Obsah (12)

§ 114§ 414§ 415§ 405§ 4182§ 418§ 4181§ 63§ 64§ 51§ 56§ 25

1-21-5955 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Tallinn suulises menetluses Kriminaalasja number 1-21-5955 Kohtukoosseis Sten Lind,

§ 114

lg 1 p-de 2, 3, 7 - § 25 lg 2, § 405 lg 2, § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 § 4181 lg 1 ning § 4182 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. aprillil 2022 üldmenetluses tehtud otsus Apellandid Andrei Gordei ja tema kaitsja Prokurör ringkonnaprokurör Eneli Laurits Andrei Gordei Süüdistatav Kaitsja isikukood 36605270259, Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, XXX, XXX, elukoht XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; viibib vahi all Tallinna Vanglas vandeadvokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON
2. Jätta apellatsioonid rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. aprilli 2022 otsus muutmata.
4. Määrata Andrei Gordeile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole CLARUS makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 669,6 eurot ning õigusabi osutamisel vajalike kulude hüvitiseks koos käibemaksuga 7,2 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud mõista KrMS § 185 lg 2 alusel riigieelarvesse välja Andrei 1 1-21-5955 Gordeilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Andrei Gordeile on esitatud süüdistus

§ 114

lg 1 p-de 2, 3, 7 - § 25 lg 2, § 405 lg 2, § 414 lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1 § 4181 lg 1 ning § 4182 lg 2 p 3 järgi.

§ 114lg 1 p-de 2, 3 ja 7 - § 25 lg 2 järgi süüdistatakse A.

Gordeid mõrvakatses, st üldohtlikul viisil vähemalt kahe isiku suhtes ja lõhkeseadeldist kasutades toimepandud tapmiskatses. Täpsemalt süüdistatakse A. Gordeid selles, et millalgi

1. veebruari 2021 ja
2. märtsi 2021 vahel valmistas ta ebaseaduslikult lõhkematerjali käideldes omavalmistatud lõhkeseadeldise.
3. märtsi 2021 õhtul pärast kella 21.00 transportis A. Gordei lõhkeseadeldise oma kaubikuga Tallinna linna, kus paigaldas selle Y tapmise eesmärgil Pärnu maantee 453E juures asuva Pärnu maantee nimelise bussipeatuse bussiootepaviljoni pingi alla. A. Gordei oli teadlik, et Y tuleb tööpäeva lõppedes just sellesse bussipeatusesse bussi ootama. Ta jälgis eemalt, kuidas Y saabus bussipeatusesse koos Q-ga. Olles veendunud, et naised on bussipeatuses ja jäänud seisma pingi juurde, mille külge oli A. Gordei eelnevalt paigaldanud lõhkeseadeldise, initsieeris ta kella 22.16 paiku lõhkeseadeldise küljes olevale mobiiltelefonile helistades distantsilt lõhkeseadeldise plahvatuse. Plahvatus ei toimunud täielikult: detoneerus vaid sütik. Lõhkeseadeldises kasutatud trotüül jäi detoneerumata A. Gordei tahtest olenemata põhjustel, mistõttu oht Y ja Q elule ei realiseerunud. Plahvatuse tagajärjel tundis Y paremas jalas füüsilist valu ning tal tekkisid parema jala sääreosale verevalumid.

§ 414lg 1 järgi on A.

Gordeile esitatud süüdistus lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selle ebaseaduslikus soetamises, valdamises ja kasutamises.

§ 415lg 1 järgi on A.

Gordeile esitatud süüdistus lõhkeseadeldise ebaseaduslikus käitlemises, mis seisnes selle ebaseaduslikus valmistamises, hoidmises, edasitoimetamises ja kasutamises.

§ 405lg 2 järgi on A.

Gordeile esitatud süüdistus plahvatuse tekitamises lõhkeseadeldisega, mis seisnes teiste isikute elule ja tervisele ning varale ohu tekitamises.

§ 4182lg 2 p 3 järgi süüdistatakse A.

Gordeid selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil ja ajal, kuid enne 15. märtsi 2021 ühe unitaarlasu, mida ta hoidis Tallinnas XXX asuva korteri nr X juurde kuuluvas keldriboksis. 2 1-21-5955 Kaliiber 25x218 mm unitaarlasukomplekt UOZR-85U hülss sisaldas suitsuta püssirohust paiskelaengut massiga 95 g ning kild-süütemürsk tugevajõulisest brisantlõhkeainest heksogeen ja pulbrilisest alumiiniumist koosnevat lõhkeainelaengut massiga 19,1 grammi ning sütiku detonaatorit.

§ 418lg 1 järgi süüdistatakse A.

Gordeid selles, et ta omandas täpselt tuvastamata viisil, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 15. märtsil 2021 ebaseaduslikult kolm piiratud tsiviilkäibega tulirelva ja kolm tulirelva olulist osa ning piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele ette nähtud 877 erineva kaliibriga padrunit.

§ 4181lg 1 järgi süüdistatakse A.

Gordeid selles, et ta omandas täpselt tuvastamata viisil, kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui

1. märtsil 2021 ühe tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva ehk 7,62x25mm kaliibriliga püstolkuulipilduja PPŠ ja nimetatud tulirelvaga laskmiseks sobivaid padruneid (446 tk), samuti tsiviilkäibes keelatud kärbiku, s.o 7,62x54R kaliibrilisest vintpüssist Mosin käsitöönduslikult valmistatud püstoli, millel puudub valmistaja markeering, ja nimetatud tulirelvaga laskmiseks sobivaid 7,62x54R mm kaliibriga padruneid (429 tk). Nimetatud padruneist üks oli soomust läbistava kuuliga ja üks trasseeriva kuuliga.
2. Harju Maakohus tegi
3. aprillil 2022 otsuse, millega tunnistas A. Gordei süüdi

§ 414

lg 1, § 415 lg 1, § 418 lg 1, § 4181 lg 1, § 4182 lg 2 p 3, § 405 lg 2 ning § 114 lg 1 p-de 2, 3 ja 7 - § 25 lg 2 järgi.

§ 414lg 1 järgi mõistis kohus A.

Gordeile karistuseks 1 aasta 6 kuud,

§ 415

lg 1 järgi 6 aastat,

§ 418

lg 1 järgi 1 aasta 2 kuud,

§ 4181

lg 1 järgi 2 aastat 2 kuud,

§ 4182

lg 2 p 3 järgi 5 aastat ning

§ 405

lg 2 ja § 114 lg 1 p-de 2, 3 ja 7 - § 25 lg 2 järgi

§ 63

lg 1 alusel 11 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud vangistust.

