Obsah (14)

§ 362§ 486§ 372§ 393§ 423§ 201§ 425§ 426§ 150§ 353§ 173§ 168§ 427§ 178

2-23-103957 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103957 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi

) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on üldõigusjärglus § 209 lg 1 esimese lause järgi võimalik üksnes juhul, kui isiku suhtes on menetlus alanud.

§ 362lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse esitamise aeg.

See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega menetlus hageja jaoks algab hagi esitamisest ning kostja jaoks hagiavalduse kättetoimetamisest. Surnud kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetada ega seega tema suhtes menetlust alustada. 6. Käesoleval juhul eelnes hagiavalduse esitamisele maksekäsu kiirmenetlus.

§ 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 362

lg 1 kohaselt aga saab hagi esitamise ajaks lugeda hagi kohtusse jõudmise aega üksnes juhul, kui see on hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega on hagi esitatuks lugemise eelduseks, et hageja on esitanud nõuetele vastava hagi, mis on

§ 372

lg 1 järgi menetlusse võetud ja kostjale

§ 393

lg 1 järgi kätte toimetatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-115109, p 10).

1. Rahvastikuregistri kande järgi suri kostja 24.05.2023 ning kohtul ei õnnestunud talle menetlusdokumente, sh hagiavaldust, enne surma kätte toimetada, seega tsiviilasja nr 2-23103957 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.1
2. Lähtuvalt

§ 423

lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt

§ 201lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 7 lg 2 on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusõigusvõime. Üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik ning hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

9. Lähtuvalt

§ 425lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse kostja pärija(te) vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 3 alusel.

V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1055 komm e, lk 1057 komm g. 1 2 2-23-103957 10. Hageja esitas 29.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik, sh hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu tuleb hagi jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Menetluse peatumine

§ 353lg 1 järgi on võimalik üksnes vaidluses, mis võimaldab õigusjärglust.

Kuivõrd käesolevas menetluste staadiumis õigusjärglus võimalik ei ole, siis puudub õiguslik alus ja vajadus menetluse peatamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, mistõttu puuduvad asjas menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata. 12. Tulenevalt

§ 427

võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3