Obsah (7)

§ 8§ 79§ 76§ 44§ 68§ 64§ 56

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-2518 Otsuse kuupäev 8. veebruar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi JT kaebus Viru Vangla 05.11.2020.a otsuse nr

) § 76 sätestatud nõuetele, sh oli kahtluseta esitatud kirjalikult. Dokument, mille esitamist vastustaja nõudis, oli kaebaja esitatud tõend. See, kui isik jätab esitamata oma väiteid kinnitavad tõendid, ei ole vaide tagastamise alus ja ei takista vaide sisulist lahendamist. Lisaks ei piiranud kaebaja isikute ringi, kes saavad tema esitatud tõendiga vaidemenetluse raames tutvuda. Kaebaja esitas tõendi ja kaaskirja Viru Vanglale kui haldusorganile. Haldusorgan määrab ise tema koosseisu kuuluvate ametnike pädevuse ja ei ole seotud sellega, millise ametniku nime isik oma avaldusele märgib (

§ 8lg 2).

Kaebaja kaaskirjast nähtub selgelt, et tõend on esitatud kasutamiseks mitte konkreetsele ametnikule, vaid vaidemenetluses.

1. Kaebaja esitas 12.03.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 2 vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas algselt ka muid nõudeid, kuid need on tagastatud ja sellekohane kohtumäärus on jõustunud. Kaebaja viitas kohtueelses menetluses esitatud põhjendustele (vt otsuse punkte 3 ja 5). Kaebaja viitas sellele, et vangla on varem kehtetuks tunnistanud kaebaja tööle määramise käskkirja 18.08.2017 nr 6-2/682-
2. Kaebaja taotles selle käskkirja kehtetuks tunnistamist, kuna töötukassa tuvastas tal puuduva töövõime. Vangla arst oli ka selles asjas hinnanud kaebaja töövõimeliseks.
3. Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole kaebus lubatav, kuna vastustaja tagastas vaide õiguspäraselt. Haldusmenetluses ei ole võimalik esitada tõendit ainult tutvumiseks, vaid see tuleb lisada haldusasja materjalide juurde ja peab seaduses sätestatud juhtudel olema kättesaadav kolmandatele isikutele. Kui kaebaja ei esita tõendit, millele tuginedes ta taotleb haldusakti andmist enda kasuks, siis on põhjendatud haldusmenetluse läbi viimata jätmine. Poolte vahel on juba olnud kaebaja tööle määramisega seotud vaidlused kohtuasjades 3-172049 (kohus jättis kaebuse rahuldamata, otsus on jõustunud) ja 3-20-176 (esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata, toimub apellatsioonimenetlus). Käesolevas asjas saab lähtuda juba varem avaldatud põhimõtetest. Kinnipeetava töötamise kohustuse menetluse uuendamine tuleb kõne alla, kui muutub tema tervislik seisukord. Töötukassa töövõime hindamise otsus ei ole oma olemuselt uute faktiliste asjaolude tuvastamine. Tegu on dokumendimenetluses tehtava otsusega, mis lähtub isiku terviseandmetest. Kaebaja viibib vangistuses juba pikka aega, tema terviseandmed on kogutud vangistuse ajal ja on kättesaadavad vastustajale. Kui kaebajal oleks esinenud vanglas töötamist välistav asjaolu, siis oleks vangla meditsiiniosakond selle kohta juba varasemalt võtnud seisukoha. Seetõttu ei esinenud vajadust võtta vaidlusaluse taotluse menetlemisel eraldi hinnangut vangla meditsiiniosakonnalt. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse lubatavus
4. Vastustaja märkis vastuses kaebusele, et tal ei ole vastuväiteid kaebuse menetlusse võtmisele, kuid kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole nõuetekohaselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuna kohus hindas kaebuse lubatavust selle menetlusse võtmisel (vt otsuse punkti 6), siis tuleb seda väidet siiski käsitleda vastuväitena. Ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 123 lg 1 p 1 ütleb, et vastustaja peab vastuses kaebusele märkima, kas kaebus on tema hinnangul õigesti menetlusse võetud või on alust jätta kaebus läbi vaatamata. Kohus jätab vastuväite kaebuse menetlusse võtmisele rahuldamata. Kohus jääb 03.08.2021.a määruses esitatud põhjenduste juurde. Kohus toob eriti välja, et küsimus ei olnud üksnes selles, kas kaebaja esitas vaidemenetluses vastustaja küsitud tõendi. Määrav tähtsus on sellel, et tegemist oli tõendiga.