Lisakaristusena võttis kohus A. Gordeilt

§ 51

alusel viieks aastaks ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse. 2.

1. Maakohus luges tõendatuks, et A. Gordei valmistas lõhkeseadeldise, paigaldas selle „Pärnu maantee“ bussipeatuse ootepaviljoni pingi alla pingijala külge ning korraldas selle plahvatuse. Kohtuotsuse kohasel jälgis A. Gordei pärast lõhkeseadeldise paigaldamist eemalt, kuidas bussipeatusse tuli tema abikaasa Y koos Q-ga. Kui nad olid bussipeatusesse jõudnud, initsieeris A. Gordei mobiiltelefoni teel lõhkeseadeldise plahvatuse. Lõhkeseadeldises kasutatud lõhkeaine trotüül detoneerus plahvatuses ilmselt ainult osaliselt. Plahvatuse mõjul deformeerus metallist jalg koos seda kinnitava metallist poldiga osaliselt, bussiootepaviljoni vasak klaassein sai täkkekahjustusi. Y sai plahvatuse tagajärjel kerge tervisekahjustuse: suure hematoomi paremale jalale, mille paranemine võttis aega ca 1 kuu. Kahjustada sai ka tema seljas olnud jope tagaosa. Q mingeid tervise- ega muid kahjustusi ei saanud. Pärast plahvatuse toimumist läks A. Gordei koju, kus põletas ahjus ära plahvatuse initsieerimiseks kasutatud sim-kaardi ümbrised ja mobiiltelefoni. Samuti viskas ta teel koju „Männiku“ bussipeatuse lähedal ära plahvatuse hetkel seljas olnud jope. 3 1-21-5955 A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldis oli tehtud järgnevalt: lõhkeseadeldise väliskestaks oli nelinurkne rihveldustega metallkorpus, mille külge olid keevitatud rihveldustega metallplaat ja sisse üksteise külge kaks torumuhvi. Seadeldise korpuse teine ots oli suletud metellkorgi ning selle külge keevitatud rihveldusteta metallplaadiga, milles oli auk juhtmete läbivedamise jaoks seadmega ühendatud mobiiltelefoni külge. Seadeldise korpuse sisse oli torumuhvide sees lisatud lahtisel kujul trotüüli. Trotüüli oli lisatud ka lõhkeseadeldise väliskesta korpuse sees olevatesse kahte eraldiseisvasse valtsitud otstega vasktorusse. Korpuse sisse oli lisatud ka ca 90 puidukruvi. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanism koosnes Nokia mobiiltelefonist, mille trükiplaadile oli joodetud elektrijuhtmed, mis olid omakorda ühendatud lõhkeseadme korpuse sees asunud isevalmistatud detonaatoriga. Isevalmistatud detonaator koosnes klaasosata elektripirnist ja padrunikestast, mis oli täidetud suitsuta püssirohuga. Lõhkeseadeldise käivitusmehhanism oli järgmine: peale lõhkeseadeldise paigaldamist plahvatuskohale tuli sisse lülitada mobiiltelefoni ja detonaatori vahel juhtmetes olev ohutuslüliti ning eemalduda. Seadeldise plahvatama panemiseks oli vajalik helistada lõhkeseadeldise detonaatoriga ühendatud mobiiltelefonile, mille rakendumisel anti trükiplaadile joodetud elektrijuhtmete kaudu vooluimpulss seadeldise sees asunud detonaatori klaasosata elektripirnile. Pirni hõõgniidi kuumenemisel plahvatas sellega kontaktis asunud suitsuta püssirohi padrunikestas, detonaatori plahvatus purustas lõhkeseadeldise sees olnud kaks torumuhvi ja lõhkeseadeldise korpuse ning paiskas laiali torumuhvis olnud trotüüli, kuid vähemalt osaliselt see ei detoneerunud. 2.
2. Maakohus leidis, et tegemist oli mõrvakatsega. A. Gordei väiteid, et ta sooviski Y vaid ehmatada ja nii temaga taas lähedasemaks saada, ei pidanud kohus eluliselt usutavaks. Ka leidis kohus, et A. Gordei ütlused on mitmes aspektis vastuolus teiste tõenditega. Kohus leidis, et usaldusväärsed ei ole A. Gordei ütlused lõhkeseadeldisse pandud trotüüli koguse kohta. A. Gordei väitel pärines kogu trotüül ühest tükist, millest osa jäi üle. A. Gordei ütlused, mille kohaselt pärines trotüül pärines ühest ja samast kogumist, on vastuolus eksperdi järeldustega. Samas sündmuskohalt lahtiselt leitud trotüül ja lõhkeseadeldise seest torumuhvidelt leitud trotüül olid eksperdi hinnangul selgelt teistsuguse profiiliga, st ei olnud samast kogumist. Trotüüli koguse kindlaksmääramisel leidis kohus, et lõhkeseadeldises olnud trotüüli kogus võis jääda A. Gordei enda öeldud 40 grammi ja maksimaalse lõhkeseadeldisse mahtunud koguse ehk 70 grammi vahele. Kohus leidis, et A. Gordei oli varjanud fakti, et ta oli ka padrunihülsi sisse oli pannud trotüüli. A. Gordei väitel kasutas ta padrunihülsi sees ainult umbes 1 grammi püssirohtu. Katsetega tuvastati, et püssirohi üksi koos elektrilisest tikust isevalmistatud sütikuga ei suuda tekitada metallist padrunikestale selliseid vigastusi nagu tekitas A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldis. Seega pidi sütikus (padrunikestas) olema lisaks püssirohule ka muid aineid (näiteks trotüüli). Uurimiseksperimendi katsetega tuvastati ka see, et olukorras, kus isevalmistatud sütik asub mõlemast otsast suletud