KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-111975 Tsiviilasi A. S. ja K. S. ha

§ 100lg 4).

1. Kohustada A. P.´i tasuma A. S. ja K. S. elatise E. M. pangakontole xxxx Xxxx AS-is, igakuiselt kuu
2. kuupäevaks.
3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hagejate nõue 27.06.2022 kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et E. M. (hagejate seaduslik esindaja) ja A. P. (endise nimega A. S., kostja) abielust sündis xxxx poeg A. S. (hageja 1) ja xxxx poeg K. S. (hageja 2). Hagejate vanemate kooselu lõppes 2019 aasta novembris, xxxx vanemate abielu lahutati. Lastega edasist suhtlemist ja nende igapäevase ülalpidamisega seotud kulude jagamist puudutavaid kokkuleppeid hagejate seaduslikul esindajal kostjaga sõlmida ei õnnestunud. Kostja rahaline abi jäi sisuliselt olematuks, see oli laste igapäevase toimetuleku kindlustamiseks ebaregulaarne ja ebapiisav. Hagejate ema proovis saavutada kostjaga kokkulepet, et viimane aitaks vähemalt ühele lapsele osta vajaminevaid asju, kuid tulutult. Seejärel üritas laste ema saada kasvõi ühele lapsele elatist selliselt, et saatis kostjale tasumiseks lapse lasteaia arved, kuid ka nende maksmise tähtaegadest kostja kinni ei pidanud ja lõpuks ei maksnud enam midagi. Viimasel ajal ei ole kostja laste igapäevasest kasvatamisest ja ülalpidamisest üldse osa võtnud, rääkimata nendega ühisest aja veetmisest. Enamasti on isa ja laste suhtlus piirdunud vaid telefoni teel. Hagejate ema töötab käesoleval ajal B OÜ-s xxxx. Kuna tegemist on tema uue töökohaga ja esimene palgapäev on veel tulemata, siis ei ole hetkel veel täpselt teada, mis tema keskmiseks töötasu suuruseks kujuneb. Samas, arvestades aga tema tunnitasu suurust, mis on 5.13 eurot tunnis (bruto), peaks kuutasu jääma 800.00-900.00 euro (bruto) vahele, sõltuvalt töötatud tundide arvust. Sellest töötasust saaks hagejate seaduslik esindaja kätte maksimaalselt 790.00 eurot kuus. Töötasule lisandub riiklik lapsetoetus 60.00 eurot kuus lapse kohta. Seega kujuneb hagejate ema sissetuleku suuruseks kokku ca 910.00 eurot (790.00 + 2 x 60.00) kuus. Selle sissetuleku jagamisel pereliikmete arvuga (3 liiget), on perekonna sissetulekuks 303.00 eurot pereliikme kohta. Kuigi see number iseenesest ei ole väike, on selge, et praeguse elukalliduse juures ainuüksi hagejate ema sissetulekutest hagejate igapäevaste kulutuste katmiseks ja nende kasvatamiseks ei piisa. Hagejate pere väljaminekud käesoleval ajal moodustavad kokku ca 1 300.00 eurot kuus. Hagejad elavad koos emaga Rakveres üürikorteris ning ainuüksi korteriüür on 390.00 eurot kuus. Peale selle on veel kulutused eluasemele kommunaalkulude näol, mis moodustavad olenevalt aastaajast kokku ca 85.00-170.00 eurot kuus. Sellele lisanduvad teleteenused (internet ja TV) 35.00 eurot kuus ning suurema poja telefoni kuumakse 8.00 eurot kuus. Hageja 2 käib xxxxc lasteaias ning sellega seotud kulud (kohamaks ja toitlustus) sõltuvalt kuu pikkusest ning kohal käidud päevade arvust on 60.0090.00 eurot kuus. Vanem laps õpib xxxx, lisaks käis ka xxxx (õppemaksu 170.00 eurot esimese poolaasta eest (28.33 eurot kuus) tasus laste isa). Märkimisväärne summa hagejate ema sissetulekust kulub ka laste riiete-jalanõude, hügieenitarvete, ravimite jm eluks vajaliku ostmisele ning laste vabaaja tegevustega seotud kulude hüvitamisele. Siiani on need kulud moodustanud ca 90.00-120.00 eurot kuus lapse kohta. Pere toidule kulub ca 450.00 eurot kuus, s.o 5.00 eurot, pereliikme kohta päevas. Hagejad ei pea vajalikuks hakata üles lugema kõiki vajaminevaid kulusid summaliselt ega liigiliselt, sest elatise miinimumnõude või sellest väiksema elatisnõude korral ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust tõendada. Küll aga on selge, et hagejate ema kuusissetulek tema kättesaadava töötasu ja lastetoetuse näol kulub pere igapäevaste kulutuste kandmiseks täielikult ära. Siiani on kõigi eelloetletud kulude kandmisel olnud 2 hagejate emale abiks laste vanavanemad, kellel tegelikult ei ole hagejate ees mingit ülalpidamiskohustust. Kostja sissetulekute ja varandusliku seisu kohta hagejatel andmed