§ 79ei sätesta tõendite esitamata jätmist vaide tagastamise alusena.

Tegemist ei ole ka vaide puuduste kõrvaldamata jätmisega, kuna

§ 76lg 2 ei sätesta vaidele esitatavate nõuete hulgas tõendite esitamise nõuet.

Kui vaide esitaja oma väiteid ei tõenda, siis tuleb vaie jätta rahuldamata, mitte tagastada. Vaide tagastamine oli õigusvastane ning kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks. 3

1. Vastustaja väitel on praegune kaebus korduv, kuna Töötukassa 31.07.2020.a otsuse mõju kaebaja töövõimele on kohus käsitlenud kohtuasjas 3-20-
2. Kohus sellega ei nõustu. Kaebus on korduv, kui see on esitatud samas nõudes ja samal alusel (HKMS § 43 lg 1). Kohtuasjas 320-176 oli kaebaja nõudeks Viru Vangla 06.11.2019.a käskkirja nr 6-2/716-1 ja 31.12.2019.a vaideotsuse nr 6-12/458-3 tühistamine. Kaebus ei saa olla korduv, kui kaebuste nõuded on täiesti erinevad. See, et kohtuasjas 3-20-176 tehtud otsuses on Töötukassa 31.07.2020.a otsust nimetatud ja kohus on andnud sellele põgusa hinnangu, ei muuda käesolevas kohtuasjas esitatud kaebust korduvaks. Kaebuse lahendamine
3. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. Töötama ei ole kohustatud muuhulgas kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3).

§ 44lg 1 reguleerib haldusmenetluse uuendamist menetlusosalise taotlusel.

Menetluse uuendamise alusteks on muuhulgas see, kui 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Haldusmenetluse uuendamise korral vaadatakse asi uuesti läbi, kordamata seejuures menetlustoiminguid, mida uuendamise põhjused ei puuduta (

§ 44

lg 2 ja 4).

§ 68

lg 1 alusel on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda haldusmenetluse uuendamist (

§ 44

). Haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivad sätted eristavad kehtetuks tunnistamist isiku kasuks ja kahjuks. Praegusel juhul on tegemist tööle määramise otsuse kehtetuks tunnistamisega kaebaja kasuks, kuna kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus tal töötamise kohustust ei ole. HKMS § 65 lg 3 kohaselt tuleb haldusakt isiku taotlusel tema kasuks kehtetuks tunnistada asjaolude muutumisest alates, kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu. 12. Kaebaja taotles haldusmenetluse uuendamist ja tööle määramise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse punktis 11 toodud õigusnormide põhjal oli kaebaja taotluse lahendamine võimalik kahel erineval viisil: 1)

§ 44sätestatud menetlus: haldusorgan otsustab, kas uuendada menetlust.

Kui jah, siis viiakse haldusmenetlus (osaliselt) uuesti läbi. Seejärel haldusorgan otsustab, kas haldusakt jääb kehtima või on põhjendatud selle muutmine või kehtetuks tunnistamine; 2)

§ 64

-70 sätestatud menetlus: haldusorgan teeb kindlaks, kas haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus on lubatav ehk kas esinevad menetluse uuendamise alused. Kui jah, siis otsustab haldusorgan, kas põhjendatud on haldusakti kehtetuks tunnistamine. Kohtu hinnangul toimus praegusel juhul

§ 64-70 sätestatud menetlus.