torumuhvi sisemuses mittedetoneeruva lõhkeaine sees, ei suuda üksnes püssirohi (kogustes 1,00-2,43 grammi) ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütik purustada metallist torumuhvi. Plahvatanud lõhkeseadeldise (nii sisemise torumuhvide kui välimise metallist rihveldatud korpuse) vigastuste ulatust arvestades on selge, et neid vigastusi ei saanud tekitada ainult sütikus olev püssirohi, seda enam, et vigastatud oli nii torumuhvidest sisekorpus 4 1-21-5955 kui ka metallist rihveldatud väliskorpus. Järelikult pidi osaliselt detoneeruma ka lõhkeseadeldise sees olnud trotüül, mida kasutati kas detonaatoris segatuna koos püssirohuga või korpuse (torumuhvide) sees lahtisel kujul. Katsed lükkasid ümber A. Gordei väite, et tema poolt teadlikult käte vahel murendatud ja kokkupressimata kujul trotüüli lisamine pidi tagama lõhkeseadeldise ohutuse selle plahvatusel. Katsed, mille puhul lisati trotüüli korpusesse valamise või puistamise teel, näitasid, et isetehtud sütikuga detonaator suutis enamikel juhtudel detoneerida trotüüli ning lõhkeseadeldis, millele oli lisatud 35 grammi trotüüli, tekitas nii lõhkeseadeldise korpusele kui ka ümbritsevale keskkonnale märkimisväärseid kahjusid. Juba 35 grammi trotüüli täielikul detoneerumisel suutis plahvatuse energia rebestada kahekordse metallist lõhkeseadeldise kesta ning plahvatuse mõjul lõhkeseadeldise küljest eraldanud detail suutis läbistada 8 mm paksuse puitplaadi. Lisaks pidas kohus ebausaldusväärseks A. Gordei väidet, et ta kasutas lõhkeseadeldise sees pisikesi ehituskruve ja liimi „pehmendamise“ eesmärgil. Kohus märkis, et liimi kasutamist ükski tõend ei kinnitanudki Kohus oli seisukohal, et liimi kasutamise väitega üritab A. Gordei lõhkeseadeldise tegelikku ohtlikkust pisendada. Seda, mil viisil oleksid kruvid pidanud plahvatust kas koos või ilma liimita pehmendama ei ole A. Gordei selgitanud. Kohus pidas loogiliseks ja eluliselt usutavaks asjatundja ja eksperdi arvamust, et lõhkekeha sisse kruvide lisamise eesmärk sai olla ainult see, et tekitada plahvatusega rohkem fragmente ja killukahjustusi. Kohus märkis, et on üldteada asjaolu, et plahvatusjõul tekivad killukahjustused on just need kahju tekitavad detailid, mis ohvrit vigastavad ja/või tapavad. Plahvatuse kontekstis pidas maakohus oluliseks, et lõhkeseadeldise väliskorpus oli rihveldatud. Eksperdi ja asjatundja sõnul viitavad rihveldused sellele, et eesmärk oli plahvatuse hetkel maksimaalselt suurendada kildude/fragmentide tekkimise võimalust ja seeläbi kahjustada plahvatusega ümbritsevat. Kohus ei nõustunud ka A. Gordei väitega, et kuna lõhkeseadeldise väliskorpus oli tehtud mingist malmist pehmemast metallist, ei saanud plahvatuse tulemusena tekkida palju ohtlikke kilde. Kohus leidis, et tekkivate kildude puudujääki oleksid võinud kompenseerida asjaolud, et lõhkeseadeldise väliskesta oli süstemaatiliselt teatud kohtadest rihvelduse abil nõrgestatud (et tagada plahvatuse energia tulemusel teatud kindla suurusega tükkide eraldumise, kui plahvatus oleks täies ulatuses õnnestunud) ja et lõhkeseadeldise sisse oli lisatud ca 90 teravat kruvi. Lisaks näitas uurimiseksperimendi katse, et plahvatuse jõul eraldunud ka üks suurem kild võis tekitada märkimisväärseid kahjusid. Kokkuvõttes leidis kohus, et A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldisel olid kõik lõhkeseadeldisele iseloomulikud tunnused ja plahvatuse toimumise korral oleks see võinud põhjustada ümbritsevale tõsist kahju. Seda, et lõhkeseadeldis täies mahus ei plahvatanud, pidas kohus õnnelikuks juhuseks. Kui A. Gordei plahvatuse mobiiltelefoni teel initsieeris, ei omanud ta enam mingit kontrolli plahvatuse tegeliku toimumise või mittetoimumise üle. Isegi lõhkeseadeldise osaline plahvatus tekitas nii seadmele endale kui ka ümbritsevale märkimisväärseid vigastusi. Plahvatuse jõudu ja tugevust iseloomustab fakt, et see rebis keskelt lõhki kaks keermestatud metallist torumuhvi ja ühelt torumuhvilt rebestas omakorda lahti 46x28mm suurusega fragmendi. Samuti rebis plahvatus lõhki torumuhvide ümber olnud 5 1-21-5955 metallist rihveldatud korpuse paksusega 4,5 mm ja metallkorpuse rihveldamata otsaplaadi külge keevitatud metallkorgi. Lisaks oli selgelt näha ka bussiootepaviljoni metallist pingi ja selle metallist mutri deformeerumise jälgi. Kui sellised vigastused tekitas tugevatele metallist detailidele ainuüksi osaliselt detoneerunud trotüül ja püssirohi detonaatori sees, võib ainult teoreetiliselt ette kujutada, milline olnuks plahvatuse purustusjõud ja energia lõhkeseadeldises kogu trotüüli, sh kahes vasest metalltorus, täielikul detoneerumisel. 2.
3. Maakohus leidis, et A. Gordei pani

