2-21-6769/19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-6769 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus A ja B vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 11. mai 2023. a Menetlusosalised Hageja:

AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J.

Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht:

Pärnu mnt 141, Tallinn, e-post: info@pzu.ee) Hageja esindaja:

Arvi Luhakooder, 4PS OÜ, e-post: xxx Kostja 1:

A (isikukood elukoht: xxx) xxxxxxxxxxx, Kostja 2:

B (isikukood elukoht: xxx) xxxxxxxxxxx, RESOLUTSIOON 1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi B vastu rahuldada ning A vastu jätta rahuldamata.

2.Välja mõista Blt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju summas 12 269 (kaksteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot 54 senti, viivis põhinõudelt seisuga 29.04.2021. a 1 244 (üks tuhat kakssada nelikümmend neli) eurot 09 senti ja viivis 1 põhinõudelt (12 269,54 eurot) alates 30.04.2021. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Hageja menetluskulud jätta B kanda.

2.Välja mõista Blt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulude katteks 1 567 (üks tuhat viissada kuuskümmend seitse) eurot.

3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Kostja 1 menetluskulud jätta hageja kanda.

5.Välja mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt A kasuks menetluskulude katteks 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUS 1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas kohtule hagi A ja B vastu solidaarselt kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja on kindlustusandja, kes on 04.04.2019. a kindlustanud Rakvere, xxx tn xx hoone kindlustuspoliisiga nr xxxxxxxx.

Kindlustusvõtjaks on X. Omavastutuse suurus on 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta. 01.05.2019. a sõlmisid X ja A eluruumi üürilepingu, mille kohaselt oli üürilepingu esemeks eluruum aadressil Rakvere, xxx. 15.10.2019. a sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt 15.10.2019. a toimus Rakvere, xxx korteris tulekahju. Korter on saanud vee- ja suitsukahjustusi.

Päästeameti arvamuse kohaselt on eelnevalt segi paisatud toas (Rakvere, xxx) toimunud põleng põrandal, maha kukkunud sektsioonkapi ees. Põlemiskoormus oli väike. Korteri ruumid on saanud tugevaid suitsukahjustusi (tahmunud). Tõenäoliselt on põlemine alguse saanud kas lahtise tule kasutamisest või hooletust suitsetamisest B poolt. Hageja esindaja Kahjuhaldus OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle 22.10.2019. a ning koostas vara ülevaatuse akti ning korteri plaani.

Kahjuhaldus OÜ pildistas ülevaatuse ajal korteri nähtavad kahjustused, fotod on lisatud fototabelisisse. Rakvere, xxx korter sai tulekahju tagajärjel kahjustada. Põlenud korter asub hoone 1-l korrusel ning sinna on eraldi sissepääs. Korter on 2-toaline köögi ja duširuumiga, kus asub ka WC. Kogu korter on kaetud paksu tahmakihiga, sest põlengu ajal on ruumide uksed olnud avatud. Korterisse sisenedes otse on köök ja sealt edasi minnes elutuba. Elutoas vasakule jääb esiku. Mööda esikut minnes paremale jääb duširuum koos WC-ga ja esikust vasakule jääb magamistuba. Köök- lagi ja seinad on kaetud isotex plaadiga ning põrandal on laminaat. Lisaks siseviimistlusele on tahmane ka köögimööbel. Elutuba- lagi ja seinad on kaetud isotex plaadiga ning põrandal on laminaat. Üle tuleb värvida ka elutoas olev kamin. Magamistubalagi ja seinad on kaetud isotex plaadiga ning põrandal on laminaat. Üks magamistoa sein on krohvitud 2 ja värvitud. Esik- lagi ja seinad on kaetud isotex plaadiga ning põrandal on laminaat.

Duširuum/WC- lagi kaetud isotex plaadiga, seinad on plaaditud. Duširuum on samuti kaetud paksu tahmakihiga. Korteri kõik vaheuksed ja aknad koos aknalaudadega on tahmased.

Purunenud on ka köögiaknaklaas. Lagede kohal tuleb välja vahetada ka tahmunud kivivill, mis on haisu sisse võtnud. Köögi seinad, põrand ja lagi on tahmaga kaetud, samuti köögimööbel.

Elutoa põrandal on põlemise jälg. Põrandal põlemise jälje kõrval on põlenud kapp. Põrandakate on põlenud. Puidust vaheuksed on tahmased. Esiku seinad ja lagi ning põrand on tahmased.

Duširuumi plaaditud seinad ja põrand on tahmased. Sanitaartehnika on kaetud paksu tahmaga.