puuduvad. On teada vaid, et kostja tegeleb tervendajana ja saab märkimisväärset tulu. Kuigi kostja ise tulu saamist eitab ja märgib oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et ta on töövõimetu ning tema ainsaks sissetulekuks on üksnes töövõimetuspension 270.00 eurot kuus ning näitab ka vastuväite juurde esitatud „Võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisudi kohta“ enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetuleku suuruseks 0.00 eurot, ei ole see tõsiseltvõetav. Seda kinnitab ka kostja enda intervjuu ajakirjas „Kroonika“ (17.06.2022), kus ta ei salga, et elab xxxx, töötab palju, reisib palju ja teeb inimestele tervendavaid seansse. Ilmselgelt ei ole seda kõike võimalik endale lubada 270.00 euro suuruse töövõimetuspensioni eest. Kuigi kostja on oma vastuväites märkinud, et tal on laste emaga suuline kokkulepe, mille järgi ta maksab aeg-ajalt lasteaia- või koolikulusid, tegelikkuses see kokkulepe ei toiminud, sest kostja lihtsalt ei täitnud seda. Kostja on tasunud sellel aastal hagejate seaduslikule esindajale kahe lapse peale kokku 389.02 eurot (jaanuaris A. xxxx tasu 170.00 eurot, veebruaris K. lasteaia kohatasu 80.08 eurot ning toiduarve 25.90 eurot, märtsis K. lasteaia toiduraha 13.94 eurot ning juunis 100.00 eurot). Kuna lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt, siis soovivad hagejad, et edaspidi oleks kostja abi nende ülalpidamiseks kindlasummaline ja regulaarne. Hagejad on nõudnud maksekäsu kiirmenetluses kostjalt elatist 150.00 eurot kuus ja kuigi neil oleks seaduse kohaselt õigus suuremale elatisele, jäävad nad oma nõude juurde. Siinjuures arvestavad hagejad ka, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, s.o tema tütar C.-V. S., kellele kostja peaks samuti ülalpidamist andma. Hagejad paluvad seega kostjalt välja mõista elatise summas 150.00 eurot kuus iga lapse kohta, alates 06.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise paluvad hagejad tasuda nende seadusliku esindaja E. M. pangakontole xxxx Xxxx AS-is, iga jooksva kuu 15-ndaks kuupäevaks. Hagejad paluvad tunnistada ka kohtuotsus viivitamatult täidetavaks hagis esitatud nõude ulatuses. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, sest ta on olulisel määral kaotanud oma töövõime. Hagejate ema poolt hagiavalduses esitatud väited, mis toetuvad seltskonnaajakirjas „Kroonika“ avaldatule, ei kajasta tegelikke asjaolusid ja kostja tegelikku elu. Seltskonnaajakirjanduse väljaannetele ei ole mõistlik kurta enda tervisega seotud probleeme, sest see võib mõjutada potentsiaalsete klientide usaldust ka tulevikus, kui kostja tervis paraneb ja on võimalik taas tööle pühenduda. Ka asjaolu, et kostjal õnnestus lühiajaliselt xxxx elada, ei tulenenud kostja majanduslikust võimekusest, vaid kostja abikaasale osaks saanud võimalusest. Kostja on oma lastele elatist maksnud vastavalt võimalustele, sh on kostja lastele elatise andmise eesmärgil võtnud varasemalt tuttavate käest ka laene. Kostja märgib, et lisaks hagejatele on kostjal alaealine laps C.-V. S., kelle kasuks on kostjalt samuti välja mõistetud elatis 190.00 eurot kuus. Kostja on sunnitud nentima, et kahjuks puudub hetkel tervise halvenemise tõttu võimekus ka sellele lapsele elatist maksta. Kostja on laste ja enda ülalpidamiseks vahendite saamiseks püüdnud teha kõik endast oleneva. Halvenenud tervise tagajärjel on sissetuleku leidmine osutunud käesoleval ajal võimatuks, sest ootamatud valusööstud, oksendamine jms ei võimalda tegeleda klientidega. Eeltoodu tagajärjel on ka hagejate ema ja kostja poolt asutatud K UÜ tegevus soikunud ning seega puudub sissetulek ka ettevõtlusest. Kostja ainuke sissetulek käesoleval perioodil on töövõimetuspension suurusega 270.00 eurot kuus ning kostja vajab ise toimetulekuks abi. Kostja on valmis laste ülalpidamiseks vajalike 3 vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, kuid kahjuks puuduvad kostjal ka esemed, mida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüa ja tervis ei võimalda teha tööd. Kui kostja tervislik seisund paraneb, on tal võimalik taas panustada ka lastele elatise