§ 414

lg 1, § 415 lg 1, 405 lg 2, § 4182 lg 2 p 3, § 418 lg 1 ja § 418¹ lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult.

§ 114

p-de 2, 3, 7 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas leidis kohus, et A. Gordei tegutses Y surma suhtes kavatsetult ja Q surma suhtes otsese tahtlusega. Viidates psühhiaatri ja psühholoogi hinnangule, leidis kohus, et A. Gordei on tegutsenud kättemaksuhimulisena. A. Gordei oli pikalt, rahulikult ja metoodiliselt tegutsenud lõhkeseadeldise valmistamise ning enda isiku varjamise nimel. Ta valmistas lõhkeseadeldise, mis võinuks tekitada surmavaid vigastusi ning tegi omalt poolt kõik, et see oleks plahvatades võimalikult ohtlik. Ta oli rihveldanud lõhkeseadeldise korpuse väliskesta ning lisanud sinna lisakahju tekitavaid puidukruve. Ta oli eemalt jälgides veendunud, et Y seisis plahvatuse hetkel otse pingi kõrval, mille külge oli kinnitatud lõhkeseadeldis. A. Gordei tahtlik tegu jäi lõpule viimata, kuivõrd lõhkeseadeldises olnud trotüül ei detoneerunud ning plahvatust selle täies ohtlikkuses ei toimunud. A. Gordei nägi, et bussiootepaviljonis lõhkeseadeldise vahetus läheduses oli ka Q, kuid ei loobunud oma plaanist. Järelikult möönis ta ka võimalust, et tagajärg Q surma näol võib saabuda. 2.4.

§ 405

lg 2 ja § 114 p-de 2, 3 ja 7 - 25 lg 2 järgi karistust mõistes arvestas kohus, et need kuriteod pani A. Gordei toime ühe teona ja mõistis nende eest

§ 63

lg 1 alusel karistuse

§ 114järgi.