Magamistoa seinad ja põrand on tahmased. Köögi seinad, põrand ja lagi on tahmased. Köögiaken on purunenud. Elutuba ja kamin on tahmased. Kahjuhaldus OÜ hinnangu kohaselt on tulekahju alguse saanud B tegevuse tagajärjel, kes oli 15.10.2019. a joobes, loopis elutoas laiali esemeid ning süütas korteri enne sealt lahkumist või jättis kustutamata suitsukoni. Kahjustada saanud Rakvere, xxx korteri remondiks tegid hinnapakkumise Renoveerimise OÜ summas 13 997,40 eurot, O.L.E Grupp OÜ summas 11 826,04 eurot ja Vesrax OÜ summas 12 230,39 eurot. O.L.E Grupp OÜ parandas korteri nr xx kahjustused ja esitas hagejale korteri xx remondiarve summas 11 626,04 eurot. Hageja hüvitas korteri xx parandamise kulu summas 11 626,04 eurot.

Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kahjustatud köögikappide ja töötasapinna asendamiseks tegi hinnapakkumise Optimus Mööbel summas 645,50 eurot.

Avaldaja hüvitas köögimööbli asendusmaksumuse summas 642,50 eurot. Seega on hageja hüvitanud kahju kokku summas 12 269,54 eurot (11626,04+642,50). Pärast tulekahju toimumist muutus eluruum kasutuskõlbmatuks ning X ütles eluruumi üürilepingu erakorraliselt üles 2019. a detsembris. Põhjusel, et kostja 1 on üürnik, kellel oli üürilepingu kohaselt eluruumi hoolika hoidmise kohustus, esitas avaldaja kostjale 1 08.01.2020. a kahjunõude, milles andis kahju hüvitamiseks tähtaja ja palus kahju hüvitada hiljemalt 22.01.2020. a. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Hageja on kindlustusandja , kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud üürileandja nõue kostja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju summas 12 269,54 eurot hüvitanud, siis järelikult on üürileandja nõue kostja vastu läinud üle hagejale. X (üürileandja) ja kostja (üürnik) sõlmisid 01.05.2019. a kostja eluruumi üürilepingu, mille kohaselt oli üürilepingu esemeks eluruum aadressil Rakvere, xxx. 15.10.2019. a toimus Rakvere, xxx korteris tulekahju, mille tekkepõhjuseks on Päästeameti ja Kahjuhaldus OÜ hinnangu kohaselt lahtise tule kasutamine või hooletu suitsetamine B poolt. B oli 01.05.2019. a kostja elukaaslane. Hageja hinnangul on kostja 1 rikkunud üürilepingust tulenevat kohustust. VÕS § 276 lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Hageja hinnangul hõlmab eluruumi hoolika kasutamise kohustus mh ka kohustust vältida eluruumi süttimist ning kahjustumist tulekahju ning tahma tagajärjel. Kuna eluruum muutus tulekahju tagajärjel kasutuskõlbmatuks, siis ütles üürileandja eluruumi üürilepingu üles 2019. a detsembri teises pooles. Kuna kostja rikkus eluruumi hoolika kasutamise kohustust ning seetõttu sai Rakvere, xxx korter ning selles asuv mööbel kahjustuda, siis on hagejal kostja 1 suhtes kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Hageja ei nõustu kostjaga 1, et kostja ei ole üürilepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud.

VÕS § 276 lg 2 kohaselt üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Nimetatud kohustus on kostjal ka ajal, mil ta ise viibib kodust eemal või üürieset ise ei kasuta. Poolte vahel puudub vaidlus, et tulekahju puhkemise ajal, 15.10.2019. a, üürileping kehtis. Järelikult kehtis ka kostja hoolsuskohustus. VÕS § 334 lg 2 esimese lause kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja hinnangul andis kostja 1 üürnikuna eluruumi kasutamise üle oma perekonna liikmele, Ble. Sõlmitud üürilepinguga oli kooskõlas, et eluruumi kasutab B (eluruumi 3 üürilepingu p 2.2). Pooled ei vaidle, et üüritud asi (eluruum ja mööbel) said kahjustada ajal, kui asi oli kostja 1 valduses. Hageja hinnangul ei ole kostja 1 tõendanud, et asja kahjustumine ei tulenenud temast. Kostja asus eluruumi kasutama koos oma perekonna liikme Yga (*kostja 2 endine perekonnanimi), kelle tegude eest või temast lähtuvate asjaolude eest vastutab üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisel kostja TsÜS § 134 lg 2 alusel. TsÜS § 134 lg 2 kohaselt isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja hinnangul peab kostja 1 tagama, et tema perekonna liikmed täidaksid üürilepingust tulenevaid kohustusi. Näiteks olukorras, kus üürnik annab üüritud asja allkasutusse, siis VÕS § 228 lg 5 kohaselt kui üürnik annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Kokkuvõtval leiab hageja, et kostja 1 vastutab Bst lähtunud asjaoludest VÕS § 334 lg 2 ning TsÜS § 134 lg 2 alusel.

