Obsah (7)

§ 594§ 477§ 430§ 432§ 6185§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-22-100 Kohtunik Priit Kama Kohtujurist Kati Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2023, Tallinn Tsiviilasi K T, T T, J T, T T ja K T avaldus avali

§ 594

kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Jõustunud kohtulahend asendab seega kinnistusregistri kande tegemiseks vajalikku kinnistamisavaldust, kui jõustunud kohtulahendis on tuvastatud isiku kohustus kande tegemiseks või nähtub kohtulahendist õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. 1.3.

1. M kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) kaasomanikud J K, J J ja K T; K kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) omanik T M ja K ja S kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx ja xxx) omanik Aktsiaselts E lubab ning R kinnistu (registriosa number xxx) kaasomanikud K T, T T, J T, T T, K T avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx, xxx ja xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuline teeservituut R kinnistu (registriosa number xxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt käesoleva kohtumääruse punktidele 1.1 ja 1.2 ning vastavate punktide alapunktidele ning vastavalt käesoleva kohtumääruse lisaks olevale plaanile. Ühtlasi paluvad viidatud kinnistute omanikud teha eelnimetatud servituudi seadmist kajastav kanne R kinnistu (registriosa number xxx) registriosa esimesse jakku. 1.3.
2. K kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) omanik T M ja K ja S kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx ja xxx) omanik Aktsiaselts E lubab ning M kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) kaasomanikud J K, J J ja K T avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx ja xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuline teeservituut M kinnistu (registriosa number xxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt käesoleva kohtumääruse punktidele 1.1 ja 1.2 ning vastavate punktide alapunktidele ning vastavalt käesoleva kohtumääruse lisaks olevale plaanile. Ühtlasi paluvad viidatud kinnistute omanikud teha eelnimetatud servituudi seadmist kajastav kanne M kinnistu (registriosa number xxx) registriosa esimesse jakku. 1.3.
3. K ja S kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx ja xxx) omanik Aktsiaselts E lubab ning K kinnistu (registriosa number xxx, katastritunnus xxx) omanik T M avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuline teeservituut K kinnistu (registriosa number xxx) igakordse omaniku kasuks vastavalt käesoleva kohtumääruse punktidele 1.1 ja 1.2 3 ning vastavate punktide alapunktidele ning vastavalt käesoleva kohtumääruse lisaks olevale plaanile. Ühtlasi paluvad viidatud kinnistute omanikud teha eelnimetatud servituudi seadmist kajastav kanne K kinnistu (registriosa number xxx) registriosa esimesse jakku.
4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-100 menetlus.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6. Tagastada avaldajatele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ja kanda see T T pangakontole nr xxx. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu menetluses on avaldajate K T, T T, J T, T T, K T avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
8. Avaldajad esitasid 27.12.2022 Harju Maakohtule kompromisslepingu, mille kohaselt erinevaid tee kulgemise trajektoore kaaludes on avaldajad ja M, K, K ja S kinnistute omanikud J K, J J, K T, T M ja Aktsiaselts E jõudnud ühisele seisukohale, et kõige mõistlikum on rajada juurdepääsutee nii, et see kulgeks M, K ja K kinnistu piiri äärest. Avaldajad ja puudutatud isikud esitasid kohtule vastava kompromissi. Tee trajektoor läbiks M kinnistut, mis on hetkel reformimata riigimaa. K kinnistu omanik on esitanud Maa-ametile taotluse maa erastamiseks ja K kinnistuga liitmiseks. Erastamise protsess pidi eelduslikult olema lõpule viidud
9. aasta jaanuarikuu lõpuks. Eeltoodust tulenevat paluti kohtul oodata kompromissi kinnitamisega seni, kuni avaldajad ja/või puudutatud isikud kohtule teatavad, et M kinnistu on liidetud K kinnistuga.
10. 07.03.2023 edastasid pooled tsiviilasjas 2-22-100 sõlmitud kompromissi ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus lõpetada. Kompromiss sõlmiti edasilükkava jõustumistingimusega. Kompromissi punkti 4.
11. kohasel kompromiss jõustub hetkest, kui M katastriüksus (katastritunnus xxx) on liidetud K kinnistuga (registriosa number xxx, katastritunnus xxx). Kompromissi jõustumise järgselt pidid pooled esitama kompromissi kinnitamiseks kohtule koos kinnitusega, et kompromiss on jõustunud. Esindaja teatas, et 06.03.2023 seisuga on M katastriüksus liidetud K kinnistuga ning kompromiss on seega jõustunud. Avaldajad K T, T T, J T, T T, K T ja puudutatud isikud J K, J J, K T, T M ja Aktsiaselts E palusid kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Avaldajad taotlevad poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 131 kohaselt vaatab kohus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asju läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 4 6. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. 7.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 6185

sätestab, et asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. 9.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on

§ 168

lg-st 3 lähtuvalt kokku leppinud, et kompromissi sõlminud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. 10. Kohus rahuldab avaldajate taotluse avalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Avaldajad tasusid avalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 alusel sellest 50 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda T T pangakontole (

§ 150lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 5