Nende kuritegude eest karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse järgmisi asjaolusid: A. Gordei täitis süüdistuses kirjeldatud käitumisega kolm

§ 114

kvalifitseerivat tunnust, milleks olid üldohtlik viis (punkt 2), teo toimepanemine kahe või enama inimese suhtes (p 3) ja lõhkeseadeldise kasutamisega (p 7). A. Gordei tegi ettevalmistusi plahvatuse korraldamiseks pikka aega. Kohus leidis, et A. Gordei käitumine näitab tema erilist ühiskonnaohtlikkust, kuna lõhkeseadeldise plahvatuse korraldamine avalikus linnaruumis tähendab seda, et lisaks ühele kannatanule oleks võinud viga saada veel suur hulk inimesi, samuti oli ohus inimeste vara. Samas möönis kohus, et toimunud plahvatus oli väikese kahjuga ja põhjustas Y jalale kergeid tervisekahjustusi, millest ta paranes täielikult ca 1 kuu möödudes. Kergendava asjaoluna arvestas kohus süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leidis, et mõrvakatse jäämine katsestaadiumisse, ei tingi A. Gordei karistuse vähendamist. Kohus arvestas, et A. Gordei tegu oli pikaajaliselt ja põhjalikult planeeritud ja ning jäi katsestaadiumisse pelgalt trotüüli mittetäieliku detoneerimise tõttu, mis ei allunud mingilgi viisil A. Gordei kontrollile. Kõike eelnevat arvesse võttes pidas kohus kohaseks karistuseks 11 aastat vangistust. 6 1-21-5955 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Gordei ja tema kaitsja, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist A. Gordei

§ 114lg 1 p-de 2, 3 ja - § 25 lg 2 järgi süüdi tunnistamise ja karistamise osas.

Nad paluvad mõista A. Gordeile kergem karistus. 3.

1. A. Gordei avaldab kahetsust enda halva käitumise eest ja ütleb, et midagi sarnast enam ei kordu. Ta ei soovinud oma abikaasa ega viimase töökaaslase tervist kahjustada ega põhjustada nende surma. Tema tegu oli tingitud emotsioonidest ning tema ja ta abikaasa vahel jahenenud tunnetest. A. Gordei sõnul ei tegutsenud ta kättemaksust. Tema tegevuse mõte oli selles, et abikaasa pöördub pärast intsidenti abi saamiseks tema poole ja see lähendab neid. Psühhiaatri väide, et ta tegutses kättemaksueesmärgil, on väljamõeldis. A. Gordei sõnul on ta kogu vangistuses oldud aja olnud oma teost depressioonis ja šokis, mis ei võimaldanud tal uurimise ajal ega kohtus oma mõtteid täpselt väljendada. A. Gordei juhib kohtu tähelepanu seadeldise ehitusele ning märgib, et suurema osa seaseadmest moodustab mulaaž. Ta ei paigaldanud seadeldisse kogu tal olnud trotüüli, vaid väikese tükikese. See viitab sellele, et tal ei olnud kavatsust tekitada kannatanu tervisele mistahes kahju. Seadeldise korpus oli valmistatud paksuseinalisest terasest, mis ei purune väikesteks detailideks nagu malm ja paljud teised metallid. Seadeldis ise oli paigutatud põhikorpuse sisse, mis oli samuti pehmest ja paksuseinalisest terasest. Seega oli seadeldis kaitsekorpuses. A. Gordei heidab ette, et menetluses pole tuntud huvi selle vastu, miks ta valmistas seadeldise nii keeruliselt, kui seda oleks võinud teha lihtsamalt. See, et ta valmistas nii keeruka lõhkeseadeldise, teades, et oleks saanud teha ka lihtsama, näitab, et ta ei soovinud kahjustada oma abikaasa ega tema töökaaslase tervist. A. Gordei vaidleb vastu maakohtu otsuses toodud järeldusele, et ta kasutas erinevatest allikatest pärit trotüüli. Trotüül võib soojenemisel, surve avaldamisel ja järsul jahutamisel muuta oma struktuuri. Seetõttu võib kujuneda vale arvamus, nagu oleks trotüül pärinenud erinevatest allikatest. Esimeste ülekuulamiste ajal ei küsinud temalt keegi seadeldise kõigi detailide ja selle ehituse peensuste kohta. Talt küsiti ainult, milline oli seadeldise ehitus ning ta joonistas selle kiiresti. Seetõttu on jäetud tähelepanuta olulised detailid. Esiteks oli detonaatori lõhkelaeng väga nõrk ega oleks suutnud käivitada kogu trotüüli lõhkemise mehhanismi. Tema väitel ei vasta uurimiseksperimendiks ehitatud detonaator tema kasutatule ega anna seega õiget infot detonaatoris kasutatud püssirohu koguse kohta. Ka ei seganud ta püssirohtu trotüüliga. A. Gordei rõhutab, et ka uurimiseksperimendil kahel juhul plahvatust ei toimunud. Veel juhib A. Gordei tähelepanu sellele, kuidas trotüül oli paigaldatud: see oli peenestatud ja puistatud liivana lõhkekehade vahelisse tühimikku. A. Gordei märgib, et tema tegu seisnes vaid väikse paugu tekitamises ning kõik oleks pidanud laiali lendama mitte kaugemale kui 60–70 cm kaugusele. Ka abikaasa viitas sellele, et talle tundus alguses, nagu oleks lambipirn lõhkenud. Fotodelt nähtub, et peatuse klaaspaviljon ise jäi terveks ning ükski klaas ei saanud vigastada. A. Gordei sõnul ei lisanud ta trotüüli plahvatuseks, kuna see oleks suurendanud plahvatuse võimsust, kuid see ei olnud tema 7 1-21-5955 eesmärk. Ta lahkus oma jälgimiskohast alles siis, kui oli veendunud, et abikaasa ja tema töökaaslasega on kõik korras. A. Gordei vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et ta oli eelnevalt järele katsetanud, kas mobiiltelefoniga on võimalik anda pirnile elektriimpulss. Tema väitel ta lihtsalt parandas tööjuures telefoni ja kontrollis lambiga, kas elekter jõuab mobiiltelefoni vajalike kontaktideni või mitte. Sellest on tehtud vale järeldus, justkui oleks olnud tegemist ettevalmistustega lõhkeseadeldise valmistamiseks. Seda, et tema eesmärk ei olnud kellegi tervise kahjustamine, näitab A. Gordei arvates ka see, et tal oli tol hetkel piisavalt teisi relvi, mille ta andis uurijatele välja, et mitte keegi ei saaks neid juhuslikult kasutada. 3.
2. A. Gordei kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. A. Gordei sõnul puudus tal surma tekitamise tahtlus ning lõhkeseadeldis oli valmistatud viisil, mis ei saanud põhjustada kannatanute surma või tekitada neile tervisekahjustust. Kohtuotsusest nähtuvalt kasutas maakohus lõhkeseadeldise omaduste ja ohtlikkuse analüüsimisel uurimiseksperimendi andmeid. Uurimiseksperimendi katsed ja eksperdi ütlused kinnitavad, et lõhkeseadeldise omaduste ja ohtlikkuse hindamisel omavad suurimat tähtsust kaks asjaolu: detonaatori kvaliteet ja lõhkeaine kogus. A. Gordei rõhutab, et uurimiseksperimendi läbiviimisel kasutati detonaatorina seadet, mis ei olnud tehniliselt võrdne sellega, mida kasutas tema. Katsetes kasutati metallist padrunikestast, püssirohust ja elektrilisest tikust isevalmistatud sütikuid. A. Gordei kasutas elektrilise tiku asemel elektripirni. Elektripirn hõivab sütikus oluliselt rohkem ruumi kui tikk ning seetõttu ei mahu sinna nii palju püsirohtu, nagu püüti näidata uurimiseksperimendiga. Järelikult oli sütiku võimsus oluliselt nõrgem võrreldes sellega, mida näitavad uurimiseksperimendi katsed. Lisaks kasutati uurimiseksperimendis ebaõigeid andmeid lõhkeaine koguse kohta. Ekspert AJ selgitas kohtuistungil, et ekspertiisiülesandes oli küsitud, milline oli lõhkeaine maksimaalne kogus. Hinnates leitud toru mahtu, jõudis ekspert arvamusele, et kokku oli kasutatud 70 g trotüüli. Uurimiseksperimendi käigus kasutatud sütiku konstruktsioon ja lõhkeaine kogus ei vasta sellele, mida A. Gordei tegelikult oma lõhkeseadeldises kasutas. Seetõttu ei ole uurimiseksperimendi alusel tehtud järeldused usaldusväärsed. Kaitsja toob välja ka eksperdi selgituse, et käsigranaatide puhul kasutatakse malmi ja neid rihveldatakse selleks, et plahvatuse korral lendaksid need tükkidena laiali. A. Gordei valmistatud seadeldis tundus väliselt samast materjalist, kuid ekspert kinnitas, et tegemist oli tugeva metalliga. See tähendab, et sellel ei saanud granaadiga analoogset toimet olla. Kui süüdistatav ise eitab kategooriliselt surma põhjustamise tahtlust ja objektiivsed andmed viitavad, et lõhkeseadeldis ei olnud võimeline plahvatades põhjustama inimeste surma, ei ole A. Gordei mõrva katses süüdistamiseks alust. Apellatsioonis ei nõustuta kohtu käsitlusega, mille kohaselt ei anna asjaolu, et tegu jäi katsestaadiumisse, alust A. Gordei karistuse kergendamiseks, kuna plahvatuse täielik 8 1-21-5955 mittetoimumine ei sõltunud A. Gordei tahtest. Lõpetatud kuriteokatse eeldabki seda, et tagajärje mittesaabumine ei sõltu süüdistatava tahtest. Kui kohtud kasutaksid alati seda argumenti, ei oleks

