← Eesti

2-22-114735/11

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 4842§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-114735 Tsivi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja I AS vahel 04.01.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr L89004739291, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 300 eurot. Kostja rikkus kohustust tagastada laenumakseid. Laenulepingu ülesütlemiseni viis kolme järjestikuse osamakse, 15.02.2021 kuni 15.04.2021 osamakse tasumata jätmine. Kostjale saadeti 06.04.2021 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega. I AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 26.04.

  1. I AS loovutas 28.04.2021 nõude hagejale. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbiviinud kohus proovinud menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid tulemuseta. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Aadressi XXX omanik kinnitas 20.12.2021, et kostja ei ela sellel aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna järelpärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 22.12.2021, et PPA andmebaasis puuduvad andmed antud isiku elukoha ja kontaktandmete osas. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.01.
  2. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (18.02.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine (

§ 4842

alusel 20 eurot); 2) täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs (1 h 50 min); 3) hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule (1 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 140 eurot.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 140 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 140 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 713463196. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.