andmisse, kuid hetkel ei näe kostja selleks endal võimalust ega võimekust. Praegusel perioodil ei ole hagejate ega kostja huvides see, et kostjalt mõistetakse välja elatis, mida ta maksta ei suuda ja mille tagajärjel muutuks ta krooniliseks võlglaseks oma laste ees. Juba praegune olukord tekitab kostjale olulist stressi, mis mõjub kahjulikult ka tervisele, kuid võlgnevuse väljamõistmine ja pidev võlgu jäämine oma laste ees võib kaasa tuua lootusetuse, mis pärsib paranemise võimalusi. Tulenevalt eelnevast palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hagejate täiendavad seisukohad Kuigi kostja sõnul on ta olulisel määral kaotanud oma töövõime, nähtub tõendina esitatud Eesti Töötukassa otsusest, et kostjal on osaline töövõime kaotus. Kostja osaline töövõime kaotus ei anna aga alust tema täielikult elatise maksmisest vabastamiseks või selle vähendamiseks oluliselt alla kehtiva elatise baasmäära. Hagejad on niigi hagiavalduses nõudnud kostjalt elatise tasumist alla elatise baasmäära. Ka Riigikohus on mitmes oma lahendis märkinud, et elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära töövõimetuse tõttu peab töövõimetus olema püsiva iseloomuga ning lisaks tuleb juhul, kui vanema töövõimetus ei ole täielik, arvestada tema osalist töövõimet, mis võimaldaks saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kostja väited, et ta on laste ja enda ülalpidamiseks vahendite saamiseks püüdnud teha kõik endast oleneva, on paljasõnalised ja tõendamata. Hagejate ema ei ole eitanud, et kostja on aeg-ajalt laste ülalpidamiseks raha andnud, kuid nagu hagiavalduses märgitud, on käesoleval aastal saanud lapsed kostja käest kokku vaid alla 500.00 euro. Siinkohal ei piisa ka kostja lubadustest, et kui tema tervislik seisund paraneb, siis on tal võimalik taas panustada ka lastele elatise andmisesse. Kostja on lubadusi jaganud aastaid ning igal korral leidnud uue põhjuse, miks lastele ei ole võimalik elatist anda. Kostja kurdab oma vastuses, et ta ise vajab toimetulekuks abi, kuid ühtegi tõendit selle kohta, et talle oleks makstud toimetulekutoetust või muid sotsiaaltoetusi, esitanud ei ole. Seega on taaskord tegemist kostja paljasõnalise väitega. Pealegi kinnitab ka kostja elustandard midagi muud. Ka kostja seisukoht, et praegusel perioodil ei oleks hagejate ega kostja huvides see, et kostjalt mõistetaks välja elatis, mida ta maksta ei suuda ja mille tagajärjel muutuks ta krooniliseks võlglaseks oma laste ees, on ekslik, sest just laste huvides on saada ülalpidamist regulaarselt ning kindlasummaliselt, sest lapsed vajavad ülalpidamist igapäevaselt ja pidevalt. Hagejate ema, olgu tal nii raske kui tahes, ei saa pugeda absurdsete põhjuste taha, et lastele ülalpidamist mitte anda. Ka temale tekitab praegune olukord stressi, mis mõjub kahjulikult tema tervisele, sest ta on juba pikemat aega laste ainus toitja ning ülalpidaja, kuid ta ei saa pugeda olematute ja otsitud põhjuste taha. Kostja seevastu elab muretut elu välismaal. Ta võib seda fakti küll eitada, kuid tegelikkuses on see nii. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu 4 vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et hagejate seaduslik esindaja E. M. ja kostja A. P. (endise nimega A. S.) on alaealiste laste A. S. ja K. S. (hagejad) vanemad (sünnitunnistused, dtl 41-42). Puudub vaidlus, et hagejad elavad emaga ning kostja ei ole lastele elatist korrapäraselt tasunud (on tasunud vaid mõned korrad lastega seotud arveid). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hagejad esitasid 06.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise kokku 300.00 eurot (iga lapse kohta 150.00 eurot) saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus 08.06.2022 määrusega nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagejad paluvad ka hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise summas 150.00 eurot kuus lapse kohta, alates 06.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1119-07 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13 p 12). Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Kohus selgitab ka, et

