Tsiviilasi nr 2-22-7991 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7991 Tsiviilasi Ax

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta Axxx Hxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Axxx Hxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxx vald,xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxxxxxxx@gmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Axxx Hxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. mail).
4. Axxx Hxxxxxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2023 725,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik 2 elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kuuenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee).
2. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded
3. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.06.
2. a määrusega välja Axxx Hxxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oksana Kutšmei.
3. Pankrotihaldur esitas 13.12.
4. a kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 16.12.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
7. 30.04.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
9. lõpetada Axxx Hxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu; 2.

määrata halduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot;

1. mõista halduri tasu summas 792 eurot välja Axxx Hxxxxxxxxx, määrates Axxx Hxxxxxxxxx väljamõistetud tasu hüvitamise riigi vahenditest;
2. halduri tasu palun määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – FIE Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rk 12016414, KMKR EE100779451) ning maksta välja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei arvelduskontole nr EE191010011596520222 (rk 12016414, KMKR EE100779451);
3. vabastada pankrotihaldur Oksana Kutšmei Axxx Hxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast

§-s 146 nimetatud väljamaksete tegemist;

1. otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
2. Kohus avaldas 03.05.
3. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus xxxxxHxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 21.05.
4. a maksta kohtu deposiiti 1500 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. 3
5. Kohus kuulas Axxx Hxxxxxxx ära 01.06.2023 ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 7.

Pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust ja ülalpeetavate arvu, ei osutunud pankrotivara moodustamine võimalikuks ka võlgniku sissetuleku arvelt. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 8.

Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid.

1. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava täiendava elatise nõudeid.
2. Pankrotimenetluses ei ole massikohustusi tekkinud.
3. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole pankrotivarast väljamakseid tehtud.
4. Hoiustatud raha puudub. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 13.

Pankrotivara vähesuse tõttu ei ole võlausaldajale jaotiste alusel väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 14.

Ei ole. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 15.

Realiseeritav pankrotivara puudub ning muud oodatavad laekumised teadaolevalt puuduvad. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 16.

Haldur teostas pankrotivara valitsemise käigus järgmiseid toiminguid: - võlgniku konto väljavõtte ja võlgniku kohta tehtud registerpäringute tulemustega tutvumine võlgniku varalise seisu kindlakstegemiseks ja vara tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks; - võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine; - võlausaldajate nõudeavalduste analüüs; - võlausaldajate üldkoosoleku korraldamine ja võlausaldajatega suhtlemine; - võlausaldajate esialgase nimekirja koostamine ja selle võlausaldajatele tutvustamine; - võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamine; - lõpparuande koostamine ja selle kohtule esitamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 17.

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2): Rahuldamata nõude summa Jrk nr Võlausaldaja 1 Plus

Plus Capital AS 3961,34 € 2 OK Incure OÜ 4328,47 € Kontonumber/viitenumber EE082200221053320710 / 24927774 Selgitus: Axxx Hxxxxxxx, ik 3xxxxxxxxxx Summas 4030,08 € EE452200221066697508 / 67967900086619905 Summas 298,39 € 4 3 Bondora AS Kokku 11 290,06 € EE452200221066697508 / 68026900086678705 Selgitus: Axxx Hxxxxxxx, ik 3xxxxxxxxxx EE937700771004427510 Selgitus: Axxx Hxxxxxxx, ik 3xxxxxxxxxx 19 579,87 € Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 18.

Haldur ei ole antud pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 19.

Kohtukulud puuduvad. 20. Haldur ei ole kuulutusi teinud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 21.

Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on üle jõu käivate rahaliste kohustuste võtmine sh juba tekkinud kohustuste refinantseerimiseks, so muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

1. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks
2. aastal. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg 10) 23.

Pankrotavaldusega koos esitas Axxx Hxxxxxxx (pankrotis) kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 24. Usaldusisiku (

§ 172

lg 1 alusel) nimetamiseks kutsus haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mis toimus

1. veebruaril
2. a. Ükski võlausaldaja ei ole koosolekule ilmunud.
3. AxxxxHxxxxxxx avaldas soovi täita usaldusisiku kohustusi ise. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 26.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Axxx Hxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 03.05.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Axxx Hxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 21.05.
3. a kohtu deposiiti 1500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Axxx Hxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 28.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 29. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

30.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Oksana Kutšmei vabastada pankrotihalduri kohustusest Axxx Hxxxxxxx pankrotimenetluses. 31.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja 5 pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Pankrotihalduri tasu 32.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 33.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 34.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

1. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 132 eurot, kokku 792 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIEle Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. Halduril on töötunde olnud 11 tundi ja 20 minutit, kuid tasu palub haldur määrata 10 töötunni eest.
2. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. 37.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses märkinud, et tema tunnitasu on 66 eurot. Halduri tasu 10 töötunni eest on 660 eurot (10 × 66), millele lisandub käibemaks 132 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Oksana Kutšmei taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. 6 40. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2023 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot.

1. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning AxxxxHxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 792 eurot, sh käibemaks 132 eurot. Tasu tuleb välja maksta FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei.
2. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
4. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
5. aasta
6. juunini.
7. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
8. a
9. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
10. aasta
11. juunini. 45.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul.

1. 27.05.
2. a esitas võlgnik Axxx Hxxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.06.2022. a. 47.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 48. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 49.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Axxx Hxxxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Axxx Hxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 50.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kutsus pankrotihaldur 17.02.2023.

a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. 7 51.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 17.02.
2. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning AxxxxHxxxxxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Axxx Hxxxxxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Hxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Hxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Axxx Hxxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (

§ 173lg 3; FIMS § 47 lg 3).

Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (

§ 173lg 4; FIMS § 47 lg 4).

1. Axxx Hxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. mail, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
4. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest 8 vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 59.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 60.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 61.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 62.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 1933

lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka

§ 175lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

63.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 64.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 9