Obsah (12)

§ 121§ 1572§ 424§ 64§ 65§ 118§ 68§ 83§ 56§ 57§ 63§ 73

1-22-6988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-6988 (22231701891) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistung

§ 121

lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 järgi, lühimenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Jevgeni Kavatsjuk isikukood 38303100310; elukoht xxx; viibimiskoht Tallinna vangla; kodakondsus xxx; xxx; emakeel xxxkeel; xxx; eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati: • Harju Maakohtu 02.01.2019 otsusega

§ 1572

, § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 - § 25 lg 2,

§ 424

(al 01.11.2017

§ 424

lg 2 järgi

§ 64

lg 1 kohaldades liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati 1 aasta vangistuseni.

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 9 kuud ja 24 päeva, karistusaja algus 08.11.

1. Harju Maakohtu 09.11.2016 otsusega mõistetud rahaline karistus jäeti iseseisvalt täitmisele. Karistus täidetud 01.09.
2. Kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2022; Harju Maakohtu 06.07.2022 määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist, mida on pikendatud kuni 05.01.2023 süüdistatav Jevgeni Kavatsjuk Kohtuistungil osalenud isikud prokurör kaitsja Kelly Kruusimägi Alar Neiland RESOLUTSIOON 1 1-22-6988 Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Jevgeni Kavatsjuk süüdi

§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

Tunnistada Jevgeni Kavatsjuk süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat ja 3 (kolm) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 4 (nelja) aasta ja 2 (kahe) kuuni.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks lugeda Jevgeni Kavatsjuki kinnipidamise aeg, so 05.07.2022. Tõkend vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Tsiviilhagi: - kannatanu S. S. tsiviilhagi rahuldada. Mõista Jevgeni Kavatsjukilt S. S. kasuks välja varaline kahju 924 (üheksasada kakskümmend neli) eurot ja mittevaraline kahju 75 (seitsekümmend viis) eurot. Nimetatud rahasummad tuleb kanda S. S. arvelduskontole EEXXX ASis LHV Pank. Määrata Osaühingule ADVOKAADIBÜROO AE CONSULT makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni Kavatsjukile Harju Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 323 (kolmsada kakskümmend kolm) eurot ja 76 senti, sh käibemaks 53,96 eurot. Mõista Jevgeni Kavatsjukilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 1 635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot; - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 616 (kuussada kuusteist) eurot ja 8 senti; - kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 323 (kolmsada kakskümmend kolm eurot) ja 76 senti, - ekspertiisitasu kokku 1 321 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üks) eurot, s.o kokku 3 895 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend) eurot ja 84 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Jevgeni Kavatsjuk tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 3 895 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 84 senti kohtuotsuse jõustumisest ositi 1 (ühe) aasta jooksul. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel jätta osa ekspertiisitasu, s.o summas 1 881 eurot riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700043032 ning selgitus „Jevgeni Kavatsjuk, 1-22-6988, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-22-6988 Konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga ja hävitada see pärast kohtuotsuse jõustumist. Asitõendid • toimikus asuvad elektroonilised andmekandjad jätta kriminaalasja juurde. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad esemed, s.o: • kolm klaaspudelit Santanos; • plastpudelid Long Drink ja Mohhito; • sigaretipakk LD; • neli sigaretikoni; • plekkpurk Gin; • proovid pudelitelt ja sigaretipakilt; • proovid S. S. riietelt; • S. S. ravimipurk; • nuga; • proov kilekotilt; • proovid noalt; • nuga lillepotist; • proovid noalt; • nunchakud; • proovid nunchakudelt; • proovid Jevgeni Kavatsjuki riietelt ja jalatsitel, hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; • S. S. aluspesu, maika, lühikesed püksid, nokamüts, jalatsid ja üks sokk tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist S. S.le; • Jevgeni Kavatsjukile kuuluvad lühikesed püksid ja rannajalatsid ning õlakott tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Jevgeni Kavatsjukile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt

1. jaanuaril
2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt
4. jaanuaril
5. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 3 1-22-6988 Süüdistus Jevgeni Kavatsjukki süüdistatakse selles, et tema ründas valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil 12.01.2022 õhtul kella 21.00 paiku xxx asuvate majade lähistel tänaval I. L.. Nimelt lõi Jevgeni Kavatsjuk rusikaga I. L.t vähemalt üks kord vasaku kõrva ja meelekoha piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus I. L. maha ja Jevgeni Kavatsjuk lõi maas pooleldi lamavas asendis olevat kannatanut jõuliselt vähemalt kolm korda jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. I. L. tundis valu, teadvuse kadu ning hingamine muutus raskeks, kuid tal õnnestus Jevgeni Kavatsjuki ründest vabaneda ning ta üritas põgeneda. Jevgeni Kavatsjuk jõudis talle järgi ja hakkas uuesti kannatanut peksma, põhjustades esmalt kannatanu kukkumise ja lüües seejärel maas olevat kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. Jevgeni Kavatsjuk põhjustas tahtlikult I. L.le tugevat füüsilist valu ning järgmised tervisekahjustused: • vasaku kõrva turse ja hematoomi, • peapõrutuse (konkussioon) ja valu peas; • rindkerekontusiooni, • rindkere vasaku poole turse ja valulikkuse vasakul pool rindkere alaosas; • parema hüppeliigese ja labajala turse, • sääre muude ja täpsustamata osade kontusiooni. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Kavatsjuk toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Jevgeni Kavatsjukki selles, et tema ründas valu ja mistahes raskusega tervisekahjustuse, s.h eluohtliku tervisekahjustuse, tekitamise eesmärgil 25.06.2022 ajavahemikul 15.30 kuni 15.58 xxx asuva xxx lähistel puude all S. S., lüües kannatanut noaga üks kord kõhu piirkonda ja üks kord kaela piirkonda. S. S., soovides ennast ründe eest kaitsta, võttis klaaspudeli, kuid kuna Jevgeni Kavatsjuk võttis samal ajal kotist kumminuia, siis otsustas kannatanu põgeneda. Põgenemise ajal lõi kannatanule järgnenud Jevgeni Kavatsjuk kannatanut vähemalt üks kord nuiaga selja piirkonda. Jevgeni Kavatsjuk põhjustas tahtlikult S. S.le füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: • torke-lõikehaava ülakõhus koos maksa vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus; • haava lõua alla; • verevalumid põlvedele ja vasakule puusale, verevalumid ja marrastused alaselja piirkonda ja nahamarrastused mõlema põlve piirkonnas, mis ei ole eluohtlikud tervisekahjustused. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Kavatsjuk toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. Kohus, ära kuulanud süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

§ 121lg 1 episood 2.

Uurides kõnesoleva episoodiga seotud tõendikogumit, siis asub kohus seisukohale, et J. Kavatsjukile esitatud süüdistus on põhjendatud ja uuritud tõendikogum annab aluse teha tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus.

