KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-6006 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlus

) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (

§ 1045

lg 1 p1 ).

§ 129

lg 1 kohaselt tuleb surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale (

§ 129lg 2) .

Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud (

§ 129lg 3).

1. Sotsiaalkindlustusameti 08.10.
2. a otsusega nr KTO256 hüvitati ja määrati Yle matuse kulud ning ohvri surmast tuleneva kahju hüvitist alates 13.06.
3. a. Ajavahemikul 08.10.
4. a kuni 31.10.
5. a on ohvri Xi matusekulude hüvitamiseks ja ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju hüvitamiseks makstud hüvitist kokku summas 5 387,22 eurot, mis on Eesti Vabariigile Sotsiaalkindlustusameti kaudu välja mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.11.
6. a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-
7. Nimetatud nõue on tasutud. Ajavahemikul 01.11.
8. a kuni 30.04.
9. a on ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju hüvitamiseks makstud hüvitist kokku summas 3 356,64 eurot, mis on Eesti Vabariigile Sotsiaalkindlustusameti kaudu välja mõistetud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 24.03.
10. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-
11. Nimetatud nõue on tasutud. Jätkuvalt on Yle makstud ohvri surmast tulenevat kahju perioodil 01.05.
12. a kuni 30.09.
13. a summas 846,14 eurot. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9 590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist maksti kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. 3 Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid hüvitise suuruse ega arvestuste osas. Kostja tasus hüvitise summast 100 eurot ning palub hüvitise maksmist maksegraafiku alusel.
14. Vastavalt OAS § 31 lg 1 läheb pärast hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Hageja nõudeõigus tuleneb OAS § 31 lg
16. Kostja ei vaidle nõudele vastu ja palub nõude tasumist maksegraafiku alusel.
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes poolte poolt avaldatud seisukohtadest ja arvestades poolte huve tasakaalustatult, tuleb määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord ja tähtaeg kindlaks selliselt, et kostja on kohustatud temalt väljamõistetud summa 749,14 eurot tasuma hagejale 7 kuu jooksul osamaksetena 100 eurot kuus alates 10.06.
18. a, viimase makse teostab kostja 10.12.
19. a summas 146,14 eurot.
20. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud täies ulatuses ning rahuldab hagi. MENETLUSKULUDE JAOTUS
21. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja G. P. kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4