Obsah (6)

§ 121§ 43§ 88§ 79§ 28§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-801 Määruse kuupäev 18. mai 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus talle määratud eeskostja tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Tagastada X kaebus. 2

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kaebuse kaebajale määratud eestkostja tegevuse peale.
2. Kohus selgitab kaebajale, et eestkosteasjad on perekonnaõiguslikust suhtest tulenevad tsiviilasjad, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1). TsMS § 110 lg 7 kohaselt lahendab eestkostetavasse või tema varasse puutuva asja eestkostja määranud kohus. Mõjuval põhjusel võib asja lahendada ka eestkostetava elukoha või vara asukoha järgne kohus. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale määranud eestkostja Harju Maakohus, lahendab kaebaja eestkosteasja Harju Maakohus.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohus mõistab, et kaebaja on mh esitanud taotluse kaebusest koopia väljastamiseks. 9.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. 10. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka

§ 28

lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (

1. septembri
2. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
3. Arvestades, et kaebaja on praeguses asjas esitatud kaebuse koostanud ise ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada.
4. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata. 13.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2