1. Menetluse käigus andis kannatanu I. L. ütlusi (kd I, tl 13-15, 28-35), mille kohaselt läks ta 12.01.2022 õhtusel ajal, umbes kella 20-21 ajal oma kodust aadressilt xxx, linna keskuses asuvasse x kauplusesse. Kusagil poole tee peal, s.o xxx juures jalutas talle vastu J. Kavatsjuk, viimase 4 1-22-6988 elukaaslane ja keegi meesterahvas. Kuna kannatanu tundis juba varasema intsidendi tõttu J. Kavatsjuki ees hirmu, asus ta vastutulijatest ringiga mööduma. J. Kavatsjuk aga märkas teda ja tegi ettepaneku rääkimiseks. Kuigi kannatanu palus J. Kavatsjukil endale mitte läheneda, jõudis J. Kavatsjuk kannatanuni ning lõi kannatanut rusikaga vastu vasaku kõrva piirkonda. Löök osutus sedavõrd tugevaks, et löögijõu tõttu kannatanu kukkus. J. Kavatsjuk jätkas maha kukkunud, pooleli lamavas asendis asetsenud kannatanu löömist, lüües teda enam kui kolmel korral nii jalgade kui kätega kannatanu jalgade, keha ja näo/pea piirkonda. Mõne aja pärast õnnestus kannatanul püsti tõusta ja ta üritas ära joosta. J. Kavatsjuk oli temast aga kiirem, lõi kannatanut uuesti, taaskord kannatanu kukkus ning taas jätkas J. Kavatsjuk maas lamanud kannatanu käte ja jalgadega löömist. Kordade arvu kannatanu öelda ei oska, kuid tegemist oli korduvate löökidega. Samuti tekkis kannatanul teadvusekadu ja hingamisraskused. Kannatanul õnnestus taas J. Kavatsjuki eest põgeneda. Ta märkas Paldiski Eesti Gümnaasiumi poolt lähenemas sõidukit, mille ta peatas ja abi palus. Sõidukijuhiks osutus kannatanu tuttav, kannatanule elukohta üüriv A. J.. Kannatanu ütluste kohaselt nägi A. J. tema veremäärdumisi ja uuris juhtunu kohta. Kannatanu palus end aga kiirabisse viia, ta oli paanikas. Koos asusid nad sõitma Paldiski keskuse suunas, kannatanu helistas numbrile 112 ja palus kiirabi saata. Kiirabiga kohtuti Paldiski Maxima juures, kust kannatanu toimetati Põhja Eesti Regionaalhaiglasse. Arstliku läbivaatuse käigus tuvastati kannatanul hematoomid peapiirkonnas, vasaku kõrva juures, rindkere eesmisel osal ja rinnaku ülemises osas. Samuti oli välja väänatud parem jalg. Kannatanu ütluste kohaselt tekitas loetletud vigastused J. Kavatsjuk. Lisaks avaldas kannatanu, et nii kiirabis kui EMOs avaldas ta, et vigastused tekkisid kukkumise tõttu. Taolisi selgitusi andis ta kartusest J. Kavatsjuki vastu. Ta pidas võimalikuks, et tõese info avaldamisel kutsutakse J. Kavatsjuk välja, pärast seda vabastatakse ja J. Kavatsjuki vabanedes võivad tagajärjed talle endale veel hullemad olla. Kannatanu kartus J. Kavatsjuki vastu pole tema ütluste kohaselt ütluste andmise aja seisuga raugenud, sest peale 12.01.2022 sündmust jätkas J. Kavatsjuk 17.04.2022 kaupluses Coop kannatanule rahanõude esitamist. Pärast 17.04.2022 sündmust mõistis kannatanu, et kui J. Kavatsjukil tekib karistamatuse tunne ja kui ta ei pöördu politseisse, siis peksab J. Kavatsjuk inimesi edasi ja võib ka kellegi ära tappa. Kannatanu esimesest ülekuulamisprotokollist nähtub, et kannatanu on esmakordselt üle kuulatud 20.04.2022, s.t et vaid loetud päevad hiljem 17.04.2022 aset leidnud sündmust.
2. Mis puudutab J. Kavatsjuki ütlusi, siis nii kohtuistungil kui kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel (kd I tl 54-57) tunnistas J. Kavatsjuk I. L. suhtes vägivallateo toimepanemist. Sarnaselt I. L.ga avaldas J. Kavatsjuk, et kahtlustuses kirjeldatud konflikti aset leidmise ajal jalutas ta oma naisega Paldiskis Rae tänaval majade nr 42 ja 40 vahel. I. L. jalutas neile vastu; ta oli üksi. Ta astus I. L.ga eemale, tema naine liikus edasi, et nad saaksid I. L.ga omavahel rääkida. Tema soov oli I. L.lt teada saada, miks viimane oli jaanuari alguses aset leidnud sündmuse ajal temaga ülbelt ja jämedalt rääkinud. I. L. hakkas karjuma, et midagi sellist pole aset leidnud. Tema palus I. L.l mitte karjuda, kuid I. L. jätkas karjumist ja palus tal lahkuda. Tema soov oli, et I. L. tema ees vabandaks. Kuna I. L. ei vabandanud, lõi ta viimast kaks korda peopesaga vastu nägu; mõlema käega ühe korra. Tema enda hinnangul olid löögid normaalse tugevusega, löökide tõttu I. L. ei kukkunud. Pärast lükkas ta I. L. lumehange. Ta ei kontrollinud, milline lumehang oli, kuid kindlasti polnud see jäätunud. Lumehange kukkus I. L. selg ees, ta lükkas I. L.t mõlema käega. Lisaks avaldas J. Kavatsjuk, et ta ei näinud I. L.l mingeid vigastusi, vigastusi polnud ka temal, samuti pole ta I. L.lt nõudnud raha ja neil pole I. L.ga olnud mingeid rahalisi küsimusi. Löömist põhjendas J. Kavatsjuk õigluse jalule seadmisega.
3. Analüüsides ja kõrvutades I. L. ja J. Kavatsjuki ütlusi, siis vaidlust ega kahtlusi pole selles, et J. Kavatsjuk lõi 12.01.2022 õhtul kella 21.00 paiku xxx ja xxx asuvate majade lähistel tänaval I. L.t. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad küsimuses kui mitu korda ja kuhu J. Kavatsjuk I. L.t lõi ehk teisisõnu, milline ja kui intensiivne oli J. Kavatsjuki tegevus I. L. löömisel. 5 1-22-6988
4. Vastates eelnevas alapunktis tõusetunud küsimusele, siis esmalt tuleb välja tuua, et menetluses ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis võimaldaks ühel või teisel viisil aset leidnud sündmuse taasesitamist. Samuti puuduvad menetluses isikulised tõendiallikad, kes oleks menetluse esemeks olevat sündmust vahetult pealt näinud. Sellest tulenevalt kontrollib ja hindab kohus I. L. ja J. Kavatsjuki ütlusi teiste menetluses kogutud ja kohtus uuritud tõendite abil.
5. Hinnates J. Kavatsjuki ütluste usaldusväärsust asetleidnud sündmuse, s.o löökide ja löökide intensiivsuse osas, siis nii J. Kavatsjuk kui I. L. on avaldanud, et nendevaheline esmane negatiivne, verbaalseks jäänud konflikt leidis aset 2022 aasta jaanuari alguses. I. L. ütluste kohaselt oli just antud sündmus aluseks tema J. Kavatsjuki-kartusele, sh esitas J. Kavatsjuk talle nimetatud sündmuse käigus rahanõude, võlgnevuse tasumise nõude. Seevastu on J. Kavatsjuk avaldanud, et just antud sündmuse käigus käitus I. L. tema suhtes ebaviisakalt, kasutas ebatsensuurseid (ütlustes: ülbeid ja jämedaid) väljendeid. J. Kavatsjuk on välistanud I. L.le rahanõude esitamise, väites, et tema sattumine I. L. elukoha lähedusse oli juhuslik ja ta palus viimaselt vaid vett joomiseks.
6. Analüüsides eelnevas alapunktis viidatud sündmust, siis kõnesoleva sündmusega seotult avaldas I. L. (kd I tl 13-15, 28-35), et 2022 jaanuari kuus, elades aadressil xxx, helises umbes kella 21 ajal uksetelefon. Sellelt helistas tema sõber D. ja avaldas soovi külla tulla. I. L. nõustus D.nimelise sõbra küllatulekuga ja avas trepikoja ukse. Minnes talle trepikotta vastu, avastas I. L., et tema sõber polnud üks, vaid temaga oli kaasas J. Kavatsjuk. Sõber-D. jooksis koheselt minema, tema jäi aga J. Kavatsjukiga üksi trepikotta. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas J. Kavatsjuk temaga emotsionaalsel toonil suhtlema ja tagasi nõudma mingit võlgnevust. J. Kavatsjuk väitis, et ta on kellelegi võlgu 40 eurot ja see võlg tuleb J. Kavatsjukile maksta. Ta selgitas J. Kavatsjukile, et ei tea, millest viimane räägib, andis J. Kavatsjukile korralduse koheselt lahkuda ja selgitas, et ta ei soovi J. Kavatsjukiga mingisugust tegemist teha. J. Kavatsjuk eiras lahkumise korraldust, muutus kurjaks, ähvardas ja nõudis raha kohest tasumist. Kannatanul õnnestus oma korterisse pääseda ja uks kiiresti sulgeda. J. Kavatsjuk jäi koridori. J. Kavatsjuk koputas mõned korrad uksele, sõnas midagi ähvardavat, kuid lahkus.
7. Nagu toodud, selgitas J. Kavatsjuk, et ta viibis I. L. elukoha läheduses juhuslikult, oli seal üksi ja tema soov oli vaid vett juua. I. L. vett ei toonud ja kasutas tema aadressil ebatsensuurseid väljendeid. J. Kavatsjuk on ühemõtteliselt eitanud I. L.le rahanõude esitamist. I. L. ütluste kohaselt sai J. Kavatsjuk tema elukoha trepikotta pettuse teel, kasutades selleks D.-nimelist isikust. Kõnealune D.-nimeline isik, D. Z., on menetluses tunnistajana üle kuulatud (kd I tl 42-45). D. Z.i ütluste kohaselt teab ta J. Kavatsjukilt endalt saadud informatsiooni kaudu, et I. L. on J. Kavatsjukile võlgu. Võlgnevus tekkis narkootikumide eest. Ühel õhtul helistas talle J. Kavatsjuk, kes teatas, et tal on vaja I. L.ga kokku saada võla küsimuses. Seejärel viis ta I. L. ja J. Kavatsjuk kokku, kuid I. L.t ta sellest ei teavitanud. Ta läks koos J. Kavatsjukiga I. L. elukoha juurde, helistas uksetelefonile, mille peale avas I. L. ukse. Ta läks alguses ise I. L.ga kokku saama, selgitas, et J. Kavatsjuk soovib oma raha ja andis soovituse probleem rahulikult ära lahendada. I. L. muutus aga emotsionaalseks, seejärel tuli nende juurde J. Kavatsjuk, kes esitas I. L.le võlgnevuse tasumise nõude. I. L. sel teemal rääkida ei soovinud, asus eemalduma oma korteri suunas, J. Kavatsjuk nõudis jätkuvalt oma raha. Kuna tunnistajale tundus, et midagi mõistlikku sellest olukorrast ei tule, siis ta lahkus.
8. Analüüsides D. Z.i ütlusi kannatanu ja süüdistatava ütluste taustal, siis järeldub, et üldjoontes kinnitavad tunnistaja ütlused kannatanu versiooni jaanuari alguses toimunud intsidendi, sh rahanõude osas ja lükkavad ümber J. Kavatsjuki ütlused, millest ta väitis, et sattus I. L. elukohta/selle vahetusse lähedusesse juhuslikult ja tema ainsaks eesmärgiks oli joomiseks vee 6 1-22-6988 palumine. Tunnistaja ütlustega leiab kinnitust, et J. Kavatsjuk saabus I. L. elukohta planeeritult, eesmärgiga kannatanult saada kätte väidetav võlgnevus. Õiguslikult, sh pidades silmas menetluse esemeks olevat tegu, tähendab see, et J. Kavatsjuk andis kohtueelsel menetlusel 2022 aasta jaanuari alguses aset leidnud konflikti kohta tegelikkusele mittevastavaid ütlusi ja see tõstatab arvestatavaid kahtlusi sellegi kohta, kas ja kuivõrd andis J. Kavatsjuk tõeseid ütlusi menetluse esemeks oleva sündmuse, s.o kannatanu löömist puudutavate üksikasjade kohta.
9. Järgnevalt kohus märgibki, et J. Kavatsjuki ütluste kohaselt lõi ta I. L.t kahel korral näo piirkonda. Menetluses uuritud tõendite kohaselt toimetati kannatanu J. Kavatsjukiga aset leidnud konflikti järgselt (vt 17.05.2022 asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnedega, kd I, tl 2-12) SAsse Põhja- Eesti Regionaalhaigla. Meditsiiniasutuse dokumentide kohaselt kaebas I. L. valule peas, valule rindkere vasemal küljel, valule paremas sääres ja hüppeliigeses ning vasaku kõrva turses (kd I tl 16-19). Kiirabikaardile on täiendavalt märgitud: pea, vasaku kõrva, vasaku poole rindkere ja parema labajala turse ning villid; vasaku kõrva hematoom, turse ja valulikkus ning valulikkus vasaku rindkere alaosas ja valulikkus parema jala hüppeliigeses. Diagnoosidena on märgitud konkussioon, rindkerekontusioon, pindmine rindkerevigastus, pindmine kanna- ja jalavigastus ning jala muude ja täpsustama osade kontusioon (kd I, tl 23-27).
10. Analüüsides eelnevat koostoimes asjaoluga, et I. L. teavitas Häirekeskust kiirabi ja arstiabi vajadusest koheselt pärast J. Kavatsjukiga aset leidnud sündmust, siis kohus järeldab sellest, et I. L.l tuvastatud vigastused/tervisekahju on põhjusliku seoses J. Kavatsjuki löömisega. St, et kannatanu vigastused/tervisekahju tekitas J. Kavatsjuk. Taolise järelduse õigust kinnitavad ka A. E.i (E.) ütlused (kd I tl 37-41), millest nähtub, et just tema oli isikuks, kes I. L. pärast juhtunut oma autosse võttis ja kiirabitöötajatele üle andis. Seejuures on A. E. kirjeldanud, et ta nägi I. L.t xxx majast 20-25 meetrit Paldiski linna pool üle tee minemas ja viimane oli oma tavapärasest olekust erinev: tema jope hõlmad olid lahti, mütsi peas ei olnud ja see tundus I. L. puhul tavapäratu. Tavapäratu seetõttu, et tavaliselt oli käis I. L. ringi jope lukk kinni ja müts peas. Kui I. L. oli juba tema autosse istunud, nägi ta, et I. L. oli räsitud olekuga, masendunud, kaotas aegajalt meelemärkust ja ta palus end kiiresti ära viia. Samuti oli I. L. kõne Häirekeskusega katkendlik, tal oli raske end väljendada või jäi kõne ajal üldse vait. Kui algselt selgitas I. L. tunnistajale, et oli kukkunud, siis teistkordsel küsimisel I. L. enam juhtunu kohta vastuseid ei andnud.
11. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi/tervisekahju ja hinnates neid koostoimes kannatanu ütlustega, siis tõdeb kohus, et kannatanu vigastused/tervisekahju ei kõnele pelgalt kahel korral pea piirkonda löömisest nagu on avaldanud J. Kavatsjuk. Peapiirkonda tehtud kaks lööki ei tekita teadaolevalt rindkere- ega hüppeliigese valu. Kohtu ette ei ole toodud ka eluliselt usutavat versiooni, kuidas said peast erinevatesse piirkondadesse tekkida vigastused/tervisekahju. Seega hindab kohus J. Kavatsjuki ütlused osas, milles ta märkis, et lõi kannatanut vaid kahel korral pea piirkonda ebausaldusväärseks ja kohus jätab J. Kavatsjuki ütlused kõnesolevas osas ka kõrvale.
12. J. Kavatsjuki ütluste osaline ebausaldusväärsus on põhjendatav sellegagi, et ka 2022 jaanuari alguses kannatanu elukohas aset leidnud sündmuse andis J. Kavatsjuk tegelikkusele mittevastavaid ütlusi ehk teisisõnu - J. Kavatsjuk valetas.
13. Mis puudutab kannatanu ütlusi J. Kavatsjuki käitumisaktide ja tema poolt tekitatud vigastuste kohta, siis kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontekstis on enim küsitavusi tekitavaks asjaolu, et nii Häirekeskusele tehtud kõnes kui meditsiinitöötajatele kui ka A. E.ile on I. L. avaldanud, et tema vigastused/tervisekahju tekkis peapööritusest tekkinud kukkumisest. Märgitu erineb diametraalselt sellest, mida I. L. avaldas kannatanuna ütlusi andes. Kuna menetluse esemeks olev süüdistus baseerub vigastuste/tervisekahju puudutavas osas nii kannatanu ütlustel 7 1-22-6988 kui meditsiiniasutuse fikseeritud andmete, siis süüdistuse põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul kujundada seisukoht ka I. L. ütluste usaldusväärsuse osas.
14. Analüüsides kannatanu ütlusi, siis kannatanu põhjendas algselt, s.o Häirekeskusesse tehtud kõnes, kiirabi ja PERHi töötajatele, ent ka A. E.ile vigastuste saamist/juhtunut kukkumisega. Kannatanu selgitas ülekuulamistel, et ta toimis taoliselt põhjusel, sest tundis J. Kavatsjuki ees hirmu. Kannatanu avaldatu kohaselt oli ta teadlik J. Kavatsjuki kriminaalsest minevikust, sh vanglas karistuse kandmisest. Kannatanu kirjeldas J. Kavatsjukki kui Paldiski üht tuntuimat kriminaali, kes käis 2022 aasta jaanuari alguses tema kodus temalt võlgnevust sisse nõudmas. Ent kõige lõpuks – arutatava kohtuotsusega leiab tuvastamist, et J. Kavatsjuk väärkohtles kannatanut vahetult enne Häirekeskusesse helistamist ja meditsiinitöötajate poolt tema läbivaatamist. Kirjeldatud asjaolude taustal hindab kohus I. L. algse selgituse vigastuste/tervisekahju tekkepõhjuste kohta tema seisundist tulenevalt, eelkõige tema hirmutundest J. Kavatsjuki ees, asjakohaseks ehk selliseks, mis õigustab tema poolt algselt vigastuse tekkepõhjuse varjamist ja hilisemat ütluste muutmist. Ütluste muutmise kontekstis osutub oluliseks seegi, et ka pärast menetluse esemeks olevat kehalist väärkohtlemist pole J. Kavatsjuk kannatanu ütluste kohaselt teda rahule jätnud. Nii on kannatanu kirjeldanud, et sattus 17.04.2022 umbes kella 14.27 paiku J. Kavatsjukiga üheaegselt Paldiskis asuvasse kauplusesse. J. Kavatsjuk oli kaupluses koos oma naisterahvaga. Kui J. Kavatsjuk oli oma naisega jõudnud tema seljataha, kuulis ta vaid ühte fraasi: „Millal sa mulle raha tagastad?“ Just see kontakt sundis kannatanut 12.01.2022 aset leidnud peksmisega politseisse pöörduma. Toimiku materjalidest nähtubki, et kannatanu kuulati menetluses esmakordselt üle 20.04.
15. Samuti on menetluses uuritud kaupluse videosalvestust, selle tulem on talletatud asitõendi vaatlusprotokolli (kd I tl 46-53) ja see kinnitab kannatanu ütlusi kaupluses aset leidnud kontakti kohta. Seega ei tõstata uuritud tõendid kahtlusi I. L. ütluste usaldusvääruse kohta, tema avaldatud teabe mõningad ebakõlad on põhjendatavad objektiivsete asjaoludega ja seega tõdeb kohus, et I. L. ütlused on tervikuna usaldusväärsed ja kohtuotsuse tegemisel on lubatav neile tugineda. Seega saab kannatanu ütluste ja kannatanu suhtes koostatud meditsiinidokumentidele tuginedes tõendatuks lugeda, et J. Kavatsjuk põhjustas kannatanule vasaku kõrva turse ja hematoomi, peapõrutuse (konkussiooni) ja valu peas; rindkerekontusiooni, rindkere vasaku poole turse ja valulikkuse vasakul pool rindkere alaosas, parema hüppeliigese ja labajala turse ning sääre muude ja täpsustamata osade kontusiooni.
16. Analüüsides eelnevalt käsitletud tõendeid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et uuritud tõendid tõendavad, et J. Kavatsjuk lõi 12.01.2022 õhtul kella 21 ajal xxx ja xxx asuvate majade lähistel I. L.t. J. Kavatsjuk lõi I. L.t vähemalt üks kord vasaku kõrva ja meelekoha piirkonda. Löökide tagajärjel I. L. kukkus ja J. Kavatsjuk jätkas maas, pooleldi lamavas asendis oleva kannatanu jõulist löömist. Nii lõi ta I. L.t vähemalt kolm korda jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. Löökide tõttu tundis I. L. valu, tal tekkisid teadvusekadu ja hingamisraskused. Vabanenud J. Kavatsjuki ründest ja põgenedes J. Kavatsjuki eest, jõudis J. Kavatsjuk I. L.le järgi, ta lõi uuesti kannatanut, põhjustas taas kannatanu kukkumise ja ta jätkas kukkunud kannatanu löömist: ta lõi maas olnud kannatatu korduvalt käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda. J. Kavatsjuk põhjustas oma tegevusega I. L.le tugeva füüsilise valu ja järgmised tervisekahjustused: vasaku kõrva turse ja hematoomi, peapõrutuse (konkussioon) ja valu peas; rindkerekontusiooni; rindkere vasaku poole turse ja valulikkuse vasakul pool rindkere alaosas; parema hüppeliigese ja labajala turse ning sääre muude ja täpsustamata osade kontusiooni. St, et J. Kavatsjuk realiseeris