Hageja hinnangul vastutavad kostja 1 ja B tekkinud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

KOSTJA 1 SEISUKOHAD 2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 59) kostja 1 hagi ei tunnistanud. Kostja 1 ei ole eluruumi üürimisel rikkunud hoolsuskohustust. Tulekahju ja seega ka kahju hagejale põhjustas B, kes on selle eest ka süüdi mõistetud kriminaalasjas xxx 04.11.2020. a. Kostja oli üldse kodust ära juba 4 päeva enne sündmust (ema juures xxx) ja ei osanud aimata, et kostja 2 midagi sellist teeb.

Kostja 2 elamisest üüripinnal oli üürileandja teadlik ja see oli ka üürilepingusse märgitud. Kahju on õigusvastaselt tekitanud kostja 2. Ei saa panna vastutama kostjat 1 olukorras, kus süüdlane on teada ja kostja 1 pole kahju tekitamises isegi mitte kaudselt süüdi.

3.02.09.2021. a menetlusdokumendis (tl 96-97) märkis kostja 1, et ta ei vastuta tekkinud kahju eest, sest ta pole hoolsuskohustust rikkunud. Asjaolu, et B kahju tekitas, ei ole kuidagi seotud Aga. Kahju eest peab vastutama otsene süüdlane, mitte aga isik, kes selle vältimiseks midagi teha ei saanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hageja solidaarne nõue kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole ka nõue kostja 1 vastu. Nõue kostja 2 vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5.Hageja on kindlustusandja (kodukindlustuse poliis nr xxxxxxxx, tl 14-16) , kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue.

6.Asja materjalidest nähtub, et 15.10.2019. a toimus Rakveres xxx korteris tulekahju, mille tagajärjel sai korter vee- ja suitsukahjustusi (tl 20-21, 22-24, 25-34, 35-39). Hageja kui kindlustusandja on hüvitanud O.L.E. GRUPP OÜ-le xxx rekonstrueerimistööde eest 11 626,04 eurot (tl 44-45, 46, 48) ja Xle köögimööbli kahjustamise eest 642,50 eurot (tl 47, 49). 01.05.2019. a on X üürileandjana ja A üürnikuna sõlminud eluruumi üürilepingu aadressil Rakvere xxx tn xx- xx, üürilepingu punkti 2.2 kohaselt asuvad lepingu sõlmimisel eluruumi elama koos üürnikuga tema perekonnaliikmed: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, kostja 2, tl 17-19).

7.Kohtuotsusest kriminaalasjas xxx nähtub, et 15.10.2019. a öösel kella 03:00 paiku pani B oma elukohas korteris põlema hunnikusse tõstetud riided ja muud esemed, millega põhjustas ohu 4 samas kortermajas elevate inimeste elule ja tervisele (tl 61-65). Seega on tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada Rakvere, xxx eluruum ning selles asunud mööbel, põhjustanud B, kes pani korteri põlema. B on põhjustanud oma teoga Xle (üürileandja, kindlustusvõtja) õigusvastase kahju ning hagejal on B suhtes õigusvastase kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna B tegevuse tagajärjel sai Xle kuuluv eluruum kahjustada, siis on B tegu (tulekahju põhjustamine) VÕS § 1045 lg 1 p alusel õigusvastane. B teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

8.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja 1 vastutab kostjaga 2 tekitatud kahju eest solidaarselt tulenevalt VÕS § 137 lg 1, § 334 lg 2 ja TSÜS § 134 lg 2. Üüritud asja kahjustamine ei tulenenud kostjast 1. Kohtuotsuse punktis 2 märkis kohus, et kahju põhjustas üürileandjale otseselt ja süüliselt kostja 2.

9.Kostja 2 kohtule kirjaliku vastust hagile ei esitanud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 10. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kostja 2 hageja menetluskulud ning hageja kostja 1 menetluskulud.

11.Hageja menetluskulud on riigilõiv 650 eurot ja õigusabi ning sõidukulud 917 eurot, kokku 1 567 eurot. Kostja 1 menetluskulud on õigusabikulud 165 eurot.

12.Hageja ja kostja 1 menetluskulud on põhjendatud.

13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.