Vaidlustatud otsusest või kohtuasja dokumentidest ei nähtu haldusmenetluse uut läbiviimist. 13. Kohus mõistab vaidlustatud otsust nii, et vastustaja hinnangul ei olnud kaebajal õigust taotleda menetluse uuendamist ning see tähendab, et ta ei saanud taotleda ka tööle määramise otsuse kehtetuks tunnistamist. 4 Vaidlustatud otsuses on selle aluse ja põhjendusena välja toodud järgmist: - uusi olulisi tõendeid seoses kaebaja tööle määramisega ei ole ilmnenud; - kaebaja viidatud Töötukassa 31.07.2020.a otsus ei ole tõend

§ 44

lg 1 p 2 tähenduses, kuna puuduv töövõime oli kaebajale määratud juba varem ning töövõime puudumise tuvastamine ei tähenda vanglas töötamise kohustuse puudumist; - vastustaja viitas

§ 44lg p 1-4 ja § 68 lg 1.

1. Vastustaja on jätnud arvestamata, et kaebaja ei tuginenud üksnes Töötukassa 31.07.2020.a otsusele. Kaebaja tugines ka sellele, et tema tervis on muutunud halvemaks ja teda on juulikuu jooksul kolmel korral tervise tõttu tööst vabastatud. Kaebaja lisas taotlusele tervisekaardi väljavõtte (tl 12), mille põhjal - 08.07.2020 kurtis kaebaja, et tal on migreeni hoog. Kaebaja vererõhk oli esimesel mõõtmisel 200/120 mmHg, teisel mõõtmisel 195/120 mmHg, pulss 118x. Kaebaja vabastati sel päeval tööst; - 09.07.2020 kurtis kaebaja peavalu, nõrkust. Vererõhk 201/129 mmHg, pulss 118x. Kaebaja vabastati sel päeval tööst. Kaebaja väitel oli ka kolmas tööst vabastamine seotud väga kõrgele tõusnud vererõhuga. Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud käsitlemata asja lahendamisel tähtsust omava kaebaja väite ja hindamata asjasse puutuva tõendi. Tööle määramise otsuse põhjal on kaebaja töövõime piiripealne - arst on lubanud kaebajal töötada kuni 30 minutit korraga ja ainsaks lubatud tööülesandeks on tolmu pühkimine. Töötukassa 31.07.2020.a otsusest nähtub, et kaebaja mõõduka tegutsemispiirangu üheks põhjuseks on kõrgvererõhkhaigus. Vastustaja oleks seda arvestades pidanud põhjendama, miks ei näita kaebaja välja toodud andmed tema tervise halvenemist ja ei mõjuta tööle määramise kohta tehtud otsust. Arvestades VangS § 37 lõiget 3 oleks põhjenduste aluseks pidanud olema arsti arvamus.
2. Kohus selgitas 03.08.2021.a määruses vastustajale, et kaebaja tugines ka tervisliku seisundi halvenemisele. Kohus juhtis vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlustatud otsus on napisõnaline ja sellest ei nähtu, millistele andmetele (näiteks terviseandmed, muud kaebaja töövõimet iseloomustavad andmed) tuginedes leidis vastustaja, et kaebaja tervislik seisund ei ole muutunud, sh et kaebaja töövõime uue hindamise raames antud hinnang kaebaja tervisele on jäänud samaks. Vastustajal oli võimalus esitada need andmed ja neid kinnitavad tõendid vastuses kaebusele. Vastustaja ei esitanud vastuses kaebusele täiendavaid põhjendusi või tõendeid eeltoodud küsimustes.
3. Vastustaja selgitas, et vaidlustatud otsuse tegemisel ei küsitud arsti arvamust, kuna juhul, kui kaebaja puhul oleks esinenud töötamist välistav asjaolu, siis oleks vangla meditsiiniosakond juba võtnud selle kohta seisukoha. Kohus mõistab vastustajat nii, et kui kaebajal oleks tekkinud töötamist püsivalt takistav tervislik seisund, siis oleks meditsiiniosakond sellest omal algatusel märku andnud. Vastustaja selline väide jääb üldsõnaliseks. Vastustaja ei ole seda menetlust täpsemalt kirjeldanud ja usutavaks muunud (näiteks millisel õiguslikul alusel selline terviseandmete edastamine toimub, millise vanglaametniku või töötaja kohustuste hulka see kuulub, kuidas seda tehakse). Senise kohtupraktika põhjal küsitakse vangla arsti hinnangut kinnipeetava töövõimele konkreetse haldusmenetluse raames. Isegi kui vastustaja väide on õige, siis ei tähenda see, et taotluses esitatud kaebaja väited võis jätta käsitlemata ja kaebaja esitatud tõendid hindamata. 5