25 lg 6 praktikas kohaldatav. Kindlasti peaks tegema vahet, kas süüdistatava käitumise tagajärjel on kaks inimest elu kaotanud või nad on elus, terved ja vigastusteta. Samuti peab arvestama sellega, et A. Gordei oma vanuse juures ei ole olnud varem kohtulikult karistatud. Lisaks oli tal kehtiv relvaluba, mis viitab sellele, et ta läbis teatud taustakontrolli. Need asjaolud koostoimes tähendavad kaitsja hinnangul seda, et A. Gordei suudab tulevikus käituda seadusekuulekalt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke saab täita leebema karistusega.

1. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Apellatsioonide rahuldamiseks ei ole alust.
3. A. Gordei väited, et ta pole depressiooni ja šoki tõttu suutnud kohtueelses menetluses ja kohtus oma mõtteid täpselt väljendada, on paljasõnalised. Apellant ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks A. Gordeil diagnoositud selline psüühiline seisund, mis võiks piirata tema võimet end kaitsta (talle esitatud küsimusi mõista või ennast täpselt väljendada jms). Kohtus keeldus A. Gordei ütlusi andmast ega kasutanud seega võimalust anda kohtueelse menetluse ajal antud ütluste asemel – milles tal ei õnnestunud apellatsiooni kohaselt end piisavalt hästi väljendada – uusi ütlusi. Kohtueelses menetluses on A. Gordei andnud ütlusi kolmel korral (16.03.2021, 23.03.2021 ja 30.06.2021), samuti viidi temaga läbi ütluste olustikuga seostamine. Nii tema ülekuulamisel kui ka ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused on detailsed. Seega ei ole mingit alust kahtluseks, nagu poleks A. Gordei olnud ütlusi andes võimeline oma versiooni toimunust piisavalt hästi selgitama.
4. A. Gordei väitel ei olnud tal soovi tekitada kannatanu tervisele mistahes kahju. Tema valmistatud lõhkekeha ei tekitanud ega pidanudki tekitama mingeid tõsiseid tagajärgi. Ka kaitsja apellatsiooni põhiargument on see, et lõhkekeha ei olnud nii ohtlik, kui seda on menetluses püütud näidata. Ringkonnakohtu hinnangul kordavad apellatsioonis A. Gordei varasemaid kaitseargumente, millele maakohus on vastanud. Maakohus on A. Gordei väiteid otsuses ükshaaval käsitlenud ning selgitanud, miks ta nendega ei nõustu. Apellatsioonides ei ole ringkonnakohtu hinnangul toodud välja ühtegi võimalikku maakohtu tehtud viga ning apellatsioonides esitatud väited ei lükka maakohtu argumente ümber. A. Gordei rõhutab, et tema valmistatud lõhkekeha pidi tekitama vaid väikse paugu ning plahvatuse tulemusel ei pidanud lõhkekeha jupid lendama kaugemale kui 60–70 cm. Ta peab oluliseks seda, et peatuse klaaspaviljon ise jäi terveks ning mitte ükski klaas ei saanud 9 1-21-5955 vigastada. Ringkonnakohus nendib, et bussipeatuse ootepaviljoni klaasid jäid küll terveks, kuid ka lõhkekeha plahvatus ei olnud täielik. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonide argumendid alust järelduseks, et lõhkeseadeldise plahvatus ei pidanudki olema tugevam. Märkimata ei saa jätta, et toimunud plahvatuski oli piisavalt tugev, et kahjustada pingi metalljalga. Mis puutub väitesse, et plahvatuse tulemusel ei pidanudki lõhkeseadeldise tükid lendama kaugele, siis sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt leiti detonaatoriks olnud padrunihülss pingi vasakpoolsest jalast 20 m 84 cm kauguselt, üks plekitükk 119 cm kaugusel, katkine metallist muhv 113 cm kaugusel, rihveldatud pinnaga metallitükk 154 cm kaugusel, üks metalltoru jupp 156 cm ja teine 395 cm kaugusel ning magneti tükk 287 cm kaugusel (kd II; tl. 2–4). Seega ei saa rääkida sellest, et toimunud kujulgi oleks olnud plahvatus nii tagasihoidlik, kui väidab A. Gordei. 6.
5. Apellatsiooni kohaselt näitab seda, et A. Gordei ei soovinud valmistada võimsat lõhkeseadeldist, esiteks asjaolu, et ta ei paigutanud valmistatud lõhkekehasse kogu trotüüli, mis tal olemas oli. Ta näitas uurijale kätte ülejäänud trotüüli asukoha. Ka vaidleb A. Gordei vastu väitele, et ta kasutas erinevatest allikatest pärit trotüüli. Paika peab see, et A. Gordei näidatud kohast leiti tükk trotüüli ning seega ei kasutanud A. Gordei ära kogu tal olnud trotüüli. Küll on paljasõnaline A. Gordei väide, et ta ei kasutanud lõhkeseadeldise valmistamiseks erinevat päritolu trotüüli. Ekspertiisiakti nr 21E-AL0010 kohaselt olid vasktorudes olnud trotüül ning sündmuskohalt lahtiselt leitud trotüül ja lõhkeseadeldise sees torumuhvidelt leitud trotüül eksperdi hinnangul selgelt erineva profiiliga. A. Gordei väide, et ekspert võis eksida, sest soojenemisel, surve avaldamisel ja järsul jahutamisel võib trotüül muuta oma struktuuri. A. Gordei pole viidanud ühelegi uuritud tõendile, millel tema väide põhineb. Fakt, et A. Gordei ei kasutanud ära kõike tal olnud trotüüli, ei näita aga kohtukolleegiumi hinnangul, et A. Gordeil puudus tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustusi. See asjaolu näitab üksnes seda, et A. Gordei arvates piisas kasutatud trotüülikogusest eesmärgi saavutamiseks. Seda, mis oli A. Gordei eesmärk, näitab aga see, milliseid kahjustusi oli valmistatud lõhkekeha võimeline tekitama. Viimase kohta võimaldavad järeldusi teha nii lõhkekehas kasutatud lõhkeainekoguse plahvatusjõud kui ka lõhkekeha konstruktsioon. A. Gordei väitel oligi lõhkeseade ehitatud selliseks, et selle plahvatus ei tekitaks mingeid raskeid tagajärgi. Tema väitel oli puhul suuremas osas tegemist mulaažiga ning lõhkeseadeldise korpus oli valmistatud paksuseinalisest terasest, mis ei purune väikesteks tükkideks. A. Gordei rõhutab, et tal oleks olnud võimalik valmistada lihtsam lõhkeseade. Need argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on oma otsuses kaitseväidet, et lõhkekeha oli valmistatud selliselt, et see ei tekitaks mingeid olulisi kahjustusi, põhjalikult käsitlenud. Muu hulgas on kohus vastanud ka väitele, et lõhkekeha korpus oli valmistatud paksust metallist, millest ei oleks plahvatusel tekkinud kilde. Kohus nentis, et isegi kui lõhkekeha väliskesta materjal oli iseenesest selline, millest poleks plahvatusel kilde tekkinud, oli seda rihveldatud ehk töödeldud just selliselt, et plahvatuse energia tulemusel eralduks kindla suurusega tükid. 10 1-21-5955 Kohus luges tõendatuks, et korpust oli rihveldanud A. Gordei ise. Kohus on põhjalikult ja veenvalt selgitanud, millistest tõenditest ja miks ta sellise järelduse tegi. Kuigi A. Gordei väitel oli lõhkekeha ehitatud nii, et ta oli justkui paigutatud kaitsekesta sisse, pole ta esitanud mõistlikku selgitust, miks oli sellisel juhul vaja kaitsekesta rihveldamisega nõrgestada. Kuna rihveldus tähendab, et metallkesta olid tehtud sooned, kus materjal oli õhem, on ringkonnakohtu hinnangul apellantide viited korpuse materjali paksusele ja tugevusele asjakohatud. Lisaks sellele tõi maakohus välja, et plahvatusel laiali paiskuvate teravate fragmentide hulka oli suurendatud sellega, et lõhkeseadeldise sisse oli pandud ca 90 kruvi. Nendele kohtu seisukohtadele apellatsioonides mingeid vastuargumente esitatud pole. Lõppude lõpuks on fakt see, et väidetava kaitsekorpuse purunemiseks ja lõhkeseadeldise tükkide laiali lendamiseks oli piisav juba mittetäielik plahvatus. See, et A. Gordeil oleks olnud ka muid võimalusi lõhkeseadeldise valmistamiseks, ega see, et A. Gordei otsustas keerukama konstruktsiooni kasuks, ei oma tähtsust. Oluline on, kas just selline lõhkeseadeldis, mille A. Gordei valmistas, oleks võinud juhul, kui see oleks korralikult toiminud, põhjustada kannatanule surmavaid tervisekahjustusi. 6.