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200.00 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et 01.01.2022 kehtima hakanud

eelnõu seletuskirja kohaselt võeti elatise väljamõistmise sätete muudatuste tegemisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (elatise baassumma 200.00 eurot), mis on lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes (uuring) pakutud keskmisest standardeelarvest ehk kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (181.00 eurot), mis ümardati 20.00 euro võrra ülespoole, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed mõnevõrra vananenud. Baassummat korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil eelnevate 5 kalendriaastate tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ja baassummale lisatakse reeglina veel 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse arengut toetav keskkond. See tähendab, et

§-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Kohus selgitab ka, et

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab

§ 101

lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel

§ 101sätestatud elatise suurust vähendada.

Nii sätestab

§ 101

lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (

§ 101

lg 6).

§ 101

lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Vaatamata sellele, et hagejad soovivad saada elatist summas 150.00 eurot kuus lapse kohta, mis on väiksem, kui isegi seaduses sätestatud elatise baassumma (200.00 eurot), peab kohus siiski vajalikuks märkida järgmist. Puudub vaidlus, et hagejad ei ole kostja juures viibinud aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Puudub vaidlus ka, et kostjal on kohustus käesolevas asjas tasuda elatist pere kahele lapsele (hagejatele), kuid hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Puudub vaidlus ka, et hagejate seaduslik esindaja saab lapsetoetust, kokku summas 120.00 eurot kuus. Eelnevat arvestades, oleks

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis igale hagejale alates 06.04.2022 summas 225.64 eurot kuus (mis ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa). Kostja on kohtule teatanud, et tema majanduslik ja tervislik olukord on halb ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, kellele puudub hetkel samuti võimalus elatist maksta. Kostjal ei ole võimalik hagejatele elatist tasuda. Kohus selgitab, et

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab ka, et mõjuvale põhjusele

§ 102

lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Mõjuvad põhjused on

§ 102lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

§ 101

alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga 6 üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-1611905/66, p 18;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 12). Ka alates 01.01.2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise puhul võib mõjuv põhjus endiselt olla muu hulgas asjaolu, millele on viidatud

§ 101lg 5-7.