§ 121lg-s 1 nimetatud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu.

1. Kujundades seisukohta süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetuse osas, siis tuvastatud teo tehiolud võimaldavad teha vaid ühe järelduse - J. Kavatsjuk pani I. L. kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult. J. Kavatsjuki selgituste kohaselt oli tema eesmärk I. L.ga seotult mingisuguse, vaid talle teadaoleva õigluse, jalule seadmine. „Õigluse jalule seadmise“ vajaduse 8 1-22-6988 tingis J. Kavatsjuki selgituste kohaselt I. L. ebatsensuurne väljendumine ajal, mil J. Kavatsjuk I. L. elukohas vett soovis juua. Juba eelnevalt märkis kohus, et J. Kavatsjuki ütlused selle kohta, et ta viibis I. L. elukohas vee joomise sooviga, on vale ja tema tegelik I. L. elukohas viibimise põhjus oli I. L.lt raha nõudmine. Kuna I. L. elukohas aset leidnud sündmuse raames jäi J. Kavatsjukil taotletud eesmärk saavutama - I. L. ei maksnud raha ja ingoreeris J. Kavatsjukki – siis arvestades asjaolu, et I. L. kehaline väärkohtlemine leidis aset vaid lühikese ajavahemiku möödumisel I. L. elukohas aset leidnud sündmusest, asub kohus seisukohale, et J. Kavatsjuki soov ja eesmärk oli I. L.le demonstreerida esitatud rahanõude täitmise vajadust (nimetatut tuleb hinnata koostoimes 17.04.2022 kaupluses aset leidnud raha nõudmisega, st ka pärast kehalise väärkohtlemise toimepanemist jätkas J. Kavatsjuk kannatanult raha nõudmist), anda I. L.le arusaadavalt märku sellest, et tema nõudmised on täitmiseks ja teda ei ignoreerita ning demonstreerida enda ilmselt üleolekut: kannatanu on terviseprobleemidega 1965 aastal sündinud meesterahvas; süüdistatav on seevastu 1983 aastal sündinud täisjõus meesterahvas. J. Kavatsjuki objektiivselt väljendunud käitumisaktide pinnalt oli nende eesmärkide saavutamise sobilikuks meetmeks J. Kavatsjuki arusaamast tulenevalt kannatanu korduv löömine erinevatesse piirkondadesse, kannatanule tugeva valu põhjustamine (teise, maas või pooleldi maas paikneva inimese löömine käte ja jalgadega suvalistesse pea ning keha piirkondadesse) ja hõlmas kannatanule ka mistahes vigastuste/tervisekahjustuste põhjustamist. Seega tegutses J. Kavatsjuk eesmärgipäraselt ja kohtu hinnangul täidab see seaduses sätestatud subjektiivse koosseisu tasandil tahtluse kriteeriumi.
2. Eeltoodust tulenevalt on riiklik süüdistaja J. Kavatsjuki tegevuse õigesti kvalifitseerinud

§ 121lg 1 järgi ja seega tuleb J.

Kavatsjuk arutuse all olevas süüteoepisoodis süüdi mõista.

§ 118lg 1 p 1 episood 20.

Ühetaoliselt eelnevalt uuritud kuriteoepisoodiga, leiab kohus antudki episoodi puhul, et süüdistatava süü on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud ja tema suhtes tuleb teha süüdimõistev kohtuotsus. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

1. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 58-63) on vaadeldud 1 kõnefaili 25.06.2022 kell 15.58 kestusega 2 minutit ja 9 sekundit. Kell 15.58 helistab Häirekeskusesse meeshääl numbrilt xxx, kes teatab, et Paldiskis Pae tänaval Peetri pitsa juures on inimest noaga löödud, kannatanu on üleni verine, purjus, kuid teadvusel. Helistaja täpsustab, et kannatanut on löödud päikesepõimiku piirkonda. Kannatanut helistaja ei tunne.
2. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisaks olevatelt fotodelt (I kd, tl 64-73) nähtub, et xxx hoone kõrval vasakul pool asub SALAVAT JULAJEVI mälestussambaga pargiala. Pargiala teisel küljel asub xxx, Paldiski Lasteaed x. Mälestusmärgi tagakülje poolt vaadates on parempoolse puu kõrval trambitud muruga umbes 4*4m ala. Puu kõrval, trambitud murupinnasega alal on maas asitõendid, mis markeeriti ja pakendati kaasa: tühi 0,33l klaaspudel SANTANOS markeeriti nr 1 ja pakendati kaasa (pakend nr 1); tühi 1,5l plastpudel LONG DRINK markeeriti nr 2 ja pakendati kaasa (pakend nr 2); tühi, visuaalselt nähtava verekahtlase määrdumisega 0,33l klaaspudel SANTANOS markeeriti nr 3 ja pakendati kaasa (pakend nr 3); tühi korgiga 1,5l plastpudel MOHHITO LONG DRINK markeeriti nr 4 ja pakendati kaasa (pakend nr 4); tühi sigaretipakend LD markeeriti nr 5 ja pakendati kaasa (pakend nr 5); neli sigaretikoni markeeriti nr 6 ja pakendati kaasa (pakend nr 6); tühi 0,33l klaaspudel SANTANOS markeeriti nr 7 ja pakendati kaasa (pakend nr 7); tühi 0,33l plekkpurk GIN markeeriti nr 8 ja pakendati kaasa (pakend nr 8).
3. Kannatanu S. S. ütluste kohaselt (I kd tl 91-97, 98-102) viibis ta 25.06.2022 päeval D. ja A. või A.ga, kelle nime ta täpselt ei tea, Paldiskis x tänava mälestussamba juures ja tarvitas koos 9 1-22-6988 nendega alkoholi. Nende juurde tuli tema tuttav Jevgeni. Mingi hetk käisid nad D. ja A.ga poes alkoholi juurde ostmas; parki tagasi jõudes oli Jevgeni veel seal, hakkas imelikke liigutusi tegema ja talle ette heitma, et ta oli tema naist solvanud. Ta selgitas Jevgenile oma positsiooni ja nägemust Jevgeni naise L. solvamise kohta. Selle jutuajamise käigus oli Jevgeni rahutu, ta seisis ja tantsis kannatanu ees. Kannatanu istus sel ajal maas, jalad ettepoole sirutatud, selg toetumas vastu puud. Pärast jutuajamist pöördus kannatanu D. ja A. poole, kuid ta istus jätkuvalt sama asendis. Kannatanu märgib, et alguses Jevgenil nuga käes ei olnud, kuid kui ta juba D. ja A.ndruse poole pöördus, võttis Jevgeni ilmselt oma taskust noa välja. Seda hetke kannatanu ei näinud, kuid arvab niimoodi. Kannatanu ei näinud, kumma käega Jevgeni teda lõi ja kuidas täpselt ta lõi, sest ta vaatas sel hetkel D. ja A. poole. Lööki ta tähele ei pannud. Jevgeni lõi teda keskkõhtu suunaga ülevalt alla. Kannatanu ei näinud ka seda, milline nuga välja nägi. Kannatanu mäletamist mööda ei öelnud Jevgeni talle löömise hetkel midagi, vähemalt ta ei kuulnud seda. Samuti ei tundnud ta šoki tõttu valu. Küll sai ta koheselt aru, et ta peab end kaitsma. Selleks kummardas ta ühe õllepudeli järgi ja võttis selle enesekaitseks kätte. Sel hetkel proovis Jevgeni teda uuesti noaga lüüa kusagile kõri piirkonda, sest tal on lõua alla õmmeldud lõikehaav. Kui ta poleks löögi hetkel kummardunud, oleks Jevgeni võinud tal ka kõri läbi tõmmata. Pärast seda lööki tõusis ta pudel käes püsti, Jevgeni astus sel hetkel eemale ja võttis oma kotist politsei kumminuia. Sel hetkel ei öelnud A. ega D. midagi, ent ta sai aru, et tal tuleb ära joosta. Kui ta oli juba ära jooksnud, lõi Jevgeni selle nuiaga kusagile vastu selga. Ta lisas jooksmisel kiirust ja jooksis otse x tänava poole, kus paiknes pink. Pingil istus võõras meesterahvas, kes rääkis telefoniga. Ta võttis meesterahva õlast kinni, tiris käe koos telefoniga eemale ja palus helistada numbrile 112, mida võõras meesterahvas tegigi. Kui võõras helistas, nägi ta, kuidas Jevgeni sõitis temast vastassuunas asuvate suvilate piirkonna suunda. Tema juurde tulid juba D. ja A. ning lõpuks hakkas ta valu tundma; kui ta nägi oma punaseks värvunud särki, hakkas tal halb. Teda toimetati üle tee asuvasse Paldiski kiirabi punkti ja sealt toimetati ta väga kiiresti haiglasse.
4. Äratundmiseks esitamise protokollist (I kd tl 104-108) nähtub, et kannatanule esitati äratundmiseks 3 isiku foto. Kannatanu osutas fotole nr 3, s.o J. Kavatsjukile, selgitades, et tegemist sama isikuga, kes teda 25.06.2022 noaga kõhtu lõi. Isiku tunneb ära ta kitsa näo, habeme kuju, pikema nina, kitsaste huulte ja hullunud silmade järgi.
5. Isiku läbivaatuse protokolliga (I kd tl 109-125) tuvastati, et kannatanu lõua all, umbes keskosas, on kuivanud verega kaetud meditsiiniliste õmblustega vigastus (talletatud fotole nr 4); kannatanu vasaku küünarliigese ja parema randme ümber on nähtavad meditsiinilised sidemed, (talletatud fotole nr 5); kannatanu kõhu keskosas ja parema käe õlavarre ülemises osas on nähtavad valget värvi meditsiinilised plaastrid (talletatud fotodele 6-7); kannatanu alaselja vasakus osas on nähtavad hematoomid ja marrastused (talletatud fotodele 8-9) ning kannatanu mõlemal põlvel on nähtavad koorikuga kaetud marrastused (talletatud fotodele 11-13).
6. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõttega haigusloost (I kd tl 128-141) nähtub, et S. S. saabus 25.06.2022 PERH Erakorralisse kirurgia osakonda; teda oli rünnatud terava esemega. Kannatanul tuvastati noahaav epigastrumi piirkonnas, lõua all 4 cm haav, samuti hematoomid põlvedel ja puusal.
7. Ekspertiisiaktide nr 22E-AOI0112 ja nr 22E-AOI0138 (I kd tl 144-147, 152-159) kohaselt esitati eksperdile küsimused S. S. 25.06.2022 vigastuste kohta. Eksperdi hinnangu kohaselt diagnoositi S. S.l kõhuseina lahtine haav, millega kaasnesid vererõhu langus, südametegevuse ja hingamisfunktsiooni normist kõrvalekalded. Antud vigastus põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, kuid paranemise aeg ei ole ekspertiisi tegemise ajal infosüsteemis olevate andmete põhjal kindlakstehtav. S. S.l diagnoositi ülakõhu noahaav maksa vigastusega, haav lõua all, verevalumid põlvedel ja vasakul puusal, verevalumid ja marrastused alaselja piirkonnas ning 10 1-22-6988 nahamarrastused mõlema põlve piirkonnas. Ekspert väljendas seisukohta, et haavad ülakõhu piirkonnas ja alalõua piirkonnas on tekitatud terava vägivallaga, võimalik, et torkamisest ja lõikamisest teravaotsalise ja servalise esemega. Võimalik, et haavad on tekitatud teravaotsalise noaga, mille täpsemad iseärasused ei ole vigastuste kirjelduse põhjal kindlakstehtavad. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused seljal ning vasaku puusa ja mõlema põlve piirkonnas on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löögist kõva tömbi esemega (sh kumminui) ja kukkumisest vastu kõvasid tömpe esemeid või pindu. S. S.l esinenud vigastused võivad olla tekitatud 25.06.
8. Torke-lõikehaav ülakõhu piirkonnas maksa vigastusega põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, kuna tegemist on kõhuõõnde tungiva haavaga ja siseorgani vigastusega. Lõikehaav alalõua piirkonnas ja nahaalused verevalumid nahamarrastused seljal, vasaku puusa ja mõlema põlve piirkonnas ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab kuni neli nädalat. Kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal ei ole kohtuarstliku ekspertiisi käigus täpselt kindlakstehtav, kuid vigastuste paiknemist arvesse võttes või see suurema tõenäosusega olla istuv või püstine. Kõhupiirkonna torke-lõikehaava tekitamisel oli löögi suund eest taha kannatanu keha pikitelje suhtes; lööja paiknemine kannatanu suhtes kindlaks tehtav ei ole.
9. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 162-180) kohaselt on läbi viidud vaatlus Tallinnas, Pärnu mnt 139 asuvas Põhja prefektuuri kriminalistika ruumides; vaadeldavaks on 7 punast värvi kleeplindiga „asitõend“ suletud paberpakendilt. Pakendis nr 1 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil kirje „Pakend nr 1; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx); aluspüksid (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D P. 6124672 allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on kollast värvi aluspüksid ALPHAR ONE. Aluspükste esikülje keskkohas, püksikummi all on verekahtlane määrdumine. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere suhtes positiivse proovi. Aluspükstel vigastusi ei tuvastatud. Aluspüksid pakendati tagasi esialgsesse pakendisse. Pakendiks nr 2 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil on kirje: „Pakend nr 1; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx) särk (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D. P.xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on tumehalli ja rohelist värvi maika. Maika esiküljel on palmilehtede kujutised. Maika suuruse tähis on L. Maika firma on ALPHAR ONE. Maika esiosa on kesktelje joonelt katki lõigatud. Maika laiad õlapaelad on katki lõigatud. Maika esiküljel, kõhu piirkonnas, on läbiv kangavigastus. Kangavigastus on maika esikülje kaeluse ääre keskosast 300mm allpool ja parempoolsest küljeõmblusest 240mm kaugusel. Kangavigastus on horisontaalse kujuga. Kangavigastuse pikkus on 20mm. Vigastuse all on kuni maika alumise servani vere imbumisjälg. Testitud proov andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Vere imbumisjälg markeeriti nr 1 ja võeti bioloogilise aine proov, pakend nr 2.1. Maika esiküljel on rinna kohal verejäljed. Testitud proov andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Maika tagaküljel veremäärdumist ja vigastusi ei tuvastatud. Maika pakendati tagasi esialgsesse pakendisse. Pakendis nr 4 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil on kirje: „Pakend nr 4; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx) lühikesed püksid (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D. P. xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on musta värvi lühikesed püksid. Pükste firma on PUMA. Pükstel on tõmblukuga küljetaskud. Pükste parempoolses taskus on tulemasin CIRCET. Pükste esiküljel, keskõmbluse kohal on verekahtlane määrdumine 150mm ulatuses. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere 11 1-22-6988 suhtes positiivse reaktsiooni. Kangavigastusi pükstel ei tuvastatud. Lühikesed püksid pakendati esialgsesse pakendisse. Pakendis nr 5 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil kirje „Pakend nr 1; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx); nokamüts (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D P. xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on musta värvi Coca-Cola kirjega nokamüts. Nokamütsi sisekülje sildi pinnal on visuaalselt nähtav verekahtlane määrdumine. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Vigastusi nokamütsil ei tuvastatud. Nokamüts pakendati esialgsesse pakendisse. Pakendis nr 6 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil kirje „Pakend nr 6; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx); vasak jalats (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D P. xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on vasak jalanõu CROPP. Jalanõu on riidest ning lillakat tooni mustriga ja paeltega, suurusega 42. Jalanõu talla siseküljel on visuaalselt nähtav punakat tooni määrdumine. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Jalanõu pakendati tagasi esialgsesse pakendisse. Pakendis nr 7 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil kirje „Pakend nr 7; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx); parem jalats (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D P. xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on parem jalanõu CROPP. Jalanõu on riidest ning lillakat tooni mustriga ja paeltega, suurusega 42. Jalanõu ninaosa talla ülemises servas on visuaalselt nähtav punakat tooni määrdumine. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Jalanõu pakendati tagasi esialgsesse pakendisse. Pakendis nr 8 on paberkott, mis on suletud punast värvi „asitõend“ kleeplindiga. Pakendil kirje „Pakend nr 7; Süüteoasja nr 22231701891; 07.07.2022: J.Sütiste tee 19 Tallinn (PERH EMO);

