) § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 5 alusel tuleb menetlusosalisel kinnitada, 5 et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
lg 3 järgi toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 8.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitatud nõude hagihind on 1658,59 eurot, mis koosneb viivisenõudest summas 1658,59 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude 84,87 euro, s.o ligikaudu 5% (84,87 : 1658,59 x 100 = 5,12) ulatuses. 9. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, s.o 5% ulatuses, on põhjendatud jätta
Arvestades hagi rahuldamise ulatust oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Seega kohus jätab 5% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 95% kostja menetluskuludest hageja kanda.
lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.
kohaselt on asja läbivaatamise kulud: 1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; 3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud; 4) menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud; 41) menetlusdokumentide väljastamise kulud; 6) tsiviilasja hinna määramise kulud.
kohaselt on kohtuvälised kulud: 1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; 2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; 4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu; 5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud; 51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest; 52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest ja Euroopa arestimismääruse 6 täitmise kulud, samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tasu sama määruse alusel esitatud teabe hankimise taotluse läbivaatamise eest; 6) menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud; 7) maksekäsu kiirmenetluse kulud; 8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul, kui kohus on kohustanud pooli osalema selles vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui on tegu kohustusliku kohtueelse lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1 lõikele 4. 12. Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 1658,59 eurot. Hageja kohustus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot. 13. Kohus leiab, et hageja menetluskulu nimekirjas märgitud enne kohtu menetlust hagiavalduse koostamiseks saadud juriidilise konsultatsiooni kulu summas 180 eurot ei ole põhjendatud menetluskulu. Nimetatud kulu on kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu, mis ei ole
§-de 138 lg 1 ja 2, 143 ja 144 kohaselt menetlusosaliste menetluskulu.
ei reguleeri kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist.
Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse peale. 18. Eeltoodust lähtuvalt on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu lepingulise esindaja õigusabikulud summas 600 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad hageja kanda kostja lepingulise esindaja õigusabikuludest 95% , s.o 570 eurot. 19.
lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 554,25 eurot. (570-15,75). 7 20.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 7 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 21. Pärnu Maakohtu 22.03.2023 määrusega kohus rahuldas N T taotluse tunnistajatasu väljamõistmiseks ning määras välja maksta tunnistaja N T tunnistajatasu 15,75 eurot N T pangakontole. 22. Nimetatud summa tuleb pooltelt menetluskulude jaotuse alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista
Seega jääb tunnistajatasust 5% kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista 0,79 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Tunnistajatasust 95% jääb hageja kanda ning hagejalt tuleb välja mõista 14,96 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulude riigi tuludesse tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.