← Eesti

2-23-112375/4

Obsah (6)§ 661§ 430§ 428§ 432§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-23-112375 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi väljamõistmiseks Menetlustoim

§ 661lg 4).

ASJAOLUD Revensen OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. H. lt (kostja) võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja tunnustas vastuväites makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõudnud maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele. Pärnu Maakohus andis

  1. mai 2023 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis
  2. mai 2023 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi puuduste kõrvaldamiseks. Pooled esitasid
  3. mail 2023 kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita

§ 430

lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral

§ 172

lg 9 ja § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale põhivõla 850 eurot 7 senti, kõrvalnõuded 165 eurot 2 senti ning menetluskulud 2 kogusummas 352 eurot 50 senti. Kohus jätab

§ 172

lg 9 ja § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda. Hageja esitas

§ 150

lg 2 p 1 kohase taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 32 eurot 50 senti. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot. Hagimenetluses ei ole hageja täiendavat riigilõivu tasunud.

§ 150

lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega ei kuulu hageja taotlus poole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Poolte kokkuleppel võib

§ 661

lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et nad lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega 3 päevale. Seega saab käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.