6. Nii A. Gordei kui tema kaitsja on väitnud, et detonaatori lõhkelaeng oli väga nõrk ega oleks suutnud käivitada kogu trotüüli lõhkemise mehhanismi. Nende väitel võttis detonaatoriks olnud padrunihülssi paigaldatud lambike enda alla üle poole hülsi mahust, mistõttu ei saanud selles olla nii palju püssirohtu, kui on väitnud ekspert. Samuti vaidleb A. Gordei vastu maakohtu järeldusele, et detonaatoris pidi olema püssirohuga segatuna ka trotüüli. Ringkonnakohus möönab, et uurimiseksperimendis kasutatud detonaator ei vastanud täpselt A. Gordei kirjeldatule: selles oli elektripirni asemel kasutatud elektritikku. Ringkonnakohtu hinnangul on aga see erinevus ebaoluline. Selle väljaselgitamisel, kui palju pidi olema detonaatoris püssirohtu ja kas lisaks püssirohule pidi detonaator sisaldama ka trotüüli, sai tugineda sündmuskoha vaatlusel leitud lõhkisele padrunikestale (kd II; tl. 12, 13). Uurimiseksperimendi käigus tuvastati, et sündmuskohalt leitud padrunikesta kahjustused olid palju suuremad, kui tekitas katsete käigus 1–2,53 g püssirohu põlemine (kd II; tl. 93). Sellega haakub maakohtu otsuses viidatud lõhkeaineekspertiisi aktis toodud eksperdi seisukoht, et suure tõenäosusega pärines vähemalt osa analüüsil leitud trotüülist padrunihülsi seest (kd II; tl. 68). Neist asjaoludest tulenevalt on A. Gordei väited detonaatoris kasutatud püssirohu koguse ja detonaatori vähese võimsuse kohta ümber lükatud. Maakohtu järeldusi ei lükka kuidagi ümber ka A. Gordei argument, et osade katsete puhul plahvatust ei toimunud – kuivõrd A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldise detonaator toimis, oligi vaja tuvastada, millise koguse trotüüli ja püssirohuga oli võimalik saada võrreldav tulemus. Väide, et detonaator oli ehitatud nii, et see ei põhjustaks kogu trotüüli plahvatust, on ebaloogiline – kui eesmärk oli põhjustada väiksem plahvatus, oleks olnud loogilisem kasutada vähem lõhkeainet, mitte ehitada lõhkekeha selliselt, et kogu selles olev lõhkeaine ei plahvataks. Ka näitas uurimiseksperiment, et sellise võimsusega detonaator, nagu see, mida A. Gordei kasutas, võis initsieerida lõhkeseadeldises oleva trotüüli plahvatuse. Fakt, et A. Gordei kasutas lõhkeseadeldises trotüüli ning selle plahvatuse tekitamiseks piisava võimsusega detonaatorit, lükkab ümber A. Gordei väide, et plahvatus ei pidanudki olema tugev – uurimiseksperiment näitas, et sellise ehitusega 11 1-21-5955 lõhkekehaga oli põhimõtteliselt võimalik kutsude esile suure purustusjõuga plahvatus. Seega oli A. Gordei loonud reaalse võimaluse suure purustusjõuga plahvatuse tekkimiseks. 6.
7. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka apellantide seisukohta, et hinnang lõhkeseadeldises olnud trotüüli kogusele oli ülepaisutatud. Tõsi on see, et apellatsioonides osutatud 70 g oli maksimaalne kogus trotüüli, mis oleks lõhkeseadeldisse mahtunud. Seda selgitas ka ekspert ise ja selle üle ei ole vaidlust. Ringkonnakohus juhib aga tähelepanu, et maakohus ei olegi lugenud tuvastatuks seda, et lõhkeseadeldises oli 70 g trotüüli. Kohus leidis, et lõhkeseadeldises olnud trotüüli kogus võis jääda A. Gordei enda öeldud 40 grammi ja maksimaalse koguse ehk 70 grammi vahele. Ühtlasi tuleb arvestada, et ka uurimiseksperimendis ei kasutatud 70 grammi trotüüli. Katses 7 kasutati 35 g trotüüli,
8. katses 50 g trotüüli ja
9. katses 44,85 g trotüüli. Katsete tulemusel tuvastati, et tekkinud plahvatused tekitasid lõhkeseadeldise korpuse koopiatele märkimisväärseid purustusi ning plahvatuse käigus purunenud korpuse tükid paiskusid mitmete meetrite kaugusele ja olid võimelised läbistama ka 10 mm paksusi puitplaate (kd II; tl 96–106). See tähendab, et ka mainitud 70 grammist oluliselt väiksemad lõhkeaine kogused olid piisavad tugeva plahvatuse tekitamiseks. Ka maakohus on välja toonud, et juba 35 grammi trotüüli detoneerumisel suutis plahvatuse energia rebestada kahekordse metallist lõhkeseadeldise kesta ning plahvatuse mõjul lõhkeseadeldise küljest eraldanud detail suutis läbistada 8 mm paksuse puitplaadi (kd 2 tl 96). Kohus tõi välja sellegi, et katsete kohaselt toimusid plahvatused hoolimata sellest, et trotüüli lisati korpusesse valamise või puistamise teel, st seda ei pressitud korpuses kokku. Maakohus tõdes, et see lükkab ümber A. Gordei väite, et tema poolt teadlikult käte vahel murendatud ja kokkupressimata kujul trotüüli lisamine pidi tagama lõhkeseadeldise ohutuse selle plahvatusel. A. Gordei on küll korranud oma väidet, et trotüüli lisamine selliselt aitas vältida suuremat plahvatust, kuid ei ole esitanud mingeid argumente, mis kummutaks uuritud tõendil põhineva maakohtu seisukoha.
10. A. Gordei on korranud apellatsioonis väidet, et ta soovis plahvatusega mõjutada oma abikaasat uuesti tema lähedust otsima. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et selline väide on ebaloogiline ega ole eluliselt usutav. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Gordei valmistatud lõhkeseadeldise ehitust ja toimunud plahvatuse asjaolusid iseloomustavate tõenditega on ümber lükatud A. Gordei versioon, mille kohaselt ei soovinud ta Y surma põhjustada. Need tõendid lükkavad ümber A. Gordei väite, et plahvatus pidigi olema selline, nagu see oli. Kõnealune väide ei ole veenev, sest plahvatas vaid osa lõhkeseadeldises olnud lõhkeainest. Lisaks sellele sisaldas lõhkeseadeldis kruve ning lõhkeseadeldise kest oli rihveldatud. See tähendab, et A. Gordei oli loonud võimaluse, et plahvatuse korral paiskub laiali teravaid, vigastusi tekitavaid tükikesi. Juba ainuüksi pommi osaline plahvatus paiskas pommi detaile suhteliselt kaugele, tekitas kahjustusi bussipeatuse varjualuses olnud pingile, mille jala küljes pomm oli (vt sündmuskoha vaatluse protokolli lisas olevad fotod: kd II; tl. 9 – 10), ning põhjustas märkimisväärse ulatusega verevalumid Y jalal (kd II, tl. 36–39). 12 1-21-5955 Samuti ei lükka A. Gordei väited ümber maakohtu järeldust, et Y surma põhjustamise osas tegutses A. Gordei kavatsetusega ning tema tegu oli põhjalikult kavandatud ja ettevalmistatud. A. Gordei on apellatsioonis rõhutanud, et ta ei proovinud spetsiaalselt järele, et mobiiltelefoniga on võimalik anda pirnile elektriimpulss, vaid ta avastas selle telefoni parandades. Ringkonnakohus nendib, et A. Gordei on
11. märtsil 2021 ütlustes kirjeldanud, kuidas ta avastas, et telefoni klemmide külge ühendatud pirnile on võimalik voolu anda. Samas on tõsi see, et ütlustest ei nähtu, et ta oleks seda katsetanud spetsiaalselt lõhkekeha valmistamiseks (kd III; 163). See ei muuda aga kokkuvõttes hinnangut, et ta oli oma tegu põhjalikult planeerinud ja selle ette valmistanud. See hinnang ei põhine ainult kõnealusel katsetusel. Juba keeruka ehitusega lõhkeseadeldise valmistamine, selle paika panemine jne tähendasid teo – plahvatuse põhjustamise – põhjalikku kavandamist ja ettevalmistamist.
12. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on jälgitavalt ja veenvalt näidanud ära, et tõenditest tulenevalt püüdis A. Gordei Y tappa ja leppis seejuures ka viimasega koos olnud Q surmaga. Maakohtu otsuse tühistamiseks A. Gordei