§ 118lg 1 p 1 (Rae 34 Paldiski juures); kannatanu S.

S. (ik xxx); parem jalats (äravõetud üleandmise akt); pakendas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo IVKT uurija D P. xxx allkiri“. Pakend on terve ja vigastusteta. Pakend avati pakendil oleva punast värvi „asitõend“ kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on musta värvi sokk. Soki varba ja kannaosa on halli värvi. Soki sääreosa testiti Tetrabase lahusega. Testitud proov andis vere suhtes nõrga positiivse reaktsiooni. Sokk pakendati tagasi esialgsesse pakendisse.

1. Tunnistaja D. F. ütluste (I kd tl 194-201) kohaselt said nad 25.06.2022 S. S.ga kokku. Nad ostsid Grossi poest alkoholi ja suundusid Rae tänavale, kus asub mälestussammas. Istusid ning tarvitasid alkoholi, mingil hetkel liitus nendega ka A.. Umbes 40 minutit hiljem peale A.t tuli nende juurde J. Kavatsjuk. Teda sinna keegi ei kutsunud. Jevgeni saabudes hakkas ta koheselt S.ga rääkima; neil oli juba varem mingi tüli olnud; tunnistaja järeldas seda sellest, et nad hakkasid kohe tülitsema. Millest nad omavahel rääkisid, seda tunnistaja tähele ei pannud, kuid nad rääkisid midagi kellegi naisest. Nemad kolmekesi istusid murul, teineteisele päris lähedal. Tema rääkis A.ga, ent mille üle Jevgeni ja S. tülitsesid, ta ei pannud tähele. Tunnistaja pani tähele, et nende suhtlus oli kõrgendatud toonidel, nad ei karjunud; S. oli rahulikum; seevastu Jevgeni oli agressiivse hääletooniga ja provotseeris. S. pakkus Jevgenile ka leppimist, kuid Jevgeni seda vastu ei võtnud. Tema palus Jevgenil maha rahuneda, kuid Jevgeni sellest välja ei teinud ja jätkas. Tunnistaja kirjelduse kohaselt on Jevgeni loomu poolest psühhopaat, kes korraldab pidevalt mingeid jamasid. Seetõttu kutsutakse teda Paldiski hulluks. Ühel hetkel otsustasid nad S. ja A.ga poodi minna. Poest tagasi tulles oli Jevgeni jätkuvalt seal, kus nad olid varem istunud. Nad istusid taas oma varasemasse kohta muru peal. Jevgeni seisis S. ette ja nad jätkasid tülitsemist. Kui nad 12 1-22-6988 jätkasid tülitsemist, siis keeras tunnistaja end näoga A. poole ja rääkis juttu A.ga. Ta jäi Jevgeni ja S. suhtes pool-küljeli asendisse. S. oli poollamavas asendis muru peal ja Jevgeni temast ca 1,5 m kaugusel. Mõne hetke pärast nägi ta silmanurgast, kuidas Jevgeni läks kiirel sammul S. juurde ja ründas teda. Ta ei näinud täpselt, kuidas Jevgeni S. pussitas, ta nägi ainult järsku S. poole liikumist, seda et midagi juhtus, peale mida astus Jevgeni uuesti järsku tahapoole. Kõik käis väga kiiresti. Järsku kargas püsti ka S. ja võttis kätte tühja klaasist õllepudeli. S. hakkas Jevgeni eemale peletamiseks tühja pudeliga vehkima. Sel hetkel nägi tunnistaja Jevgeni käes nuga. Tunnistaja ei mäleta, kummas käes nuga paiknes, kuid ta nägi noa tera, mis Jevgeni peopesast välja paistis. Ta hoidis ilmselt kinni käepidemest, mis talle täies ulatuses pihku mahtus. Noatera võis olla umbes 10 cm pikk ja see oli tavalist hõbedast värvi. Verd noateral ta tähele ei pannud, sest sel hetkel ta veel ei teadnud, et Jevgeni oli S. pussitanud. Jevgeni proovis S. veel kord noaga rünnata, kuid S. tõrjus seda lükki klaaspudeliga. Sel hetkel märkas tunnista S. veritsevat kõhtu. Küsides S.lt, kas Jevgeni pussitas teda, sai ta jaatava vastuse. Ta oli koos A.ega juhtunust šokis; käskis koheselt lõpetada ja ta ei näinud, kas Jevgeni S. veel millegagi lõi. Peale teist rünnet läks S. kiirel sammul, peaaegu joostes Rae tänava poole. Seal paikneb pink, kus istus meesterahvas. S. jooksis tema juurde ja palus helistada kiirabisse. Kui S. oli ära jooksnud jäi Jevgeni sinna, kus kõik oli toimunud. Tema võttis aga maast S. koti ja läks S.le järele. Mis A.est sai, ta ei tea, sest tema mõtted olid S.l. Kui ta S.ni oli jõudnud, nägi ta, et viimane hakkab teadvust kaotama; S. seisis veel püsti, kuid ta sai aru, et S. tuleb kiiresti kiirabisse toimetada. Ta toetas S. enda peale ja nad läksid otse üle tee kiirabipunktini. S. tõsteti seal koheselt kanderaamile.
2. Tunnistaja A. H. (H.) ütluste (I kd tl 202-205) kohaselt viibis ta 25.06.2022 koos D. ja S.ga Paldiskis mälestussamba juures pargis ja nad tarvitasid alkoholi. Ühel hetkel ilmus nende juurde Jevgeni. Keegi teda sinna ei kutsunud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Jevgeni kahtlaselt agressiivne kohe alguses ja tema silmad olid imelikud. Jevgeni pöördus kohe S. poole ja nad hakkasid omavahel vaidlema ja tülitsema. Nad rääkisid kõrgendatud toonidel, kuid ei karjunud. Tunnistaja mäletamist mööda tülitsesid nad mingil jalgratta teemal ja veel millegi üle, kuid tunnistaja sellesse ei süvenenud ja ei kuulanud. Mingil hetkel lõppes tunnistajal otsa jook ja tegi ettepaneku poodi minna. Nii läksidki nad kolmekesi poodi. Poest tagasi tulles läksid nad uuesti mälestusmärgi juurde samasse kohta istuma. Seal ootas neid Jevgeni. Ta tammus seal ringi ja keegi ei saanud aru, mis oleks ta on. See kõik oli imelik. Edasist mäletab tunnistaja ebatäpselt, st ta ei mäleta, mis järjestuses miski toimus ja kuidas kõik täpselt toimus. Ta mäletab, et nad istusid kolmekesi jätkvault muru peal, võimalik, et Jevgeni korraks ka kükitas, ent Jevgeni paiknes S. vastas, temast ca 1,5 m kaugusel. Tunnistaja mäletab, et Jevgenil oli kaasas mingi õlakott ja Jevgeni võttis kotist välja mingi nuia. Nui nägi välja nagu politsei teleskoopnui. Mis edasi sai, seda tunnistaja ei mäleta, sh ta ei mäleta, mida Jevgeni nuiaga tegi. Mittemäletamist põhjendab tunnistaja tugeva alkoholijoobega. Ta teab, et Jevgeni pussitas S., kuid konkreetset hetke, millal see aset leidis, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja järgmine mälupilt seisneb selles, et Jevgeni astus S. juurest järsult tagasi ja viskas noa oma koti peale nuia juurde. Sel hetkel nägi ta nuga: see oli musta käepidemega ja hõbedase teraga. Tera pikkus võis olla umbes 10 cm, mitte rohkem. Sel hetkel mõistis ta, et Jevgeni oli S. pussitanud, sest S. hoidis kõhust kinni. Noal ta verd ei näinud. Peale seda, kui Jevgeni oli noa ja nuia maha visanud, hüppas tunnistaja püsti, soovis Jevgenit jalaga lüüa, et viimane ära läheks, kuid sisetunne keelas tal raskete tagajärgede kartuses seda teha. Peale tunnistaja küsimist, mida Jevgeni oli teinud, vaatas Jevgeni teda hirmunud pilguga otsa; tunnistajale tundus, et Jevgeni oli aru saanud, et oli valesti toiminud, peale mida läks Jevgeni kiirkõnniga oma ratta juurde ja sõitis ujula poole. Noa, nuia ja koti võttis Jevgeni ilmselt kaasa. S. istus sellel hetkel maas sama koha peale, D. oli S. kõrval. S.l seljas olnud särk oli kõhu piirkonnas märg ja nad said aru, et ta on vaja kiirabisse toimetada. S. tõusis püsti ja kõndis ise lähedal asuvasse kiirabipunkti. Ristmiku juures olles läks tunnistaja oma teed. 13 1-22-6988
3. Tunnistaja E. P. ütluste kohaselt (I kd tl 207-213) viibis ta 25.06.2022 Paldiskis Peetri Pizza lähedal asuva mälestusmärgi juures pingil, et sigaretti tõmmata. Kõnealune pink paikneb Juljaevi mälestusmärgi ja Peetri Pizza ristmiku juures. Täpset kellaaega mäletamata (kella ta ei vaadanud), kuid see võis olla umbes kella 17 ajal istus ta pingil ja vestles kolleegiga. Pingi poole kõndides nägi ta teisel pool teed, Pakri tänava pingi juures mingit seltskonda, kes lärmas ja tarvitas alkoholi. Üks meesterahvas oli tätoveeritud palja ülakehaga. Tema pikkust ega kehaehitust tunnistaja tähele ei pannud, kuid tema oli seltskonnast kõige agressiivsem: ta karjus oma sõprade peale. Kuna tunnistaja rääkis telefoniga, siis ta ei kuulnud, mida ta karjus. Seejärel nägi ta, kuidas kaks meesterahvast läksid üle tee lasteaia sissesõidu tee peale, mis asub täpselt mälestusmärgi taga. Neist üks oli nimetatud tätoveeringuga mees, teine mees oli pikka kasvu ja oli riietunud valget värvi särki ja teksapükstesse. Need mehed läksid kaklema. Tunnistaja kaklus ei näinud, sest tunnistaja ja viidatud isikute vahel on sirelipõõsad, kuid ta kuulis löökide helisid ning sõimu. Ta pilk oli suunatud neile ja sirelipõõsaste vahelt nägi natuke läbi; ta nägi teineteisepoole kätega löömist, midagi täpsemat ta ei näinud. See kestis ca 2 minutit. Nad kaklesid kahekesi, rohkemaid inimesi sellesse kaasatud ei olnud. Pärast kaklust läks valge särgiga meesterahvas mälestusmärgist vasakul pool asuva lasteaia aia poole ja kõndis mööda aia äärt Rae tänava poole. Valge särgiga mees sai peksa, sest tal oli särk eest verine, nagu oleks ninast tilkunud. Tätoveeringutega mees kõndis temal järel kuni lasteaia Rae tänava nurgani, kus ta end lõpuks ümber keeras ja tuldud teed pidi tagasi oma seltskonna juurde läks. Valge särgiga mees ei tulnudki enam tagasi. Kõnealuse seltskonna poole oli tunnistaja seljaga, mistõttu ta ei näinud seal toimunut. Kui aga tätoveeringutega mees seltskonna juurde tagasi jõudis, läks seal uuesti lärmiks. Umbes 7 minutit hiljem kuulis ta oma selja taga kellegi samme ja see keegi haaras tema telefonist. Kui telefoni sikutati, siis ta osutas vastupanu, kummardus ette ja telefon kukkus maha. Ta keeras end koheselt ümber, sest oli üllatunud, et keegi tema telefoni sellisel viisil haaras. Tema selja taga oli meesterahvas, kellel oli seljas vist halli värvi t-särk ja tema t-särgi keskkõhul oli auk ja t-särgi alt tuli verd. Särk oli verest täielikult läbi imbunud. Meesterahvas ütles koheselt, et andke palun helistada, mind pussitati. Ta andis võõrale meesterahvale soovituse haava kinni hoida. Seejärel helistas tunnistaja numbrile
5. Tunnistaja N. K. ütluste (I kd tl 214-217) kohaselt on ta Jevgeni Kavatsjuki isa. Toimunu kohta selgitab, et sai sündmuse järel teada, et ta poeg kedagi pussitanud. Mäletab, et ühel hetkel tuli Jevgeni koju, see hetk võis olla sama päev, mil Jevgeni pussitas S. ja ta käsi oli katki. Toimunu kohta ta midagi ei tea, kuid iseloomustab oma poega kui äkilise iseloomuga inimest.
6. Tunnistaja L. K. ütluste (I kd tl 218-221) kohaselt on ta J. Kavatsjuki abikaasa. Tunnistaja selgitab oma ütlustes seda, kuidas Jevgeni oli teatanud talle, et nuga, millega ta pani kuriteo toime asub XXX ning see tuleb politseile üle anda. Läks noale järele koos abikaasa isaga ning leidsid sealt noa. Kuna Jevgeni isa puutus nuga, siis proovis seda puhastada. Noa viis ta endale koju, pani selle kappi ning teatas sellest mehe advokaadile.
7. Vaatlusprotokolli (I kd tl 222-230) kohaselt on vaatluse all olnud L. K. elukoht, aadress XXX. Vaatluse käigus tuvastati, et aadressil xxx asub kortermaja. Korter nr x asub viimases trepikojas x. korrusel. Korterisse sisenedes ütleb L. K. noa asukohaks sektsioonkapp. Sektsioonkapi ülemises vasakpoolses kapis on L. K. sõnul esemed, mida igapäevaselt ei kasutata ja nuga on kapis kilekoti sees. Kapp avatakse ja nuga asub kapis karpide peal läbipaistva kilekoti sees. Kilekotis noa taoline ese pakendatakse paberkotti, suletakse punast värvi „asitõend“ kleeplindiga ja varustatakse selgitava sildiga.
8. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 231-242) kohaselt on vaatluse all olnud Pärnu mnt 139 Tallinn asuvasse Põhja prefektuuri kriminalistika ruumidesse vaatluseks esitatud 30.08.2022 aadressilt xxx, vaatlusprotokolliga võetud väike kokkupandav nuga pakendis nr
9. Pakendi avanemisel on läbipaistev kilekott (pakend nr 3), millelt võetakse puuteproov. Seejärel kilekott 14 1-22-6988 avatakse ning kilekotis on teine kilekott (fotod 5-6). Teises kilekotis on sinist värvi käepidemega taskunuga, mis kilekotist välja võetakse (fotod 7-8). Taskunoa vasakpoolset külge kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis annab vere olemasolule negatiivse tulemuse. Taskunoa käepideme vasakpoolselt küljelt võetakse puuteproov (pakend nr 1.2) ning puuteproovi võtmise koht markeeritakse noolega nr 1.2 (fotod 9-10). Taskunoa parempoolsel küljel tagaosas, alumises ääres, on logo tähtedega „SJ“ ja kirje „SPEAR JACKSON (fotod nr 11-12). Taskunoa käepideme parempoolse külje tagaosas puudub kruvi (foto nr 12). Taskunoa käepideme parempoolset külge kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis annab vere olemasolule negatiivse tulemuse. Taskunoa käepideme parempoolsest küljelt võetakse puuteproov (pakend nr 1.3) ning puuteproovi võtmise koht markeeritakse noolega nr 1.3 (foto nr 13). Taskunoa käepideme pikkus on umbes 9,5 cm. Seejärel tõmmatakse taskunoa alumisest küljest välja noatera (fotod 14,17). Noa parem-ja vasakpoolsel küljel on näha heledat tooni määrdumist (fotod 15,18). Noa mõlemat külge kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis annab vere olemasolule negatiivsed tulemused. Noa parempoolselt küljelt võetakse puuteproov (pakend nr 1.4) ja noatera vasakpoolselt küljelt võetakse puuteproov (pakend nr 1.5). Puuteproovi võtmise kohad markeeritakse nooltega vastavalt 1.4 ja 1.5 (fotod 16 ja 19). Noatera pikkus otsast kuni käepidemini on umbes 7 cm ja noa laius kõige laiemas kohas umbes 1,6 cm. Järgnevalt tõmmatakse taskunoa alumisest küljest välja kõik tööriistad (fotod nr 20-23). Kokku on taskunoa alumises küljes kuus tööriista. Tööriistu kontrollitakse Tetrabase indikaatorlahusega, mis annab saeteral vere olemasolule nõrga positiivse tulemuse ja kääridel positiivse tulemuse. Saetera mõlemalt küljelt võetakse puuteproov (pakend nr 1.6) ja kääride mõlemalt küljelt puuteproov (pakend nr 1.7). Puuteproovide võtmise kohad markeeritakse nooltega vastavalt nr 1.6 ja 1.7 (foto 24). Saetera pikkus otsast kuni käepidemini on umbes 7,4 cm ja saetera laius kõige laiemas kohas (käepideme lähedal) on umbes 1,5 cm. Taskunoa sisekülge, osa, kus noatera suletud asendis on, kontrollitakse Tetrabase indikaatorvahendiga, mis annab vere olemasolule nõrga positiivse tulemuse. Sellest kohast võetakse puuteproov (pakend nr 1.8) ning puuteproovi võtmise koht markeeritakse noolega 1.8 (foto nr 25). Taskunoa ülemises küljes on kaks tööriista, mis tõmmatakse taskunoast välja ja fotografeeritakse (foto nr 26). Vaatluse lõpus lükatakse tööriistad tagasi taskunoa sisemusse. Seejärel pakendatakse taskunuga koos kahe kilekotiga esialgsesse pakendisse, mis suletakse kollast värvi „asitõend“ kleeplindiga ja varustatakse selgitava sildiga (pakend nr 1).
10. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 245-256) kohaselt on vaatluse all olnud pruuni värvi jõupaberist pakend, mis on suletud punast värvi kleeplindiga „asitõend“ (foto nr 1). Pakend on terve. Pakendil on kirjed: Süüteoasja nr
11. 24.07.
