Obsah (8)

§ 492§ 276§ 115§ 334§ 228§ 137§ 1043§ 1045

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-6769 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti f

§ 492

lg 1 alusel läinud üle kahjustatud üürileandja nõue kostja vastu.

492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju summas 12 269,54 eurot hüvitanud, siis järelikult on üürileandja nõue kostja vastu läinud üle hagejale. X (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 01.05.

1. a kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt oli üürilepingu esemeks eluruum aadressil Rakvere, xxx. 15.10.
2. a toimus Rakvere, xxx korteris tulekahju, mille tekkepõhjuseks on Päästeameti ja Kahjuhaldus OÜ hinnangu kohaselt lahtise tule kasutamine või hooletu suitsetamine B poolt. B oli 01.05.
3. a kostja elukaaslane. Hageja hinnangul on kostja 1 rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust.

§ 276

lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Hageja hinnangul hõlmab eluruumi hoolika kasutamise kohustus mh ka kohustust vältida eluruumi süttimist ning kahjustumist tulekahju ning tahma tagajärjel. Kuna eluruum muutus tulekahju tagajärjel kasutuskõlbmatuks, siis ütles üürileandja eluruumi üürilepingu üles 2019. a detsembri teises pooles. Kuna kostja rikkus eluruumi hoolika kasutamise kohustust ning seetõttu sai Rakvere, xxx korter ning selles asuv mööbel kahjustuda, siis on hagejal kostja 1 suhtes kahju hüvitamise nõue

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja ei nõustu kostjaga 1, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud.

§ 276

lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Nimetatud kohustus on kostjal ka ajal, mil ta ise viibib kodust eemal või üürieset ise ei kasuta. Poolte vahel puudub vaidlus, et tulekahju puhkemise ajal, 15.10.2019. a, üürileping kehtis. Järelikult kehtis ka kostja hoolsuskohustus.

§ 334

lg 2 esimese lause kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja hinnangul andis kostja 1 üürnikuna eluruumi kasutamise üle oma perekonna liikmele, Ble. Sõlmitud üürilepinguga oli kooskõlas, et eluruumi kasutab B (eluruumi 3 üürilepingu p 2.2). Pooled ei vaidle, et üüritud asi (eluruum ja mööbel) said kahjustada ajal, kui asi oli kostja 1 valduses. Hageja hinnangul ei ole kostja 1 tõendanud, et asja kahjustumine ei tulenenud temast. Kostja asus eluruumi kasutama koos oma perekonna liikme Yga (*kostja 2 endine perekonnanimi), kelle tegude eest või temast lähtuvate asjaolude eest vastutab üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisel kostja TsÜS § 134 lg 2 alusel. TsÜS § 134 lg 2 kohaselt isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja hinnangul peab kostja 1 tagama, et tema perekonna liikmed täidaksid üürilepingust tulenevaid kohustusi. Näiteks olukorras, kus üürnik annab üüritud asja allkasutusse, siis

§ 228

lg 5 kohaselt kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Kokkuvõtval leiab hageja, et kostja 1 vastutab Bst lähtunud asjaoludest

§ 334lg 2 ning Ts

ÜS § 134 lg 2 alusel. Hageja hinnangul vastutavad kostja 1 ja B tekkinud kahju eest solidaarselt

§ 137

lg 1 alusel.

§ 137

lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. KOSTJA 1 SEISUKOHAD

1. Kirjalikus vastuses hagile (tl 59) kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kostja 1 ei ole eluruumi üürimisel rikkunud hoolsuskohustust. Tulekahju ja seega ka kahju hagejale põhjustas B, kes on selle eest ka süüdi mõistetud kriminaalasjas xxx 04.11.
2. a. Kostja oli üldse kodust ära juba 4 päeva enne sündmust (ema juures xxx) ja ei osanud aimata, et kostja 2 midagi sellist teeb. Kostja 2 elamisest üüripinnal oli üürileandja teadlik ja see oli ka üürilepingusse märgitud. Kahju on õigusvastaselt tekitanud kostja
3. Ei saa panna vastutama kostjat 1 olukorras, kus süüdlane on teada ja kostja 1 pole kahju tekitamises isegi mitte kaudselt süüdi.
4. 02.09.
5. a menetlusdokumendis (tl 96-97) märkis kostja 1, et ta ei vastuta tekkinud kahju eest, sest ta pole hoolsuskohustust rikkunud. Asjaolu, et B kahju tekitas, ei ole kuidagi seotud Aga. Kahju eest peab vastutama otsene süüdlane, mitte aga isik, kes selle vältimiseks midagi teha ei saanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hageja solidaarne nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka nõue kostja 1 vastu. Nõue kostja 2 vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7. Hageja on kindlustusandja (kodukindlustuse poliis nr xxxxxxxx, tl 14-16) , kellele on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue.

1. Asja materjalidest nähtub, et 15.10.
2. a toimus Rakveres xxx korteris tulekahju, mille tagajärjel sai korter vee- ja suitsukahjustusi (tl 20-21, 22-24, 25-34, 35-39). Hageja kui kindlustusandja on hüvitanud O.L.E. GRUPP OÜ-le xxx rekonstrueerimistööde eest 11 626,04 eurot (tl 44-45, 46, 48) ja Xle köögimööbli kahjustamise eest 642,50 eurot (tl 47, 49). 01.05.
3. a on X üürileandjana ja A üürnikuna sõlminud eluruumi üürilepingu aadressil Rakvere xxx tn xx- xx, üürilepingu punkti 2.2 kohaselt asuvad lepingu sõlmimisel eluruumi elama koos üürnikuga tema perekonnaliikmed: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, kostja 2, tl 17-19).
4. Kohtuotsusest kriminaalasjas xxx nähtub, et 15.10.
5. a öösel kella 03:00 paiku pani B oma elukohas korteris põlema hunnikusse tõstetud riided ja muud esemed, millega põhjustas ohu 4 samas kortermajas elevate inimeste elule ja tervisele (tl 61-65). Seega on tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada Rakvere, xxx eluruum ning selles asunud mööbel, põhjustanud B, kes pani korteri põlema. B on põhjustanud oma teoga Xle (üürileandja, kindlustusvõtja) õigusvastase kahju ning hagejal on B suhtes õigusvastase kahju hüvitamise nõue

§ 1043

alusel.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna B tegevuse tagajärjel sai Xle kuuluv eluruum kahjustada, siis on B tegu (tulekahju põhjustamine)

§ 1045lg 1 p alusel õigusvastane.

B teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. 8. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 1 vastutab kostjaga 2 tekitatud kahju eest solidaarselt tulenevalt

§ 137lg 1, § 334 lg 2 ja TSÜS § 134 lg 2.

Üüritud asja kahjustamine ei tulenenud kostjast

1. Kohtuotsuse punktis 2 märkis kohus, et kahju põhjustas üürileandjale otseselt ja süüliselt kostja
3. Kostja 2 kohtule kirjaliku vastust hagile ei esitanud. MENETLUSKULUDE JAOTUS
4. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kostja 2 hageja menetluskulud ning hageja kostja 1 menetluskulud.
5. Hageja menetluskulud on riigilõiv 650 eurot ja õigusabi ning sõidukulud 917 eurot, kokku 1 567 eurot. Kostja 1 menetluskulud on õigusabikulud 165 eurot.
6. Hageja ja kostja 1 menetluskulud on põhjendatud.
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5