§ 114lg 1 p 2, 3, 7 - § 25 lg 2 järgi süüditunnistamise osas ei ole alust.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna A. Gordei enda ega kaitsja apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse muutmiseks ka A. Gordeile mõistetud karistust puudutavas osas. 8.
2. Mõistetud karistuse muutmiseks ei anna alust A. Gordei väide, et on püüdnud kogu oma elu ausalt tööd teha ja olla ühiskonnale kasulik.

§ 56

lg 1 esimese lause kohaselt on karistuse aluseks isiku süü, mis tähendab, et karistus sõltub eelkõige toimepandud kuritegu iseloomustavatest asjaoludest. Mis puutub A. Gordei kinnitustesse, et ta kahetseb oma tegu väga, siis maakohtu otsuse kohaselt on kohus lugenud A. Gordei karistust kergendavaks asjaoluks „eeluurimisel ja kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust“. Kuivõrd maakohus on puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestanud, ei anna apellatsioonis avaldatud kahetsus alust maakohtu otsuse muutmiseks. 8.2. Kaitsja esile toodud argument, et kuritegu jäi katsestaadiumi, ei tähenda, et süüdlase karistust tuleks igal juhul kergendada.

§ 25

lg 6 näeb ette, et kohus võib karistust kergendada, st karistuse kergendamine on kohtu diskretsiooniotsustus. Seda, milliseid asjaolusid tuleb karistuse kergendamise kaalumisel arvesse võtta, on Riigikohus selgitanud

1. oktoobril 2016 kriminaalasjas nr 3-1-1-70-16 tehtud kohtuotsuses. Selle kohaselt on katsestaadiumi jäänud kuriteo korral karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, mida näitab muu hulgas kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kui suure osa oma teoplaanist süüdlane realiseeris. Arvestada tuleb ka katsestaadiumi jäänud teo üldist ohtlikkust, nt kolmandate isikute ohustamist planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega. 13 1-21-5955 Märkimata ei saa jätta, et viidatud Riigikohtu otsus käsitles samuti isevalmistatud lõhkeseadeldise abil toime pandud mõrvakatset. Riigikohus leidis, et karistuse kergendamiseks ei ole alust. Kohtukolleegium tõi välja, et toimepandud kuritegu oli pikaajaliselt ning põhjalikult planeeritud, see oli kantud isiklikust vaenust ning jäi katsestaadiumisse pelgalt süüdistatava poolt pommi valmistamisel kasutatud põhilaengu ülekontsentratsiooni ning kannatanu enda tähelepanelikkuse tõttu. Otsuses on toodud välja, et süüdistatav tegi kõik endast oleneva, et saavutada kannatanu surm, planeeritud tegu jõudis nii vahetu plahvatuse kui ka kannatanu tervise kahjustuseni. Samal ajal tekkis teo tõttu oht ka kolmandate, asjasse mittepuutuvate isikute elule ning tagajärg jäi saabumata üksnes põhjustel, mis ei allunud mingilgi viisil süüdlase kontrollile. Suuresti kehtivad need argumendid ka A. Gordei teo puhul. Tema tegu eeldas planeerimist ja ettevalmistusi: teo toimepanemiseks valmistas ta lõhkeseadeldise, paigaldas selle bussipeatusesse ja jäi ise eemalt bussipeatust jälgima, et lõhkeseadeldis detoneerida. Ta realiseeris oma teoplaani sisuliselt täielikult: ta korraldaski plahvatuse, kuid see jäi planeeritust väiksemaks. Oma teoga seadis ta lisaks planeeritud ohvrile ohtu ka kolmanda isiku. 8.
2. A. Gordei karistuse kergendamiseks ei anna alust ka kaitsja argumendid, et A. Gordei on varem karistamata ja tal oli kehtiv relvaluba. Kaitsja väitel näitavad need asjaolud, et A. Gordei käituks edaspidi õiguskuulekalt ja tema mõjutamiseks ei ole vaja nii rasket karistust, kui maakohus mõistis. Ringkonnakohtu hinnangul kummutab mõlemad kaitsja väited asjaolu, et A. Gordei on tunnistatud maakohtu otsusega süüdi kokku seitsmes kuriteos (neist kuue osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, mis tähendab, et nende osas on kohtuotsus jõustunud). Nii mitme kuriteo toimepanemine ei näita suurt õiguskuulekust.
3. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. A. Gordei kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks. Taotluse kohaselt kulus apellatsioonimenetluses õigusabitoiminguteks kokku 585 minutit, sh kohtuistungil osalemiseks 105 minutit. Kaitsja taotleb, et kohus määraks tehtud toimingute eest makstava tasu suuruseks 603 eurot, millele lisandub käibemaks 120,6 eurot. Ringkonnakohus nendib, et taotletud summa ületab ühe kohtuastme menetluses osutatud õigusabi tasu maksimaalset määra. Kaitsja taotletud tasu suurus ilma ringkonnakohtu istungil osalemist arvestamata on 477 eurot. Vastavalt „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 3 näeb ette, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Seega määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse õigusabitoimingute eest (v.a ringkonnakohtu istungil osalemine) makstavaks tasuks 432 eurot. Sellele lisandub 126 euro suurune tasu kohtuistungil osalemise eest. Lisaks tasu kindlaks määramisele taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist. Sõidukulud on kokku 6 eurot, millele lisandub käibemaks 1,2 eurot. ka ses osas tuleb kaitsja taotlus rahuldada. 14 1-21-5955 Kuna ringkonnakohus jättis süüdistatava huvides esitatud apellatsioonid rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt 15