Kohus peab vajalikuks märkida ka, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102

lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Vaidlust ei ole, et hagejate seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 790.00 eurot (neto) kuus, töötasule lisandub riiklik lapsetoetus 60.00 eurot kuus lapse kohta. Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on kaks alaealist last (hagejad), kostja ei ole lastele elatist korrapäraselt tasunud. Puudub vaidlus ka, et kostjale on Eesti Töötukassa poolt 06.03.2022 määratud osaline töövõime kuni 22.02.2023 (dtl 95-96), kostja sissetulekuks on töövõimetoetus 270.00 eurot kuus. Kostja on töötu. Kohus on palunud kostjal täiendavalt põhjendada ja selgitada, mis on tema võimalused suurema sissetuleku saamiseks (mh tulenevalt osalisest töövõimest). Kostja kohtule vastanud ei ole. Seoses kostja majandusliku olukorraga on kohus tuvastanud järgmist. Kogutud tõenditest nähtub, et kostjale kuuluvad äriühingud K UÜ (RK xxxx) ja UÜ M (RK xxxx) ning sõiduauto Xxxx (1992 aasta, sõidukile on seatud keelumärked erinevate kohtutäiturite poolt). Muud olulist vara ei ole kohus tuvastanud (sh sissetulekuid). Kohtule esitatud ning kogutud tõenditest ei nähtu seega, et kostjal oleks püsiv sissetulek töötasu (sh ka temale kuuluvatelt äriühingutelt) näol. Kohtule ei ole samas esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohus selgitab taas, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Seoses kostja osalise töövõimetusega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Töövõimetuse tuvastamine või seda enam osaline töövõime ei tähenda koheselt, et isikul puudub võimalus tulu teenida. Kohus möönab, et kostja puhul võib töö leidmine tema tervislikust seisundist tulenevalt olla raskendatud, kuid kindlasti ei saa kohus nõustuda, et see on täiesti võimatu. Kuigi kostjal ametlik sissetulek lisaks töövõimetoetusele puudub, peab kohus eluliselt usutavaks hagejate väidet, et tegeledes tervendamisega, saab kostja tulu sularahas. Kohtu hinnangul on seega eluliselt usutav, et kostja teenib mitteametlikku sissetulekut (olles tervendaja), mille suurus on samas kohtu poolt tuvastamata. Kohtule ei ole ka usaldusväärseid tõendeid, millest nähtuks, kui palju tegelikkuses kostja mitteametlikku tööd teeb ja raha teenib, esitatud. Antud juhul ei ole seega kostja kohtule veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et tal puuduvad võimalused sissetulekute suurendamiseks ning hagejatele elatise tasumiseks, s.o et esinevad alused

§ 102alusel elatise vähendamiseks.

Kohus rõhutab ka, et hagejad paluvad elatise väljamõistmist oluliselt väiksemas summas, kui neil oleks õigus seaduse järgi sada. Hagejad on 7 muuhulgas arvestanud ka, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, s.o tema tütar C.-V. S., kellele kostja peaks samuti ülalpidamist andma. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja elatise summas 150.00 eurot kuus iga lapse kohta, alates 06.04.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja pangakontole xxxx Xxxx AS-is, iga jooksva kuu

1. kuupäevaks. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuivõrd hagejad on vastava taotluse esitanud ning kohus leiab, et see on põhjendatud, tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks. Kohus selgitab pooltele ka, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), s.o hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2023 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
2. novembri 2022 otsus muutmata ja A. P.i apellatsioonkaebus rahuldamata. 14.11.2022 kohtuotsus 2-22-111975 jõustus
3. juunil 2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 8