TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1047 Määruse kuupäev
- mai 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON
- Jätta X.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
- Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X.X esitas
- mail 2023 Tartu Halduskohtule täidetud blankettidena taotluse riigi õigusabi saamiseks ning teatise riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi kohta. Taotleja soovib saada riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märgib taotleja, et ta on töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Taotleja soovib advokaati seoses sellega, et Viru Vangla tagastab taotleja esitatud pöördumised. Taotleja märgib, et soovib, et tuvastataks vangla tegevuse õigusvastasus ja tehtaks ettekirjutus vastata kõigile tema pöördumistele. Pöördumised on taotlejale olulise tähtsusega, vangla rikub oma tegevusega taotleja õigust kaitsele. KOHTU SEISUKOHT
- Taotleja on
- mai
- a riigi õigusabi taotluses märkinud, et ta soovib õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Taotlusest nähtub, et taotleja eesmärk on saada riigi õigusabi korras advokaat, et tema abil kohtus vaidlustada Viru Vangla tegevust seoses taotleja esitatavate pöördumiste tagastamisega.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lõike 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest 3-23-1047 tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.
- Kohtu hinnangul on taotleja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohus selgitab, et halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebuses võibki oma sõnadega selgitada, miks vangla tegevusega ei nõustuta. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse, mis kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutab, et kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks halduskohtumenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
- Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.