12. Harju maakond Paldiski Rae tn x. Leitud nuga. Nuga puidust käepidemega. Põhja prefektuuri patrullpolitseinik M. J. /allkiri/ (foto nr 2). Pakend avatakse kleeplindi läbilõikamise teel. Pakendis on üks läbipaistvast platikust kilekott ja puidust käepidemega nuga (foto 3). Nuga koos käepidemega on kogupikkusega umbes 305mm, millest noatera pikkus on umbes 180mm. Noatera laius on umbes 40mm (fotod 4-6; 1112). Noateral on visuaalsel vaatlusel näha punakas-pruuni määrdumist noatera mõlemal küljel (fotod 7; 13). Vere olemasolu määrdumises ja noa käepidemel kontrolliti TetraBase indikaatorlahusega. TetraBase test andis kõigis võetud proovides vere olemasolule negatiivse reaktsiooni. Noalt võeti bioloogilise aine proovid vatitiku meetodil noa vasakult küljelt, noatera alumisest äärest (pakend nr 1.1); noatera vasakult küljelt, käepidemelt (pakend nr 1.3, fotod 8-10); noatera parempoolselt küljelt, noatera äärelt (pakend nr 1.4) ja noa parempoolselt küljelt, käepidemelt (pakend nr 1.5, fotod 14-16). Vaatluse lõppedes pakendati nuga plastikust steriilsesse noatuubi ja seejärel pakendati nuga ja kilekott esialgsesse pakendisse.
13. Paldiski linnas xxx hoone turvakaamera videosalvestisega selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd tl 1-5) on tõendatud, et 25.06.2022 liikus J. Kavatsjuk jalgrattaga ja tal kaasas oli tal kott. 15 1-22-6988
14. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 21-32) nähtub, et vaatluse all olnud kolm paberpakendit. Pakendid suletud kleeplindiga ASITÕEND. Pakendid on terved ja varustatud selgitavate kirjetega. Pakendis nr 1 on pruuni värvi lühikesed. Püksid markeeriti numbriga 1 ja fotografeeriti. Pükste värvel nöörkinnitusega. Pükstel kaks küljetaskut ja kaks tagataskut. Pükste värvli siseküljel logo H M ja suuruse tähis M. Pükstel kangavigastusi ei avastatud. Pükste vasaku küljetasku servalt võeti proov kolmele vatitikule, millest ühte testiti TetraBase lahusega. Testimine andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Kaks vatitikku pakendati, pakend nr 1.
15. Pükste vasaku küljetasku peal on näha verekahtlast määrdumist. Määrdumine markeeriti numbriga 2 ja määrdumist testiti TetraBase lahusega, mis andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Määrdumisest võeti proov; pakend nr 1.
16. Vasaku püksiääre alumisel serval näha verekahtlast määrdumist. Määrdumine markeeriti numbriga 3 ja määrdumist testiti Tetra-Base lahusega, mis andis verele iseloomuliku reaktsiooni; määrdumisest võeti proov; pakend nr 1.
17. Pükste parema küljetasku servalt võeti proov kolmele vatitikule, millest ühte testiti TetraBase lahusega. Testimine andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Kaks vatitikku pakendati; pakend nr 1.
18. Pükste parema küljetasku sisevoodrilt võeti proov kolmele vatitikule, millest ühte testiti Tetra-Base lahusega. Testimine andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Kaks vatitikku pakendati; pakend nr 1.
19. Pükste vasakpoolsel tagataskul on näha heledat tooni määrdumist. Püskid pakendati esialgsesse pakendisse, suleti kleeplindiga ASITÕEND ja varustati selgitavate kirjetega; pakend nr
20. Pakendis nr 2 on parema jala plätu. Plätu markeeriti numbriga 2 ja fotografeeriti. Plätu on pruuni värvi. Plätu sisetalla kannaosas logo (kujutab kahte palmipuud) kirjaga „PARADISE AMID PALMS-LOS ANGELES“. Parema jala plätu pealsel on näha verekahtlast määrdumist, mis markeeriti nr
21. Määrdumist testiti Tetra-Base lahusega, mis andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Kaks vatitikku pakendati; pakend nr 2.
22. Seejärel pakendati parema jala plätu esialgsesse pakendisse, pakend suleti kleeplindiga ASITÕEND ja varustati selgitavate kirjetega; pakend nr
23. Pakendis nr 3 on vasaku jala plätu. Plätu markeeriti numbriga 3 ja fotografeeriti. Plätu on pruuni värvi. Plätu sisetalla kannaosas logo kujutab kahte palmipuud) kirjaga „PARADISE AMID PALMS-LOS ANGELES“. Vasaku jala plätult võeti proov kolmele vatitikule, millest ühte testiti Tetra-Base lahusega. Testimine andis verele iseloomuliku reaktsiooni. Vatitikud pakendati; pakend nr 3.
24. Seejärel pakendati vasaku jala plätu esialgsesse pakendisse, pakend suleti kleeplindiga ASITÕEÕND ja varustati selgitavate kirjetega; pakend nr
26. Ekspertiisiakti nr 22E-GE0659 (II kd tl 39-50) kohaselt proovist verejäljest taskunoa tera parempoolselt küljelt, pakend 5.3, proovist L220407; proovist verekahtlasest määrdumisest lühikeste pükste vasakult taskuküljelt, pakend 1.2, proov P220131 (eeltesti alusel võis sisaldada verd) ning proovist verejäljest taskunoa konserviavaja vasakpoolsest küljest, pakend 5.6, proov P220134 (eeltesti alusel võis sisaldada verd) - saadi DNA- analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad J. Kavatsjuki DNA profiiliga, kuid mitte A. H., D. F. ega ka S. S. DNA-profiiliga. Proovist verekahtlasest määrdumisest parema jala plätu pealsest, pakend nr 2.1, proov L220404; proovist verekahtlasest määrdumisest lühikeste pükste vasaku sääre alumiselt servalt, pakend 1.3, proov P220132 (eeltesti alusel võis sisaldada verd); proovist verejäljest taskunoa konserviavaja parempoolsest küljelt, pakend 5.5, proov P220133 (eeltesti alusel võis sisaldada verd) – saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J. Kavatsjuki DNA profiiliga. A. H., D. F. ja S. S. DNA profiilid ei ole seostavad nendest proovidest saadud DNAsegaprofiiliga. Proovist verejäljest taskunoa tera vasakpoolsest küljelt, pakend 5.1, proov L220405; proovist taskunoa käepideme vasakpoolselt küljelt, pakend 5.2, proov L220406; proovist taskunoa käepideme parempoolsest küljelt, pakend 5.4, proov L220408, proovist verejäljest taskunoa korpuse seest, pakend 5.7, proov L220409 – saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada J. Kavatsjukilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. A. H., D. F. ja S. S. DNA-profiilid ei ole seostavad nendest proovidest saadud DNA-segaproovidega. 16 1-22-6988
27. Ekspertiisiaktis nr 22E-GE0808 (II kd tl 55-59) on kajastatud eksperdiarvamus, mille kohaselt proovist taskunoa käepideme vasakpoolselt küljelt, pakend 1.2, proov P220143, proovist taskunoa saeteralt, pakend 1.6, proov L220583, proovist taskunoa kääridelt, pakend 1.7, proov L220584, proovist taskunoa siseküljelt, pakend 1.8, proov L220585 – saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada J. Kavatsjukilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. S. S. DNAprofiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega.
28. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 62-69) nähtub, et 05.07.2022 kella 09.58 ajal peeti Tööstuse bussipeatuses, mille lähim aadress on xxx kinni J. Kavatsjuk. Isikul oli kinnipidamise hetkel seljas valget värvi t-särk, pruuni värvi lühikesed püksid ning jalas pruuni värvi plätud. Kaasas oli musta värvi spordikott, mille sees olid erinevad esemed. Isiku läbivaatuse protokolli (II kd tl 70-81) kohaselt tuvastati kinnipidamise hetkel J. Kavatjuki läbivaatuse käigus J. Kavatsjuki mõlemal põlvel marrastused, vasakul küünarnukil marrastus ja vasaku käe peopesal pöidla juures vana haav.
29. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 6-20) nähtub, et vaadeldavaks on olnud J. Kavatsjuki musta värvi spordikott koos esemetega. Spordikotilt on logoga „Camel active“ võeti proovid vere olemasolu tuvastamiseks Tetra-Base lahusega, kuid sellelt verele iseloomulikku reaktsiooni ei tekkinud. Samuti ei leitud kotis sees olevate esemetelt, s.o võtmekimbult, tulemasinalt kirjaga „Circle K“, pastapliiatsilt kirjega „Eesti Töötukassa“, nunchakudelt ega ka murdumistunnustega ninatoelt verele iseloomulikku reaktsiooni.
30. Läbiotsimisprotokolli (II kd tl 83-86, 87-120) kohaselt teostati 05.07.2022 J. Kavatsjuki kasutuses olevas korteris xxx, läbiotsimine, mille käigus leiti värvilise käepidemega nuga, sinise teibiga halli teraga nuga ja sinist värvi kokkupandav nuga. Rõdul, parempoolsete riiulite eest avastati vasakul poolt maas spordikott, mille peal on tööriided. Tööriiete all on punase valge triibuline ja sinisega õlakott, millel on tähe kuju ja kiri Gant. Elutoas kummuti sahtlist leiti suitsugranaat ja musta värvi käepidemega halli teraga nuga.
31. Asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 121-138) kohaselt vaadeldi Rae 1-52, Paldiski linn, Harjumaa leitud esemeid. Vaadeldi nugade välimusi, parameetreid ja mehhanisme, leitud punase valge triibulise ja sinisega õlakotti, millel on tähe kuju ja kiri Gant; selle pealisklapi siseküljel olid visuaalselt nähtavad verekahtlased määrdumised. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proovid andsid vere suhtes positiivse reaktsiooni. Samuti tuvastati pealisklapi välisküljel, ülevalt kolmandal triibul verekahtlast määrdumist. Määrdumist testiti Tetrabase lahusega. Testitud proovid andsid vere suhtes positiivse reaktsiooni. Veremäärdumised markeeriti ja neilt võeti proovid.
32. J. Kavatsjuk andis kahtlustatavana ütlusi (II kd tl 159-162, 163- 167), milles ta tunnistas talle etteheidetava teo toimepanemist. Menetluse esemeks oleva sündmusega seoses selgitas ta, et sõitis 25.06.2022 jalgrattaga ringi mälestussamba juurest pargist läbi kui nägi pargis S.d, D. F.t ja A.t, kelle perekonna nime ta ei tea. Ta uuris S.lt, kuhu S. oli pannud tema jalgratta. S. vastas talle, et tema seda võtnud ei ole. Seejärel uuris ta S.lt, mis viimane oli teda pederastiks nimetanud. Selle peale S. midagi eriti ei vastanud ja ütles, et nad lähevad poodi alkoholi juurde ostma. Nad kõik olid lõbusas meeleolus ja ta palus S.l oodata, et jutt lõpuni rääkida. Nemad seda ei teinud. Ta ootas nad ära. Kui nad poest tagasi tulid, jätkas ta pooleli jäänud jutuga. Õigemini asus ta rääkima neist põhjustest, millest ta tegelikult oli soovinud rääkida. Ta uuris S.lt, mis situatsioon oli tal tema naisega ja miks S. oli tema naist ähvardanud. Sellele vastas S., et tema naine oli pakkunud ennast terve tunni jooksul end nii talle kui D.le. Ta ei täpsustanud, mida S. oli selle all mõistnud, sest ta 17 1-22-6988 ei jaksanud seda jutt kannatada. Ta vihastas. Tal olid jalas pruuni värvi lühikesed püksid ja pruuni värvi plätud. Särki tal seljas ei olnud, ta oli palja ülakehaga. Tal oli kaasas ka Ameerika lipu värvides õlakott. Kotis oli tal kumminui. S.ga rääkimise hetkel oli kott maas. Tal jalas olnud pükste paremas taskus oli sinist värvi Šveitsi lahtikäiv matkanuga. Kui ta S. peale vihastas, siis võttis ta taskust matkanoa ja avas just noa otsiku. Sel hetkel oli tema vahe S.ga ca 1,5-2 m. S. istus muru peal ja tema kükitas S. vastas. D. ja A. istusid paremal pool, natuke eemal ja nägid juhtunut pealt. Kui ta oli noa välja võtnud, siis tõusis ta kiiresti püsti ja lõi S. noaga keskkõhtu. Löömise hetkel oli nuga paremas käes ja pärast seda pani ta selle tagasi pükste taskusse. S. kargas püsti, võttis tühja klaasist pudeli ja hakkas sellega tema suunas vehkima. Enne püsti kargamist vaatas ta veel korra oma kõhtu, aga ei karjunud vmt. Selle peale, et S. pudeliga püsti kargas, võttis tema kotist välja nuia. Sellepeale jooksis S. minema. Nuiaga tegi ta parema käega löögi liigutuse, kuid ei löönud teda. Samuti ründas ta S. noa vaid ühel korral. S. jooksis mälestusmärgi poole, kus on pingid ja mille juures seisis mingi meesterahvas. Ta ei hakanud S.le järgi jooksma ja ta läks minema. Ta ei olnud ei enne ega peale juhtunut plaanis S. tappa või midagi sellist; seetõttu ei asunud ta S. ka taga ajama. ’
33. Eeltoodud tõendid kinnitavad ja tõendavad, et kannatanu ühes oma tuttavate A. H. ja D. F.ga viibis 25.06.2022 pärastlõunasel ajal xxx asuva Salavat Julajevi mälestussamba juures, kui nende juurde ilmus agressiivselt meelestatud J. Kavatsjuk. J. Kavatsjuk astus koheselt S. S.ga verbaalsesse konflikti. Seda kinnitavad nii kannatanu, kannatanuga ühes seltskonnas olnud A. H. ja D. F., ent ka osutatud isikute ringiga vähimatki isiklikku kokkupuudet mitte omav E. P.. Lisaks on taolist sündmuste käiku kirjeldanud ka süüdistatav. Eeltoodud tõenditega on tõendatud seegi, et J. Kavatsjuki ja S. S. vaheline verbaaline konflikt kasvas üle umbes kella 15.30 kuni 15.58 vahelisel ajal J. Kavatsjuki-poolseks S. S. füüsiliseks ründeks, mis väljendus kannatanu ühel korral noaga kõhtu löömises, ühel korral kaelapiirkonda löömises ja seejärel kannatanu löömises kumminuiaga. Seda, et kannatanu vigastused, s.o eluohtliku terviskahjustusena vaadeldava torkelõikehaava ülakõhus koos maksa vigastusega, lõua aluse haava, verevalumid põlvedel ja vasakul puusal ning verevalumid ja marrastused alaselja piirkonnas ning mahamarrastused mõlema põlve piirkonnas, põhjustas süüdistatav, on esmajoones tõendatud kannatanu ütlustega, temaga ühes seltskonnas viibinud A. H. ja D. F. ütlustega, ent ka E. P. ütlustega. Kannatanu vigastusi tõendavad aga meditsiinidokumendid. Märkimist väärib seegi, et iseenesest ei ole J. Kavatsjuk ka vastustanud kannatanu noaga löömist. Süüdistatava ütluste kontekstis ei saa kõrvale jätta asjaolu, et süüdistatava selgituse kohaselt lõi ta kannatanut noaga ühel korral. Siinkohal märgib kohus, et noaga löömise kordade arvu ja kannatanu löömise osas hindab kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jätab need kõrvale. Nimelt - süüdistatava ütlused kannatanule noaga löömise arvu osas on ümber lükatud meditsiinidokumentide ja eksperdiarvamusega. Nimetatute kohaselt on ekspert (ekspertiisiaktid nr 22E-AOI0112 ja nr 22E-AOI0138) märkinud, et kannatanul tuvastatud haavad ülakõhu piirkonnas ja alalõua piirkonnas on tekitatud terava vägivallaga, võimalik, et teravaotsalise noaga. PERHi väljavõtte kohaselt esines kannatanul kõri piirkonnas 4 cm pikkune haav. Kohus, hinnates neid tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava ütlused ühel korral kannatanu noaga löömisest on ümber lükatud ja menetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut noaga kahel korral: ühel korral kõhu piirkonda, teisel korral kaela piirkonda. Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud, et 25.06.2022 lõi süüdistatav J. Kavatsjuk Harjumaal xxx asuva Salavat Julajevi mälestussamba juures S. S. noaga üks kord kõhu piirkonda ja üks kord kaela piirkonda, tekitades viimasele sellega füüsilist valu ja kõhupiirkonda löömisega eluohtliku vigastuse – torke-lõikehaav ülakõhu piirkonnas ühes maksa vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on kõhuõõnde tungiva haavaga ja siseorgani vigastusega. Seega on tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. 18 1-22-6988

