kriminaalkaristust – viimati karistatud Harju Maakohtu 14.01.2022.a kohtuotsusega nr 1-21-8607
lg 2 järgi vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, mis asendati
lg 1, 3, 4 alusel üldkasuliku tööga 237 tundi, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta, s.o kuni 14.01.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Mihkel Ufferti poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 7 ja
lg 2 alusel suurendada Mihkel Uffertile mõistetud karistust (1 aasta ja 4 kuud) Harju Maakohtu 14.01.2022.a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8607 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra (70 tundi üldkasulikku tööd ehk 70 päeva vangistust), võrra ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 6 (kuud) ja 10 (kümme) päeva vangistust. 4.
lg 1 alusel arvestada Mihkel Ufferti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust alates tema kinnipidamisest s.o 30.10.2022.a. 5. Mihkel Ufferti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Mihkel Ufferti suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
lg 2 järgi, uuesti 30.10.2022 kella 00.01 ajal Tallinnas Pirita teel suunaga Narva mnt poole juhtis mootorsõidukit Nissan Micra reg-nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,10 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Mihkel Uffert liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Mihkel Uffert toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 2. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et M.Ufferti süü on täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil uuritud tõenditega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /tl 4-5/ nähtub, et 30.10.2022 peeti M.Uffert kinni Majaka tn x seoses mootorsõiduki juhtimisega keelatud seisundis; Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist /tl 7/ nähtub, et M.Uffertil esinesid joobeseisund ja joobele viitavad tunnusd, M.Uffertil tuvastati indikaatorvahendiga 30.10.2022 kell 00.17 alkoholijoove; Tõendusliku alkomeetri väljatrükist, õigustest ja mõõtedokumentidest /tl 8-10/, nähtub, et süüdistataval tuvastati 30.10.22 kell 00.48 alkoholijoove: lõplik tulem 1,20 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l mõõtetulemus 1,10 mg/l; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest /tl 11/ nähtub, et süüdistatav kõrvaldati 30.10.2022 kl 00.17 sõiduki juhtimiselt seoses alkoholijoobe kahtlusega; Tunnistaja D J ütlustest /tl 12/ nähtub, et 30.10.2022 märkas ta kella 00.01 paiku mootorsõidukit Nissan Micra reg-nr xxx, mille sõidustiil oli ohtlik, kuna sõiduk pidevalt kaldus kõrvalrajale ja juht tundus rooli taga uimane; Tunnistaja K V ütlustest /tl 13/ nähtub, et patrullpolitseinikuna tööl olemku ajal saabus 30.10.2022 saadi väljakutse selle kohta, et mööda Pirita teed Narva mnt suunas sõidab võimalik joobes juht sõidukiga Nissan Micra reg-nr xxx. Juhiks osutus M.Uffert, kes peeti kinni ja kellel olid joobeseisundile viitavad tunnused, indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,10 mg/l; Mihkel Ufferti kahtlustatavana antud ütlustest /tl 20-21/ nähtub, et süüdistatav tunnistab kuriteo toimepanemist ja oma süüd. Selgitab, et tarvitas alkoholi pool tundi enne sõitma asumist. Karistusregistri väljavõttest /tl 22/ nähtub, et M.Uffertit on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati
Harju Maakohtu 25.11.2013 otsus nr 1-13-9381 ja 14.01.2022 otsus nr 1-21-8607 /tl 23-26/ tõendab kvalifikatsiooni – süüdistatav on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati
lg 2 järgi vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 237 tundi, mille tegemise ajaks määrati 1 aasta, s.o kuni 14.01.2023; Kohtueelsest ettekandest /tl 38-43/ nähtub, et M.Uffert püüdis leida vabandusi enda seadusevastasele käitumisele ja püüdis ka pisendada enda alkoholiprobleemi. M.Uffert on korduvalt karistatud ja viimasel korral, kui talle määrati üldkasulik töö, siis rikkus süüdistatav kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja leiab, et M.Ufferti puhul on raske leida alternatiivi vanglakaristusele. 3 Süüdistuse on kuritegu kvalifitseeritud õigesti, tõendite usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda ja süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud antud kriminaalasjas puuduvad. Selles osas kohtuistungil vaidlust ei olnud. M.Uffert ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest, kuigi temale on antud korduvalt võimalusi karistust reaalse vangistusena mitte kanda. M.Uffert on teinud kõik endast oleneva, et lõpuks vanglasse karistust kandma pääseda. Ta ei ole piisavalt tõsiselt suhtunud enda alkoholismiprobleemi, isegi üldkasuliku töö tegemise ajal rikkus ta temale pandud kohtustust mitte tarvitada alkoholi. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et M.Uffert pani kuriteo toime ajal, mil tal üldkasuliku töö tundide tegemine oli veel pooleli. Kohtu hinnangul on M.Ufferit puhul käesolevas kriminaalasjas ainsaks võimalikuks karistuseks reaalselt kandmisele kuuluv vangistus, kõik teised võimalused on end ammendanud. Karistust kergendab tema puhtsüdamlik kahetsus ja raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. M.Uffert on käitunud liikluses vastutustundetult ja õiguskorda eiravalt, suhtunud teistesse liiklejatesse hoolimatult, üleolevalt ja ükskõikselt. Kohus leiab, et M.Uffertit ei saa karistada keskmisest kergemas määras. Karistusest tuleb maha arvata seaduse kohaselt 1/3, kuid sellele tuleb liita varasem kandmata karistus, mis on 70 päeva vangistust (kuna osa üldkasulikku tööd, mis määrati eelmise kohtuotsusega, on sooritamata). Seaduse kohaselt ei jäeta
lg 2 puhul kohaldamata lisakaristust moortorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohus leiab, et lisakaristus peab olema keskmisest suurem, et kõrvaldada M.Uffert kui ohtlik ja vastutustundetu juht liiklusest pikemaks ajaks. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud lisakaristuse tähtaeg 3 aastat on ülemäära range, sellega võib kohus nõustuda, kuid kaitsja pakutud 4 kuud lisakaristuse tähtajana ei ole samuti kuidagi asjakohane. Kaitsja väide, et pikk lisakaristuse tähtaeg tähendab uuesti liikluse teooriaeksami ja ka sõidueksami sooritamist ja see on liigselt koormav, ei päde. Isik, kes korduvalt jämedalt liiklusseadust rikub, peabki minema uuesti oma teadmisi ja oskusi täiendama. Et see välistab töökoha otsingu, ei ole õige. Kuniks juhtimisõigust ei ole, tuleb otsida endale töö, mis seda ei eelda. Määratud karistus ei peagi olema selle kandjale võimalikult mugav ja võimalikult vähekoormav. Karistus peab avaldama isikule sellist mõju, mis suure tõenäosusega välistab isiku poolt õiguserikkumiste toimepanemise edaspidi. Näha on, et varasemad karistused M.Uffertile sellist mõju pole avaldanud. Kaitsja väide, et antud rikkumisega ei kaasnenud raskeid tagajärgi, on õige, kuid kui need oleks kaasnenud, siis me saaksime rääkida juba raskematest kuriteokoosseisudest. Antud kriminaalasjas ei pea ühiskond olema tänulik M.Uffertile, et raskeid tagajärgi tõesti ei saabunud, sest M.Uffert panustas tublisti, et need saabuda võiksid. Raskemad tagajärjed hoidsid ära politseitöötajad, kes M.Ufferti kinni pidasid. Menetluskulusid, mis süüdimõistva otsuse korral jäävad süüdistatava kanda, on võimalik ajatada 12 kuu peale, kuna M.Uffert hakkab kandma vanglakaristust, siis võib suhteliselt suurte menetluskulude tasumine koheselt raskendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.