4. Õige ei ole vastustaja arvamus, et Töötukassa 31.07.2020.a otsus ei ole menetluse uuendamisel või kaebaja töövõime hindamisel tõendiks. Vastustaja viitab vastuses kaebusele, et mitmed küsimused seoses kaebaja tööle määramisega on poolte vahel juba läbi vaieldud varasemates kohtuasjades. Kui nii, siis tuleks vastustajal lähtuda sellest, et kohtuasjas 3-172049 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2020.a otsuse (jõustus 18.06.2020) punktis 18 ütles ringkonnakohus, et töövõime hindamise eksperthinnang saab olla tõendiks kinnipeetava tervislikule seisundile hinnangu andmisel, kuid sellega ei määratleta vastustaja jaoks siduvalt kaebaja töövõimelisuse küsimust. Vastustajal on küll õigus selles, et Töötukassa otsus töövõime puudumise kohta ei välista kaebaja tööle määramist vanglas, kuid kaebajal on samuti õigus selles, et Töötukassa otsus on haldusmenetluses tõend, mida vastustajal tuli käsitleda ja hinnata. Vaidlustatud otsus on eeltooduga vastuolus. Vastustaja ei ole andnud Töötukassa 31.07.2020.a otsusele sisulist hinnangut. Seejuures ei ole kohtu hinnangul ilmselge, kas 31.07.2020.a otsus sisaldab võrreldes 18.06.2019.a otsusega uusi andmeid või mitte. Otsuste hinnangu ja põhjenduste osad on juba pikkuse poolest erinevad, samuti erineb otsuste kehtivusaeg. Otsuseid ei saa ilma täpsema käsitluseta samaväärseteks pidada.
5. Vastustaja väitel on Tartu Halduskohus 28.01.2021.a otsuses kohtuasjas 3-20-176 leidnud, et põhimõtteliselt ei ole Töötukassa 31.07.2020.a otsusega kaebaja tervislikku seisundit ja töövõimet ümber hinnatud. Kohus leidis viidatud kohtuotsuse põhjendavast osast ühe lause, kus on juttu Töötukassa 31.07.2020.a otsusest, see on kohtuotsuse punktis 21.8.6: „Halduskohtumenetluse käigus esitas kaebaja kohtule uue Eesti Töötukassa 31.07.2020 otsuse nr THV/20/065783, millest nähtuvad üldjoontes samad piirangud, mis on välja toodud varasemates Eesti Töötukassa otsusustes“. Rohkem seda Töötukassa otsust käsitletud ei ole. Viidatud kohtuotsust ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel olemas. Nagu eespool öeldud, oli kohtuasjas 3-20-176 vaidluse esemeks vastustaja 06.11.2019.a käskkiri nr 6-2/7161 ehk kaebaja tervislik seisund selle käskkirja andmise ajal. Töötukassa 31.07.2020 otsus oli selles kohtuasjas kõrvalise tähendusega ning kohus ei ole seda analüüsinud. Lisaks ei piisa viidatud kohtuotsuses sisalduvast põgusast ja läbi kirjutamata hinnangust vaidlustatud otsuse põhjendamiseks.
6. Vastustaja viitas sellele, et poolte vahel on varem olnud vaidlusi seoses kaebaja tööle määramisega ning praeguse asja saab lahendada sellest lähtudes. Kohus ei saa lähtuda praeguse vaidluse lahendamisel hinnangutest kaebaja tervislikule seisundile, mis anti varasemates kohtuasjades. On küll õige, et kaebused kaebaja tööle määramise peale 18.08.2017 (kohtuasi 3-17-2049) ja 06.11.2019 (kohtuasi 3-20-176) on kohus jätnud rahuldamata (hilisemas kohtuasjas ei ole otsus veel jõustunud), kuid see ei tähenda, et kaebaja tervislik seisund ei saanud pärast nende otsuste tegemist muutuda.
7. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud

§ 56

lg 1, mille kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Vaidlustatud otsuses puuduvad põhjendused ühe kaebaja taotluse aluse osas ning teise aluse osas ei ole need õiged ega piisavad. Kohus ei saa ise luua haldusaktile põhjendusi. Põhjenduste puudumisel ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas vastustaja õigesti leidis, et menetluse uuendamiseks ja tööle määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alust ei ole. Vaidlustatud otsus tuleb tühistada. 6 Vaidlustatud otsuse tühistamine tähendab, et kaebaja 10.08.2020.a taotlus menetluse uuendamiseks ja tööle määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks on lahendamata. Vastustajal tuleb selle taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus lõpule viia. Käesolev otsus ei tähenda, et tööle määramise otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Kui vastustaja teeb uue põhjendatud otsuse ja kaebaja sellega ei nõustu, siis on kaebajal (pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist) võimalus esitada uus kaebus. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused

1. Kaebaja esitas 01.02.2022 avalduse, mille pealkirja järgi on tegemist vastuväidetega vastustaja 10.09.2021.a vastusele. Kaebaja esitas koos avaldusega tõendina väljavõtte dokumendist „Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium 2015“. Kaebaja tõi uue asjaoluna välja, et vanglaametnikud survestavad arste tegema nende soovitud otsuseid „supermax“ osakonnas viibivate kinnipeetavate suhtes. Kaebaja esitas taotluse arvestada asja lahendamisel ajalehes „Eesti Ekspress“ 28.01.2021 ilmunud artikliga, kohtulahendiga asjades 2-18-15106 ja 3-21-2201 ning kohtuasja 3-20-176 toimikus olevate dokumentidega, see on kohtu hinnangul käsitletav taotlusena võtta need dokumendid asja juurde tõenditena. Kohus jätab kaebaja taotluse uute tõendite asja juurde võtmiseks rahuldamata ning tagastab 01.02.2022 esitatud tõendi. Samuti jätab kohus tähelepanuta eelnimetatud avalduses sisalduva uue asjaolu. Kohus andis 04.01.2022.a määruses uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldavate avalduste esitamiseks tähtaja kuni 20.01.
2. Hilinenult esitatud asjaolude ja tõenditega arvestamine põhjustaks menetluse viibimise ja otsuse tegemise aja edasilükkamise (HKMS § 51 lg 4, § 62 lg 1). Kohus selgitab, et kaebajal oli 01.02.2022.a avalduses õigus esitada seisukohti, sh vastuväiteid tingimusel, et need ei sisalda uusi asjaolusid või taotlusi. Kaebajal oli seejuures võimalik viidata varasematele kohtulahenditele kui kohtupraktikale (s.t mitte kui tõenditele).
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv 15 eurot (tl 85), selle summa mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
4. Kohus rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse (tl 33) ning asendab otsuse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2023 otsus Resolutsioon
5. Jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 08.02.
6. a otsuse põhjendusi osaliselt vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
7. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus uue tõendi kogumiseks. 7
8. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. 8