1. Mis puudutab tunnistaja N. K. ütlusi, siis kohtu veendumusel tema ütlustel tõendiväärtus puudub. Tunnistaja ei ole menetluse esemeks olevat sündmust pealt näinud ja tema ütluste kohaselt on ta menetluse esemeks oleva sündmuse kohta teavet saanud suvalistelt kolmandatelt isikutelt. Seega neil ütlustel puudub tõendiväärtus ja kohus jätab need kõrvale. Samuti ei evi iseseisvat tõendiväärtust L. K. ütlused; ta ei ole menetluse esemeks olevat kuriteosündmust pealt näinud ja niisamuti ei ole ta tunnistajana hinnatav KrMS § 66 lg 21 alusel. Kohtu hinnangu võiks kaalumisele tulla KrMS § 66 lg 21 p 3 (tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega), ent tema ütlustest ei tulene, et J. Kavatsjuk oleks talle tunnistanud kuriteo toimepanemist.
2. Järgmisena peab kohus hindama J. Kavatsjuki tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kohtu arvates toetab seda seisukohta eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja süüdistatava käitumisviis. Käesoleval juhul nähtub menetluse käigus uuritud tõenditest ja tervisekahjustuse asukohast teha järelduse, et kannatanu oli süüdistatava ründamise hetkel istuvas asendis, mistõttu puudus tal igasugune võimalus vastupanu osutamiseks või ootamatule ründele reageerimiseks. Süüdistatav on seejuures selgitanud, et ärritus kannatanu peale („läks närvi“) ja seetõttu ta kannatanut ka noaga ründas. Arvestades eeltooduid asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav lõi kannatanut noaga kõhtu tahtlikult. Samuti on tahtliku käitumisena hinnatav kannatanu löömine noaga vastu kaela/lõua alust ja kumminuiaga vastu selga. Süüdistatav pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et lüües kannatanut terariistaga kõhu piirkonda, tekitab ta selliselt teisele inimesele tervisekahjustuse; torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, s.o terava otsaga nuga, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, kuivõrd teist inimest noaga kõhtu lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Kohus märgib, et ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga kõhtu lüües võib vigastada elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Kohtu hinnangul pidas süüdistatav võimalikuks, et tema poolt kannatanule tekitatud vigastused võisid kaasa tuua surma. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt. Eeltoodust tulenevalt on alust seisukohaks, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. 49. Seega on tõendamist leidnud, et J. Kavatsjuk tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi 50. Kannatanu S. S. esitas tsiviilhagi, milles taotles J. Kavatsjukilt talle tekitatud varalise kahju, summas 924 eurot, ja mittevaralise kahju, summas 75 eurot, välja mõistmist. Kohtuistungil kinnitas J. Kavatsjuk, et on nõus kannatanu tsiviilhagi hüvitama. Kohus käsitleb viidatud J. Kavatsjuki seisukohta tsiviilhagi osas hagi õigeksvõtnuna (TsMS § 440). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ja mõistab J. Kavatsjukilt kannatanu kasuks välja varalise kahju summas 924 eurot ja mittevaralise kahju summas 75 eurot. 19 1-22-6988 Karistus 51.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 52. Seadusandaja on

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Osutatud normist nähtuvalt on seadusandaja menetluse esemeks oleva süüteokooseisu puhul sätestanud alternatiivsed karistusliigid. Seadusest, so

§ 56

lg-st 2 ja kohtupraktikas tunnustatud põhimõtte kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt nt RKKKo nr 3-1-124-07 p 8).

1. Uurides J. Kavatsjuki kohta koostatud karistusregistri väljatrükki (kd II tl 168-174), siis nähtub, et J. Kavatsjuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, seejuures on talle juba eelnevalt karistusena kohaldatud pikaajalist vangistust. Viimase karistuse kandmiselt vabanes J. Kavatsjuk 01.09.
2. J. Kavatsjukki on korduvalt karistatud ka rahatrahvidega, rahatrahvid on kas tasumata või on need asendatud. Osutatu kõneleb sellest, et J. Kavatsjuki puhul on karistusliigina rahalise karistuse kohaldamine välistatud: esiteks, rahalise karistuse kohaldamisel jätab J. Kavatsjuk selle täitmata, ja teiseks, kuna juba varem karistusliigina kohaldatud vangistus ei ole J. Kavatsjukki suunanud õiguskuulekale teele, siis puudub alus arvata, et tema edasine õiguskuulekus on saavutatav rahalise karistuse kaudu. Sekundaarsena, ent rahalist karistust välistava asjaoluna võtab kohus arvesse sedagi, et kohtuistungi kinnitas J. Kavatsjuk võlgnevuste olemasolu, mis on välistanud tema senise legaalselt tööle asumise. Seega vähendavad ka võlgnevused tema võimalust tasuda rahalist karistust. Mis puudutab toimikusse lisatud garantiikirja, millega J. Kavatsjukile tagatakse töökoht Korteriühistus X töötasuga 654 eurot kuus, siis arvestades asjaolu, et J. Kavatsjuk on pereinimene, kellel ülalpidamisel on kolm alaealist last vanuses 15, 12 ja 5 aastat, siis on tegemist sissetulekuga, mis võimaldab küll minimaalset toimetulekut, ent see ei võimalda rahalise karistuse tasumist. Samuti võtab kohus arvesse, et J. Kavatsjukil tuleb täita ka konkureerivat rahalist kohustust temalt väljamõistetavate menetluskulude näol. Seega on J. Kavatsjuki puhul erinevatest teguritest tulenevalt välistatud rahalise karistuse kohaldamine ja kohus seda karistusliigina ei kohalda.
3. Rahalise karistuse alternatiiviks on vangistus. Seadusandja on

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Arvestades kõrgeima astme kohtu karistuse mõistmise suuniseid, on kohus veendumusel, et prokuratuuri taotletud karistuse määr – 4 kuud vangistust – on J. Kavatsjuki teosüü suurust arvestades põhjendatud. Kohus möönab, et J. Kavatsjuki tegevus kannatanu suunal oli intensiivne, kannatanut alandav ja hirmutav, ent vaatamata sellele ei kaasunud J. Kavatsjuki tegevusega kannatanule tagajärgi, mis oleks nõudnud pikemaajalist ravi või oleks kannatanu elukvaliteeti muul viisil märgatavalt halvendanud. Siinjuures võtab kohus arvesse, et kannatanule määratud ravijuhis nägi ette valuvaigistite tarvitamist, hüppeliigese katmist jääkoti ja ortoosiga ning füüsilise koormuse vältimist 4-6 nädalat (kd I tl 18). Kohus nõustub prokuröriga, et J. Kavatsjuki puhul ei ole antud episoodi puhul sedastatavad karistust raskendavad asjaolud. Kohtuistungil väljendas J. Kavatsjuk kahetsust, mida kohus peab siiraks. J. Kavatsjukki pole eelnevalt karistatud menetluse esemeks oleva samalaadse õigusrikkumise toimepanemise eest. Seega võtab prokuröri taotletud karistus – 4 kuud vangistust – arvesse nii karistuse mõistmise 20 1-22-6988 üldpõhimõtteid, kui ka eri- ja üldpreventiviseid kaalutlusi. Seega karistab kohus J. Kavatsjukki

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud.

55.

§ 118lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 4-12 aastat.

Prokurör taotles J. Kavatsjuki karistamist vangistusega 6 aastat. Analüüsides J. Kavatsjuki käitumist kannatanu õigushüvede kahjustamisel ja teosüü suurust, on kohus seisukohal, et prokuröri taotletud karistuse määr vastab J. Kavatsjuki süü suurusele ja võtab arvesse teisi karistuse mõistmise seisukohalt olulisi aspekte. Enne teosüü suurusele hinnangu andmist märgib kohus, et seadusandja on

§ 118

lg 1 puhul sätestanud laia karistusraami, ent

§ 118lg 1 näeb ette ka erinevad koosseisulised tagajärjed.

St, et kohtupraktikas omaks võetud arusaam, mis näeb ette juhindumise eriosanormi sanktsioonimäära keskmisest, ei ole

§ 118lg 1 kontekstis täiel määral rakendatav.

Tulles J. Kavatsjuki teosüü suuruse juurde, siis kohus kvalifitseerib süüdistatava teo tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud oht elule. Arvestades, et tegemist on

§ 118

koosseisulise tagajärje tähenduses kergeima, s.o püsivate tagajärgedeta süüteoga, siis sellest johtuvalt peab kohus võimalikuks kohaldada karistusmäära, mis jääb sanktsioonimäära keskmisest allapoole. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse järgmisi momente: J. Kavatsjuki poolt kannatanu õigushüvede kahjustamisel kasutatud vahend. Olgu öeldud, et

§ 118lg 1 p-s 1 nimetatud koosseisu on võimalik realiseerida mitmel viisil.

J. Kavatsjuk kasutas selleks nuga ehk kannatanu lähtekohast üht kõige ohtlikkuma teo toimepanemise viisi. Samuti ei saa mööda vaadata asjaolust, millises olukorras J. Kavatsjuk kannatanut ründas: kannatanu veetis oma vaba aega oma tutvusringkonnaga, nendega liitus kutsumata külalisena agressiivne J. Kavatsjuk, kes asus seal sarnaselt eelnevale episoodile, mingit talle teadaolevat õigust realiseerima. Kohus jätab täielikult kõrvale J. Kavatsjuki selgitused, et kannatanu oli solvanud tema abikaasat, see solvas J. Kavatsjukki ja kutsus esile (noa)ründe. Kohus märgib, et J. Kavatsjuki abikaasa on täiskasvanud inimene, kes vajadusel realiseerib oma kahjustatud õigushüvede kaitset iseseisvalt ehk J. Kavatsjuki abita. Samuti, sõltumata sellest, kas kannatanu võis J. Kavatsjuki abikaasa suhtes inetult väljenduda, ei õigusta see mingil viisil J. Kavatsjuki tegu kannatanu õigushüvede kahjustamisel. Samuti evib teosüü kontekstis tähelepanu, et J. Kavatsjuk lõi kannatanut hetkel, mil kannatanu võimalus ründe tõrjumiseks oli sisuliselt võimatu. Esiteks oli kannatanu jaoks taoline rünne selgelt ootamatu, ja teiseks, kannatanu asend löögi saamise hetkel oli selline, kus tema võimalus enesekaitseks oli sisuliselt välistatud. J. Kavatsjuki teosüü hindamisel ei saa mööda vaadata sellestki, et menetluse käigus tuvastatu kohaselt lõi J. Kavatsjuk kannatanut noaga kahel korral, s.o kõhtu ja kaela piirkonda ning pärast noahaavadega kannatanu põgenemist lõi ta põgenevat kannatanut veel kumminuiaga selga. Taoline käitumisaktide jada kannatanu õigushüvede kahjustamisel ei kõnele väikesest süüst, vaid vastupidi, süüdistatav tegutses kannatanu õigushüvede kahjustamisel intensiivselt. Karistusmäära kontekstis tähendab see vajadust kõrgema karistusmäära järele. Nii nagu leidis prokurör, leiab ka kohus, et karistusmäära kindlaks tegemisel tuleb tähelepanu pöörata ka J. Kavatsjuki eelnevale karistatusele, ent veel enam väärib tähelepanu asjaolu, et kõnesoleva otsusega ei mõista kohus J. Kavatsjukki süüdi üksnes

§ 118

lg 1 p 1 järgi, vaid kohus teeb süüdimõistva otsuse ka

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

J. Kavatsjuk on eelnevalt karistatud isikuks, ent tema eelnev karistatus ei seondu vägivallategudega. Seega ei omista kohus J. Kavatsjuki eelnevale karistatule ülemäärast kaalu, ent arvestatavat tähelepanu omistab kohus

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritavale teole.

Otsusega leidis tuvastamist, et

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani J.

Kavatsjuk toime 12.01.2022. Ta jätkas esimeses episoodis oleva kannatanu häirimist arpillis 2022 ja

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo pani J.

Kavatsjuk toime 25.06.

1. Analüüsides eeltoodut koostoimes eelnevate karistustega, siis järeldub, et J. Kavatsjuki kuritegelik käitumine ei näita taandumise märke, tema teod on muutunud teiste õigushüvesid üha enam kahjustavamaks ja viimased teod, tegude toimepanemiste vahele jäänud ajavahemik, kõneleb vajadusest rangema karistusmäära järele. 21 1-22-6988
2. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolud esinemist, siis jagab kohus prokuratuuri seisukohta, et J. Kavatsjuki puhul ei ole sedastavad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks hindab kohus J. Kavatsjuki poolt tsiviilhagi õigeksvõttu ja valmisolekut selle hüvitamiseks, ent ka kahetsust, mida süüdistatav väljendas oma viimases sõnas. Mis puudutab süü tunnistamist ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, siis selgitab kohus, et

§ 57

lg 1 p 3 räägib süü ülestunnistamisele ilmumisest ja süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest. Toimikust ei nähtu, et J. Kavatsjuk oleks vabatahtlikult ilmunud süü ülestunnistamisele või tema poolt avaldatu oleks aidanud märkimisväärselt kaasa süüteo avastamisele. Kohtu hinnangul on antud kaasuse tehiolud selged ja menetluse esemeks oleva teo tehiolud on nõuetekohaselt tuvastatud ka ilma J. Kavatsjuki ütluste või muu abita. Arvestades ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, sh vajadust kohaldada efektiivset ja mõjusat karistust, mis suunaks J. Kavatsjuki õiguskuulekale teele, siis karistab kohus J. Kavatsjukki

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 aastat. 57. J. Kavatsjuki suhtes tuleb kohaldada ka karistuse liitmist

§ 64lg 1 alusel.

Nii näeb

§ 63

lg 2 ette, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nende ühegi eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga teo eest ja liitkaristus

§ 64

järgi.

§ 64

lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, mille kohaselt tuleb Jevgeni Kavatsjukile liitkaristuse mõistmisel juhinduda

§ 64

lg 1 esimesest alternatiivist, st liitkaristus tuleb mõista üksikkaristust raskeima suurendamise teel. Kohus möönab, et mõlema J. Kavatsjukile süüks arvatava teo ühiseks jooneks on vägivallategu, ent J. Kavatsjuk pani toime kaks kuritegu, kahe erineva kannatanu vastu, erinevatel aegadel ja kohtu veendumusel peab tema poolt toimepandu väljenduma ka kohaldatavas liitkaristuse määras. Seega mõistab kohus J. Kavatsjukile liitkaristuseks vangistuse 6 aastat ja 3 kuud. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses. St, et mõistetud liitkaristust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 4 aasta ja 2 kuuni. 58. Kaitsja taotles kohtuistungil J. Kavatsjukile mõistetava karistuse individualiseerimist viisil, et mõistetud karistus jääks tingimisi kohaldamata. Vastuseks sellele märgib kohus viitega Riigikohtu seisukohale, et kohtupraktikas maksvusele pääsenud põhimõtte järgi peab olema tingimisi vabastatu katseaeg mõistetud vangistusest pikem. Järelikult ei saa

§ 73

ja § 74 kohaselt tingimisi karistusest vabastada isikuid, kellele on mõistetud karistuseks pikem vangistus kui viis aastat (vt nt RKKKo 1-20-1301 p 17). Kohus karistab J. Kavatsjukki 6 aasta ja 3 kuu pikkusega vangistusega. Kuna J. Kavatsjukile mõistetav karistus on pikem kui 5 aastat, siis puudub õiguslik alus, et kaitsja taotlust tingimisi karistuse kohaldamiseks üldse kaaluda. Kohus selgitab, et karistusõiguse terviklikkusest lähtuvalt juhindutakse just

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusest, sest nii karistuse asendamisel kui ka isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse (vt RKKKo nr 3-1-1-83-12 p 10).

1. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus süüdistatava süüdimõistmise korral muuhulgas lahendama küsimuse tõkendi kohta. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Esmalt olgu märgitud, et olemuslikult pole võimalik J. Kavatsjukki käsitleda vabaduses viibiva isikuna; ta viibib vahialusena kinnipidamisasutuses. J. Kavatsjuk peeti kahtlustatavana kinni 05.07.2022 ja 06.07.2022 kohtumäärusega kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist. Vahistustähtaega pikendati Harju Maakohtu 01.09.2022 ja 02.11.2022 määrustega ning 18.11.2022 jättis kohus kohtu alla andmisel talle kohaldatud põhiõigusi enimriivava tõkendiliigi muutmata. Antud 22 1-22-6988 otsusega J. Kavatsjuki menetluslik staatus muutub, sest kohus teeb tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, karistab teda reaalse vangistusega ning määrab, et tema karistusaeg hakkab kulgema tema kinnipidamisest, s.o 05.07.
2. Neist asjaoludest tulenevalt jääb J. Kavatsjuki suhtes kohaldatud tõkend muutmata ja see kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid
3. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. Kriminaalasjas on asitõenditeks järgmised esemed: 4 CD/DVD-plaati, kolm klaaspudelit Santanos, plastpudelid Long Drink ja Mohhito, sigaretipakk LD, neli sigaretikoni, plekkpurk Gin, proovid pudelitelt ja sigaretipakilt, proovid S. S. riietelt, S. S. ravimipurk, nuga, proov kilekotilt, proovid noalt, nuga lillepotist, nunchakud, proovid nunchakudelt, proovid J. Kavatsjuki riietelt ja jalatsitel, S. S. aluspesu, maika, lühikesed püksid, nokamüts, jalatsid ja üks sokk ning J. Kavatsjukile kuuluvad lühikesed püksid ja rannajalatsid ning õlakott. Elektroonilised ndmekandjad võttis kohus vastu ja need paikenvad kriminaaltoimikus. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 määrab kohus jätta elektroonilised andmekandjad kriminaaltoimikusse. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn asuvad järgmised esemed: kolm klaaspudelit Santanos; plastpudelid Long Drink ja Mohhito; sigaretipakk LD; neli sigaretikoni; plekkpurk Gin; proovid pudelitelt ja sigaretipakilt; proovid S. S. riietelt; S. S. ravimipurk; nuga; proov kilekotilt; proovid noalt; nuga lillepotist; proovid noalt; nunchakud; proovid nunchakudelt ja proovid J. Kavatsjuki riietelt ja jalatsitel. Analüüsides kõnealuseid esemeid, sh hinnates nende võimalikku väärtust, asub kohus seisukohale, et tegemist on väärtusetute esemetega. Seadusandja on ette näinud, et asitõendiks olev väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse või töödeldakse ümber. Seega teeb kohus otsustuse kõnealuste esemete hävitamiseks KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. S. S. isiklikud esemed, so aluspesu, maika, lühikesed püksid, nokamüts, jalatsid ja üks sokk, tuleb tagastada otsuse jõustumisel nende omanikule, so S. S.le (KrMS § 126 lg 3 p 2). J. Kavatsjukile kuuluvad isiklikud esemed, so lühikesed püksid, rannajalatsid ja õlakott tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada J. Kavatsjukile (KrMS § 126 lg 3 p 2), Kohus selgitab ka, et asitõendi, mida omanik või seaduslik valdaja ei ole kuue kuu jooksul tagastamisotsusest teadasaamisest arvates ära viinud, võib selle hoidja võõrandada või hävitada riigivaraseaduses sätestatud korras (KrMS § 126 lg 12). Mis puudutab kuriteo toimepanemise vahendiks olnud nuga, siis kohus määrab selle konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja see kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Menetluskulud 61. Kr

MS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 pd 1, 4) ning ekspertiisitasu (KrMS § 175 lg 1 p 3).

1. J. Kavatsjuk pani toime I ja II astme kuriteod. KrMS § 179 lg 2 järgi tuleb isikul, kelle suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Seega tuleb J. Kavatsjukil tasuda sundraha, mis kuulub tasumisele I astme kuriteos süüdimõistmise korral. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 § 1 sätestab kuutasu alamääraks 654 eurot. St, et sundraha suurus on 1 635 eurot. 23 1-22-6988
2. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 616,08 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja esitanud kaitsjatasu suuruseks 534,96 eurot. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 1 151,04 euro (sisaldab käibemaksu) suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle. Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses esitatud kaitsja tasu põhjendatud täies ulatuses. Kohtumenetluses esitatud kaitsja tasu rahuldab kohus aga osaliselt ja seda 323,76 sendi ulatuses, mis sisaldab käibemaksu 53,96 eurot. Kohus märgib, et kaitsja tasu taotlus kuupäevaga 01.12.2022, mis puudutab istungil osalemist üle minnes lühimenetlusele kestusega 130 minutit ja on maksumusega 117 eurot, on põhjendatud täies ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole aga täies ulatuses põhjendatud kaitsja poolt esitatud tasu taotlus kuupäevaga 30.11.2022 ja seda osas, mis puudutab kohtuliku arutamise ettevalmistamise ajakulu. Arvestades asjaolu, et kaitsja oli juba eelnevalt varasemas menetluses tutvunud kriminaaltoimikuga ja seda tutvustanud, siis süüdistusakti tõenditega teistkordne tutvumine, koos akti koostamise ja õigusliku positsiooni kujundamisega ei saa olla sedavõrd ajamahukas. Kohus loeb põhjendatuks ettevalmistuskuluks 2 tundi, s.o 120 minutit, summas 108 eurot. Ekspertiisi teostamise kulu on kogusummas 3 202 eurot, mis sisaldab isiku kohtuarstliku ekspertiisi (aktid nr 22E-AOI0112 ja nr 22E-AOI0138) kulu kogusummas 181 eurot ning DNA ekspertiisi (aktid nr 22E-GE0659 ja nr 22E-GE0808) kulu kogusummas 3 021,00 eurot. Kohus märgib, et isiku kohtuarstliku ekspertiisi (aktid nr 22E-AOI0112 ja nr 22E-AOI0138) kulu kogusummas 181 eurot tuleb J. Kavatsjukilt välja mõista täies ulatuses. DNA ekspertiisi (aktid nr 22E-GE0659 ja nr 22E-GE0808) kulu, s.o 3 021 euro osas märgib kohus, et kuivõrd DNAekspertiisiaktidest nähtuvalt on ekspertiiside käigus ekspertiisimaterjalina uuritud 20 proovi ehk 20 analüüsiobjekti ning ühe analüüsiühiku hind on 57 eurot, on põhjendatud süüdistatavalt ekspertiisikuluna välja mõista 20x57 eurot = 1 140 eurot. Ülejäänud osas, s. o 1 881 eurot tuleb jätta riigi kanda.
3. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates J. Kavatsjuki varalist seisundit, sh tema deklareeritud sissetulekut aastal 2021, mis oli 504 eurot, leiab kohus, et J. Kavatsjuki legaalne sissetulek on selline, mis annab põhimõttelise aluse KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumiseks. Olgu aga märgitud, et KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei pea silmas mitte üksnes isiku varalist seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. J. Kavatsjuki resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimatki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Põhjust on korrata, et J. Kavatsjukki on varem kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest ja tema kuritegelik tegevus ei näita taandumise märke. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtlikult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ja seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud osas menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine isikule õiguskuulekusele mõju ei avalda ja seetõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. Võttes arvesse, et J. Kavatsjuki antud otsusest tulenevate rahaliste kohustuste kogusummaks on 3 895,84 eurot ja tal tuleb karistust kanda kinnipidamisasutuses, kus töötamine ja sissetuleku saamine võivad olla raskendatud, peab kohus võimalikuks rakendada KrMS § 180 lg-s 3 toodut, võimaldades väljamõistetud menetluskulude tasumist kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 24 1-22-6988 (allkirjastatud digitaalselt) 25